Igapäevaelu toetamine kogukonnas juhtumikorralduse meetodil

1. Igapäevaelu toetamine kogukonnas juhtumikorralduse meetodil Margit Kirja kogukonnatöö meeskonna juhataja avahooldus@mhcenter.ee Tallinna Vaimse Tervise Keskus www.mhcenter.ee

2. Käsitletavad teemad: • Juhtumikorralduse meetodi rakendamise osatähtsus töös psüühilise erivajadusega inimestega • Kogukonnatöö meeskonna sünd ja hetkeseis • Teenuse sihtgrupp • Teenuse eripära ja keskne sisu • Meeskonnatöö plussid klienditöö protsessis • Praktika näited (mis töötab ja mis ei tööta?) • Pilootuuring: klientide rahulolu teenusega

3. 1. Juhtumikorralduse meetodi rakendamise osatähtsus • Vajadus tekkis deinstitutsionaliseerimise käigus, et • muuta kättesaadavaks vaimse tervise probleemidega inimestele vajalikud teenused • ja tagada teenuste kasutamise järjepidevus (pikaajalisus, paindlikkus, mitmekesisus, individuaalselt kohandatud, koordineeritud)

4. 2. Kogukonnatöö meeskond • 1999.aastal alustas projektipõhiselt tegevust psühhiaatriline koduhooldusüksus (algupärase nimetusega), mis oli ellukutsutud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt • Vajadus teenuse järele on 10. aasta lõikes järjest kasvanud • Kogemused on kasvanud läbi hea praktika • Meeskond on laienenud: hetkel 10 klienditöötajat • Meeskond koosneb erineva haridustaustaga spetsialistidest (sotsiaaltöö, psühhiaatriaõde jne), kes teevad kõik ühel eesmärgil tööd: • Eelmise kuu lõpu seisuga kasutas teenust 112 klienti

5. Kogukonnatöö meeskond Lasnamäe 36 kl (so 32%) Põhja-Tallinn 26 kl (so 24%) Mustamäe 20 kl (18%) KOGUKONNATÖÖ MEESKOND 10 TÖÖTAJAT Haabersti 5 kl (4%) Nõmme 6 kl (5%) Kesklinn 11 kl (10%) Kristiine 6 kl (5%) Pirita 2 kl (2%)

6. 3.Teenuse sihtgrupp Klientide leidmine toimub: • Pöördub potentsiaalne klient ise või AHI: • lähedane • psühhiaater • rehabilitatsioonimeeskond • KOV SHO • Aktiivne koostöö Psühhiaatriakliinikuga ja KOV SHO-ga uute klientide leidmiseks

7. 3.Teenuse sihtgrupp: kellele? Eeskätt vajavad teenust psüühilise erivajadusega inimesed, kes: • vajavad personaalset nõustamist ja juhendamist argieluga toimetulekuks vajalike harjumuste kujundamisel ja säilitamisel (nt kindla eesmärgi seadmine ja hoidmine; asjaajamine ja rahaga arveldamine; õppimis- ja töövõimaluste ning elukoha leidmine ja säilitamine; majapidamistööd; enese ja oma tervise eest hoolitsemine jm) • on ühiskonnaelust eemale tõmbunud või neil on raskusi sotsiaalsete suhete loomise ja hoidmisega • viibivad sagedasti haiglaravil ning on osalise või puuduliku haiguskriitikaga

8. 3.Teenuse sihtgrupp: kellele? • kelle koostöövalmidus teenuste kasutamiseks on madal või • on vähe teadlikud olemasolevatest teenustest ega suuda endale vajalikke teenuseid iseseisvalt kasutada • kasutavad üheaegselt mitut teenust, kuid kellele teenuste osutamine ei ole koordineeritud või osa teenustest ei ole põhjendatud

9. JK protsessi funktsioonid: SOOVID JA VAJADUSED KOOSTÖÖSUHTE LÕPETAMINE Fookuses: Klient Tugivõrgustik

10. 4.Teenuse eripära ja keskne sisu • Igal klienditöötajal on talle määratud kliendid (keskmiselt on 10 klienti ühe töötaja kohta). Klientide määramine käib vastavalt töötaja kogemusele, oskustele + omavaheline sobimine • Kliendiga kohtutakse vastavalt tema soovile ja vajadustele (keskmiselt 1 x nädalas) • Kohtumised kliendiga toimuvad põhiliselt tema enda elukeskkonnas (n haiglas, kodus, ametiasutuses, töökohas jne.) • Teenus on pikaaegne ja individuaalne, kuni klient seda soovib ja vajab

11. 4.Teenuse eripära ja keskne sisu Toetamine hõlmab: • inimese nõustamine ja juhendamine sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomisel, arendamisel ja hoidmisel; • inimese nõustamine ja juhendamine igapäevaelu oskuste arendamisel; • inimese nõustamine ja juhendamine aja struktureerimisel, vaba aja sisustamise planeerimisel; • inimese informeerimine tema õigustest; • inimese nõustamine ja seostamine avalike- (nt eluaseme-, tervishoiu-, haridus- ja tööturu teenustega), seostavate- ja/või toetavate teenustega ja juhendamine nende kasutamisel; • inimese tugivõrgustiku nõustamine tema toimetuleku toetamise osas ja teenuste koordineerimine (lähedased, raviarst, sotsiaaltöötaja, teised teenuste osutajad, tööandja jt); • koostöö meditsiinisüsteemiga isiku tervisliku seisundi toetamiseks (ravimite võtmise meeldetuletamine, ühiselt raviarsti külastamine, juhendamine püsi –ja haiguse ägenemist hoiatavate sümptomite jälgimisel ja juhtimisel).

