1 / 11

7. loeng

7. loeng. Euroopa Majandus- ja rahaliit. Majandusliit - majanduspoliitikate integreerimine; maksu-raha-, eelarvepoliitikate ühtlustamine. Fikseeritud valuutakursside süsteemi kaudu. Majanduslik integratsioon + monetaarintegratsioon = Rahaliit so. ühtne valuuta.

Download Presentation

7. loeng

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. 7. loeng Euroopa Majandus- ja rahaliit

  2. Majandusliit - majanduspoliitikate integreerimine; maksu-raha-, eelarvepoliitikate ühtlustamine. Fikseeritud valuutakursside süsteemi kaudu. • Majanduslik integratsioon • + monetaarintegratsioon = • Rahaliit so. ühtne valuuta

  3. Monetaarintegratsioon • Riiklike valuutade sage devalveerimine ja revalveerimine pidurdas edasist majandusintegratsiooni • 1958. a Monetaarkomitee • Werneri plaan 1970. a - järkjärguline rahaliidu moodustamine • 1972. a nn. “valuutamadu” - valuutad fikseeriti dollari keskkursi suhtes, kõikumisega  2,25% (seega tunnel 4,5%) • 1972. a Euroopa Valuutakoostöö Fond(European Monetary Cooperation Fund) • 1978. a Bremenis kokkulepe Euroopa Rahasüsteemi (ERS) (European Monetary System) loomiseks. Sellele toetub EMU • ERS toetus kolmele elemendile: • eküü • vahetuskursimehhanism • keskpankade omavaheline krediitide eraldamine • EKÜÜ European Currency Unit - ühine arveldusühik

  4. Euroopa majandus- ja rahaliit(Economic and Monetary Union) • Kolm etappi selle ettevalmistamisel: • I etapp (1.juuli 1990) - majandus ja rahapoliitikate lähendamine, kapitali liikumise liberaliseerimine • II etapp (1.jaan 1994-1.jaan 1999) - eelarvedistsipliin, majanduspoliitikate koordineerimine • Loodi Euroopa Rahainstituut (European Monetary Institute) • III etapp Rahaliidu loomine (1. jaan 1999) Euroopa Keskpank ning Euroopa Keskpankade Süsteem (European System of Central Banks) Euro, kui ametlik arveldusühik. • 1.01.2002 Euro käibel paralleelselt rahvusvaluutadega; • 30.06.2002 - Euro • EMU - 11 liikmesriiki. St. Taani, Kreeka, GB, Rootsi eristaatusega

  5. Lähenemis- e. konvergentsikriteeriumide. Maastrichti kriteeriumid • EMU liikmeks saamiseks peavad täidetud olema järgmised kriteeriumid: • riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti • pikaajaliste intresside tase ei tohi olla 3 kõige paremate tulemustega liikmesriigi keskmisest kõrgem kui 2 protsendipunkti • riigi valuuta ei tohi olla kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud, ning selle kõikumised peavad jääma EMS kehtestatud piiridesse • riigi eelarvedefitsiit alla 3% SKP-st • riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st monetaarpoliitika fiskaal-poliitika

  6. Rahapoliitika • Rahapoliitika peamisekseesmärgiks EMU-s on hindade stabiilsus • Euroopa Keskpankade Süsteem: • Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad •  juhtorganiteks juhatus ja nõukogu ning üldnõukogu • Keskpankade süsteemi ülesanded: • rahapoliitika • valuutatehingud kolmandate riikidega • liikmesriikide välisvaluutareservide haldamine • maksesüsteemide arendamine • Keskpank peab olema poliitiliselt sõltumatu

  7. Majandus ja rahaliidu mõju • positiivsed mõjud: • stabiilsem majanduskeskkond: tänu konvergentsi-kriteeriumide täitmisele; (sh inflatsiooniootuste aland kaudu) • transaktsioonikulude kokkuhoid (valuutavahetus- ja arvelduskulude vähenemine) • vahetuskursiriski vähenemine viib ressursside efektiivsemale paigutusele; intresside alanemisele • Riski vähenemine = stabiilsuse kasv = investeeringute + tööhõive kasv = majanduskasv = healu suurenemine ühiskonnas • Majandusintegratsiooni areng: turgude kasv = konkurentsi kasv = spetsialiseerumine = kapitali paiguamise efektiivsuse kasv • Hindade läbipaistvamaks muutumine  uutele turgudele minek = ettevõtete kasv (mastaabiefekt) = konkurentsi kasv  ettevõtete ühinemised = monopolide teke liikmesriikides

  8. Majandus ja rahaliidu mõju • negatiivsed mõjud: • majanduse stabiilsuse vähenemine • tuleneb majandusšokkide erinevast mõjust riikidele • Rahaliidus pole riigil võimalust kasutada iseseisvat rahapoliitikat asümmeetrilistele majandusšokkidele vastamisel • inflatsioonimäärade erinevused riikides säilivad • Alternatiivsed mehhanismid šokkidele vastamisel: • tootmistegurite mobiilsus • hindade ja palkade paindlikkus • fiskaalsete ülekannete mehhanism

  9. Majandus ja rahaliidu mõju • Vähem kahju riigile ühtse valuutaga liitumisel tekkib kui riigi: • * majandus on avatud • * kaubaturud integreeritud • * tootmisstruktuur mitmekesine • * inflatsioon sarnane teiste riikide inflatsioonimääradega. • Kuidas mõjutab majandus- ja rahaliitu kuulumine arenenud ja mahajäänud riikide/regioonide olukorda ? • Kas rohkem kasu saavad rikkad riigid/regioonid või vaesemad?

  10. Raamatud mida lisaks lugeda: • 1. “Euroopa Liidu sotsiaalmajanduspoliitika idalaienduse taustal” TÜ 1999 • 2. “Muutused Eesti majanduses Euroopa Liiduga ühinemisel” TÜ 2001

More Related