HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA

1. HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Muusikaajaloo põhikursus 1/3 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

2. REFORMATSIOON • 1517 avaldas Martin Luther (pildil) Wittenbergis oma 95 teesi ja pani sellega aluse protestantismile • Paarikümne aasta jooksul lõid katoliku kirikust lahku terved piirkonnad • Sellega oli Lääne-Euroopa kultuuriline ühtsus saanud ajalooks

3. REFORMATSIOON • Luther ei soovinud alustada kultuurirevolutsiooni — oma liturgias säilitas ta üldiselt missa senise ülesehituse • Kuid hea muusikalise haridusega inimesena mõistis ta koguduselaulu tähtsust jumalateenistustel • Samuti oli Lutheri jaoks oluline rahvuskeelne liturgia

4. LUTERI KORAAL • Niiviisi nimetatakse saksa protestantlikku kirikulaulu • Aluseks stroofiline värsstekst, liigendatud korduva viisiga salmideks • Originaal ühehäälne, kuid algusest peale on tehtud mitmehäälseid kooriseadeid • Üldiselt (oreli)saatega, kuid see traditsioon ei kujunenud kohe, vaid alles 18.saj lõpuks

5. LUTERI KORAAL • Laulud luteri kiriku koraaliraamatusse on erineva päritoluga: • Gregoriaanide rahvapäraseks mugandatud variandid • Originaallooming, sealhulgas ka ca 20 laulu Lutherilt endalt (“Üks kindel linn ja varjupaik”, “Ma tulen taevast ülevalt” jt.) • Uued vaimulikud tekstid populaarsetele ilmalikele lauludele (näide: Hassleri armastuslaul “Mein G’müt ist mir verwirret” vs “Oh Jeesus, sinu valu” KLPR 94)

6. LUTERI KORAAL

7. KALVINISTID JA HUSSIIDID • Kalvinistliku kiriku põhimõtted keelasid kunstmuusika, kirikud puhastati vanast kunstist ning lõhuti välja ka orelid • Lubatud oli vaid ühehäälne rahvakeelne koguduselaul • Ei tohtinud laulda tekste, mida piiblis ei leidu, seepärast on kalvinistide laulud pms Vana Testamendi parafraasid • Eelistatud olid astmelise liikumise ja ühetaolise rütmikaga meloodiad • Ka hussiidid taunisid polüfooniat ja pille • Siiski olid nende laulud kalvinistide omast märksa emotsionaalsemad • Pärast lüüasaamist jätkasid böömi vendadena tuntud väikeste rühmitustena, olid eeskujuks hernhuutlaste liikumisele, mis mõjutas muusikaharidust Liivimaal 18.saj

8. VASTUREFORMATSIOON • Trento linnas toimus 1545-63 kirikukogu, mille eesmärk oli taastugevdada Rooma positsioone • Sellel kirikukogul nõuti “liiga keeruliseks muutunud” kirikumuusika reformimist • 1614 ilmuski tunduvalt lihtsustatud meloodiatega gregoriaanide kogumik “Editio Medicea” • See suretas välja keskaegse laulutraditsiooni, alles 1907 ilmunud raamatus “Editio Vaticana” olid meloodiad keskaegsete allikate järgi taastatud • Arutati koguni polüfoonilisest muusikast loobumist • Siiski jäi kirikukogu otsus muusika kohta väga üldsõnaliseks: keelati ilmalikud laenud ja nõuti teksti selget mõistetavust

9. ROOMA KOOLKOND • Trento kirikukogu aastatel kujunes Roomas akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond • Oma töödes järgisid nad kõige hoolsamalt kirikukogu otsuseid • Seda koolkonda valmistasid ette mitmed Madalmaade heliloojad (Kerle, Clemens non Papa jt) • Tähtsaim koolkonna esindaja oli aga Giovanni Pierluigi da Palestrina (ca 1525-1594)

10. PALESTRINA • Oma eluajal polnud Palestrina nii hinnatud ja trükitud kui Lassus • Kuid juba siis sai tema stiilist “puhta ja väärika” kirjaviisi akadeemiline eeskuju • Professionaalsetes muusikakoolides õpitakse nn.range stiili polüfooniat siiani Palestrina järgi

11. ELULOOLISI ANDMEID • Nime, mille all heliloojat kõikjal tuntakse, on andnud tema sünnilinn Rooma külje all • Praktiliselt kogu elu seotud Roomaga • Tööalane karjäär küllaltki palju toetatud administratiivsete vahenditega, eriti paavst Julius III (kunagine Palestrina piiskop) poolt

12. ELULOOLISI ANDMEID • 1551 Rooma Peetri kiriku kapelli juht • 1554 ilmus trükist esimene missakogumik • 1555 sai paavsti isikliku kapelli lauljaks, vaatamata sellele, et oli abielus (tsölibaadinõue !) • Pärast Julius III surma kuni 1560.a-ni Lateraani basiilika kapellmeister, lahkus sealt konfliktide tõttu

