Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring

1. Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring Tallinn, Eesti 2006

2. Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuringu (2006) eesmärgiks oli … • kirjeldada puuetega inimeste peamiseid toimetulekut takistavaid probleeme - hinnata puuetega inimestele pakutavate toetuste ja teenuste kättesaadavust ning kvaliteeti - analüüsida täiendavat abivajadust

3. Uuringu metoodika ja korraldus - Ankeet, analüüs, uuringuraport – Sotsiaalministeerium - Valim – Sotsiaalkindlustusameti registriandmed - Küsitlustöö – Turu-uuringute AS • Üle Eesti küsitleti 967 inimest vanuses 16-74

4. Uuringus käsitletud teemad - sotsiaalne staatus ja majanduslik toimetulek - elamistingimused - kõrvalabi - rehabilitatsioon - tervis - õppimine - tööelu - vaba aja tegevused - sotsiaalsed suhted ja kaasatus - hinnang toetustele ja teenustele

5. Puuetega inimesed Eestis Kokku ca 113 000 inimest, so 8,4% rahvastikust - 16-74-aastaseid ligi 72 000, ehk 64% puuetega inimestest Kõigist puuetega inimestest … - 42% liikumispuue - 32% üldhaigestumus, krooniline haigus - 18% psüühikahäire - 7% nägemis-, kuulmis-, keele- või kõnepuue Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Pensionikindlustuse register, 2006 1. jaanuar

6. Majanduslik toimetulek

7. Puuetega inimesed on valdavalt mitteaktiivsed 16-74-aastastest puuetega inimestest… • 90% on mittetöötavad töövõimetus- või vanaduspensionärid -10% töötab

8. Puuetega inimeste sissetulekud on madalad - Puuetega inimeste leibkonna keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta moodustab 76% Eesti keskmisest.* - Pensioniealiste puuetega inimeste isiklikud sissetulekud on keskmiselt suuremad kui tööealistel. - 33% puuetega inimestest leiab, et neil on majandusliku toimetulemisega suured probleemid * Allikas: Statistikaamet, Leibkonna eelarve uuring 2005

9. Puuetega inimestel on puudest tingitud lisakulutused - 96%-l on lisakulutused - Keskmiselt 930 krooni kuus, vajadused on hinnanguliselt kaks korda suuremad - Sagedamini on lisakulutused ravimitele, abivahenditele, transpordile - Hetkevõimalustest rohkem soovitakse teha lisakulutusi taastusravile, kodu kohandamisele, hooldajale

10. Tööelus osalemine

11. Töötavaid puuetega inimesi on vähe 16-64-aastastest … * Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu-uuring 2005

12. Soov ja lootus tööd leida on väike Tööle sooviks minna kolmandik mitte-töötavatest puuetega inimestest • neist omakorda kolmandik on aktiivselt tööd otsinud Töötada soovijaist … - 91% arvab, et puude tõttu on sobivat tööd raske leida - 78% arvab, et tööandjad ei taha tema puudega inimesi tööle võtta

13. Töötamiseks on vaja tuge Töötada soovijatest … - 60% eelistaks pigem osaajatööd Vajalikuks peetakse … - 85% nõustamist töö leidmiseks - 74% täiendkoolitust, ümberõpet - 64% tööpraktikat, tööharjutamist - 63% transporti, abi ringi liikumiseks - 45% töökoha kohandamist

14. Hariduselus osalemine

15. Puuetega inimeste haridustase on madalam * Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu-uuring 2005

16. Puuetega inimesed õpivad harvem * Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu-uuring 2005

17. Toimetuleku toetamine

18. Rehabilitatsiooniteenuste järele on suur vajadus - 85% vajaks enda sõnul rehabilitatsiooniteenuseid - 47% saanud vähemalt üht teenust

19. Rehabilitatsiooniteenustega on probleeme 73% teenuseid saanud inimestest leidis, et need on parandanud seisundit ja võimet iseseisvalt toime tulla 4/5 teenusekasutajatest nägi teenustega seoses probleeme - 53% saab teenuseid vähem kui vaja - 50% saab teenuseid harvemini kui vaja - 28% leidis, et teenused ei vasta tegelikele vajadustele - 11% leidis, et teenuste kvaliteet pole hea

20. Rehabilitatsiooniteenustele juurdepääsuga on probleeme 86% nägi teenuste saamisega seoses probleeme • 54% infopuudus • 45% majanduslikud põhjused • 41% transpordiprobleemid • 29% keerukas asjaajamine • 23% pikk ootejärjekord