13. ELULOOLISI ANDMEID • 1560-71 õpetaja jesuiitide seminaris • 1571-94 taas Rooma Peetri kiriku kapellmeister • 1580, pärast abikaasa surma, valmistus vastu võtma vaimulikupühitsust, mille puudumine oli karjääri seganud, kuid abiellus hoopis uuesti ja sattus elu lõpul äriafääridesse

14. PALESTRINA LOOMINGUST • Peaaegu tervikuna vaimulik • Siiski “häbenes ja kurvastas” elu lõpul, et on kirjutanud ka “armastuslaule” — umbes sadakond konservatiivset ilmalikku madrigali • Säilinud 104 missatsüklit, pms paroodiamissad • Vähemalt 400 motetti, 35 Magnificati, hümne jt kiriklikke teoseid • Lisaks ülalnimetatud ilmalikele ka 50 vaimulikku madrigali • Missadest tuntuim Missa Papae Marcelli 1560-ndate algusest

15. PALESTRINA LOOMINGUST • Võtab oma kompositsioonitehnikas kokku enam kui sajanditepikkuse esteetilise kogemuse • Peamine: leida tasakaal kõikide muusikaelementide vahel • Ideaaliks rahulik ja sujuv meloodia, eelistab kolmkõladel baseeruvat harmooniat • Hüpped nõuavad tasakaalustamist, dissonantse üritatakse vältida, kindlasti peavad nad aga olema ette valmistatud ja lahendatud

16. VENEETSIA KOOLKOND • Veneetsia kunst ja muusika jõudsid oma õitsengu kõrgpunkti 16.-17.sajandi vahetusel • Selle linna vaimu väljendab kõige paremini bütsantsi stiilis ehitatud Püha Markuse kirik (pildil), mis oli tol ajal sõltumatu paavstivõimust

17. VENEETSIA KOOLKOND • Teadmata ajal ehitati Markuse kiriku altari kohal vastakuti paiknevatele rõdudele kummalegi oma orel • Hilemalt Adrian Willaerti ajal hakati nende orelite juurde paigutama lauljaid ja pillimehi • Sellest sai alguse koolkonnale iseloomulik mitmekoorimuusika • Veneetsia koolkond järgis Madalmaade polüfooniastiili, kuid suur häälte arv tegi väga oluliseks ka häälte kooskõla

18. VENEETSIA KOOLKOND • Tüüpiline Veneetsia koolkonna muusikale on pidada kooridevahelisi dialooge, kasutada kajaefekte jne. • Erandlikuna tolleaegses kirikumuusikas kasutatakse rohkesti pille, mõni koor võiski olla puhtalt instrumentaalne • Koolkonna säravaimad esindajad olid onu Andrea (u.1520-86) ja vennapoeg Giovanni (u.1555-1612) Gabrieli • Markuse kiriku kapellmeistri ja ja organistide ametikohad olid tolle aja Euroopa muusikute seas kõige ihaldatumad

19. INGLISE KIRIKUMUUSIKA • 16.sajandit on nimetatud Inglise muusika kuldajastuks • Madalmaade stiil jõudis isolatsiooni tõttu Inglismaale alles pärast 1520.aastat • Selle aja väljapaistvaim helilooja oli John Taverner (u.1490-1545) • Henry VIII algatas lahkulöömise roomakatoliku kirikust, kirjutas ka ise muusikat • Kuid see süvendas veelgi eraldatust Mandri-Euroopa muusikast

20. INGLISE KIRIKUMUUSIKA • Anglikaani teenistuses kasutati polüfoonia asemel lihtsat akordilist stiili, oluline oli ingliskeelse teksti jälgitavus • Siiski pöördusid paljud heliloojad tagasi ladinakeelse loomingu juurde, mida lubati kasutada kolledžite kirikutes • 16.sajandi II poole tuntumad heliloojad: Thomas Tallis (u.1505-85), William Byrd (1543-1623), Orlando Gibbons (1583-1625) • Anglikaani kirikumuusika kaks põhilist žanri on • service palvusteks ja armulauateenistuseks • anthem, mis vastab ladina motetile

21. LISALUGEMIST • http://www.naxos.com/composer/byrd.htm • http://www.geocities.com/Vienna/2820/byrd.html • http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/palestrina.html • http://www.classical.net/music/comp.lst/gibbons.html • http://www.educ.msu.edu/homepages/laurence/reformation/Luther/Luther.htm • http://www.classical.net/music/comp.lst/tallis.html • http://hymnuts.luthersem.edu/hcompan/writers/tallis.htm • http://classicalmus.hispeed.com/rena.html

22. KOHTUMISENI ! © Mati Põdra, 2003