21. Puuetega inimesed vajavad igapäevaelus abistajat - 15% - ei vaja abi - 7% - vajavad, aga ei saa abi - 78% - saavad abi

22. Puuetega inimest abistavad …

23. Abi saavatest puuetega inimestest… - 82% saavad just sellist abi, mida vajavad - 79% saab abi siis, kui neil vaja - 87% tõdes, et nende soovidega arvestatakse abistamisel

24. Suur osa puuetega inimestest vajab abivahendeid 56% vajab tehnilist abivahendit • Neist 11% vajab, kuid ei kasuta Sagedamini kasutatavad abivahendid: • 72% liikumisabivahendid • 23% nägemisabivahendid • 17% proteesid, ortoosid

25. Abivahendites nähakse puudusi 38% ei ole rahul kasutatavate abivahenditega Abivahendid võiksid olla … - 75% arvates täiuslikumad - 28% arvates vastupidavamad - 16% arvates lihtsamini kasutatavad

26. Abivahendite taotlemisel on probleeme 37% näeb probleeme abivahendite saamisel Neist … - 74% peab neid kalliks - 41% tõdeb, et vähe on informatsiooni • 23% leiab, et asjaajamiskulud on liialt suured • 16% peab taotlemise korda keeruliseks

27. Puuetega inimesed vajavad rohkem eluruumi kohandamist 35% vajab eluruumi kohandamist Neist … 14% on eluruum täielikult kohandatud 24% on eluruum osaliselt kohandatud 62% eluruum pole kohandatud

28. Üle poole puuetega inimestest vajavad abi väljaspool kodu liikumisel

29. Teenuste osutamisel peaks rohkem puuetega inimestega arvestama - 66% leiab, et neil pole abi kohta piisavalt informatsiooni - 44% leiab, et ametiasutuste töötajad ei ole piisavalt mõistvad nende vajaduste suhtes - 41% leiab, et neil on puude tõttu raske minna teenuseid ja toetusi taotlema 73% leiab, et tarvilikke teenuseid on liiga vähe, või madala kvaliteediga

30. Sotsiaalsed suhted ja ühiskonnaelus osalemine

31. Puuetega inimesed on üldiselt rahul oma lähima sotsiaalse võrgustikuga - sõpradega ja sugulastega 95% leiab, et “sõbrad ja lähedased tunnustavad mind sellisena nagu olen” 78% leiab, et “minu ümber on küllalt inimesi, kellelt tarvidusel abi ja tuge saada”

32. Väärkohtlemine on probleem, millega puuetega inimesed kokku puutuvad 4% kogenud füüsilist väärkohtlemist 22% kogenud vaimset väärkohtlemist - pigem tööealised - pigem avalikus kohas - pigem võõra isiku poolt

33. Puuetega inimesed osalevad harvemini ühiskondlikus tegevuses Mõne organisatsiooni liige… 36% kogurahvastikust 19% puuetega inimestest - 11% on mõne puuetega inimesi ühendava organisatsiooni liige - 11% on mõne muu ühiskondliku organisatsiooni liige * Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2004

34. Hetkeolukorra suhtes pessimistlikult häälestatud 60% leiab, et puuetega inimestele ei ole tagatud võrdväärseid võimalusi poliitilises ja ühiskondlikus elus osalemiseks. 58% arvab, et ei saa mõjutada seda, mis temaga elus juhtub. 64% arvab, et puudega inimesel pole võimalik meie ühiskonnas normaalset elu elada.

35. Tuleviku suhtes optimistlikumalt häälestatud 47%-le on tähtis elus midagi saavutada. 61% usub, et nad suudavad puudest tingitud raskused ületada. 62% on tuleviku suhtes optimistlikud.

36. Kokkuvõtteks Puuetega inimesed kogevad puude tõttu erinevaid takistusi igas eluvaldkonnas, alustades füüsilistest barjääridest kuni ühiskonnas levinud eelarvamusteni. Ka puuetega inimeste endi hoiakud ja eelarvamused piiravad nende osalemist ühiskonnas. Riik on erinevate takistuste vähendamiseks ja ületamiseks loonud terve rea meetmeid, kuid meetmete kättesaadavust on vaja parandada, kvaliteeti tõsta ning vajadusel luua täiendavaid meetmeid. Puuetega inimeste paremaks kaasamiseks saab palju ära teha ühiskond tervikuna – inimesed, kellega kokku puututakse, tööandjad, meedia…

37. Aitäh kuulajatele ja kõigile, kes uuringu valmimisele kaasa aitasid!