12. 4.Teenuse eripära ja keskne sisu Teenuse vajalikkus: +Teenus on nö lüli inimese ja talle vajalike teenustega seostamisel - Inimesed ei jõua vajalike teenusteni, mida nad vajavad + Inimene suudab haigusest tulenevaid sümptomeid jälgida ja juhtida - Haiguse ägenemiste arv kasvab ning haiglasviibimised sagenevad + Pikaajalise jälgimise teel on saadud tervikpilt inimese teenusevajadusest ning nad kasutavad järjepidevalt talle vajalikke teenuseid - Inimeste teenuste kasutamine on puudulik, osaline või vajadustest mitte lähtuv

13. 4.Teenuse eripära ja keskne sisu + Teenustevõrgustikus on info liikumine tagatud ja vastutus on jagatud - Teenustevõrgustikus info ei liigu ja igaüks “ajab oma asja” + Inimese riskikäitumine e. ohtlikkus iseendale ja teistele (suitsidaalsus, agressiivsus, hooletusse jäämine, risk lastele) on madal - Inimese riskikäitumine on kõrge + Inimene saab edasi elada oma elukeskkonnas iseseisvalt või koos toetavate teenustega - Inimeste ööpäevaringse hooldamise teenuse vajadus suureneb

14. 5. Meeskonnatöö plussid klienditööprotsessis • Töötajate mitmekesine (haridus, rahvus, eelnev töökogemus) taust • Elukogemus • Koosmõtlemine ja kogemuste vahetamine • Vastutuse jagamine • Kriisiolukordades “kooskäimine”

15. 6. Mis hästi töötab? • Üks kindel inimene, kellele klient saab toetuda! • Kontakti loomine kliendiga haiglas! • Väga hea koostöö esmaste psühhooside osakonnaga: varajane sekkumine! • Aeglaselt tõttamise põhimõte! • Kõik tegevused koos kliendiga! Ka tugivõrgustiku koosolekud (usaldus säilib, teadlikkus iseendast tõuseb)!

16. 6. Mis hästi töötab? • Tervikpilt kliendi vajadustest erinevatel haigusperioodidel! • Koos rehabilitatsioonimeeskonnaga vastutuse jagamine ühise eesmärgi nimel! - olenevalt kliendijuhtumist jagatakse tööülesanded - taustainfo koos selgitustega - kohene seostamine - järjepidev info vahetamine

17. 6. Töö raskuspunktid • Stigmatiseerimine • Puuduolevad teenused • Psühhiaatriahaiglas voodikohtade, ravipäevade vähenemine • Meditsiinisüsteemis info liikumine ebapiisav, aja puudus, motivatsiooni puudumine • Lähedaste suured nõudmised ja ootused • Töötaja rollikonfliktid • Tulemuseni jõudmine võtab aega

18. 7.Pilootuuring Ankeetküsitlus viidi läbi 2006.a.suvel Väljastati 84 teenust kasutavale kliendile. Tagastati 54 ankeeti, mis on 64% Klientide rahulolu teenuse osutamisega vaadeldi 3. aspektist: • Teenusele saamine ehk kättesaadavus • Teenuse osutamine • Teenuse mõju ehk tulemus

19. 7. Pilootuuring Teenuse mõju: • 76% vastajatest oli täielikult rahul või rahul osutatava teenusega • 76% leidis, et teenus aitab neil igapäevaeluga paremini toime tulla ja • 65% leidis, et teenus on nende elus kaasa toonud positiivseid muudatusi

20. 7. Pilootuuring Kliendid tõid välja teenuse saamisega seotud järgmised positiivsed muudatused: • tervise paranemine; • ma olen enam vähem positiivses meeleolus, optimistlik, ka reaalne; • olen hakanud enam mõistma oma elu; • olen saanud julgustust ning enesekindlust; • ümbruskonna parem nägemine ja mõistmine; • olen saanud oma muresid ja rõõme jagada ja praktilist abi asjaajamisel asutustes; • ma olen hakanud enda ja oma ümbruse eest rohkem hoolitsema;

21. 7. Pilootuuring • ma hakkasin kindlamalt ennast tundma selle toetuse najal. Mul on inimene, kellega ma regulaarselt saan rääkida ja hinnata käesolevat olukorda, see aitab mul jälgida vaimseid muutusi. Lisaks on väga tähtis mulle, et töötaja saab konkreetselt mind aidata, näiteks tulla minuga sinna, kuhu ma kardan minna ja pärast saan ma juba ise minna - koos töötajaga ma õpin asjadega toime tulema; • olen leidnud uusi sõpru, saan varasemate tuttavatega paremini läbi. Olen muutunud jälle pisut positiivsemaks jne.

22. Viited artiklitele: • Juhtumikorralduse meetodi rakendamine töös psüühilise erivajadusega inimestega Sotsiaaltöö ajakiri 1/2007, http://213.184.49.171/www/gpweb_est_gr.nsf/HtmlPages/sotsnetti1_2007/$file/sotsnetti1_2007.pdf • Kvaliteedijuhtimise rakendamisest Tallinna Vaimse Tervise Keskuses Sotsiaaltöö ajakiri 6/2006, http://213.184.49.171/www/gpweb_est_gr.nsf/HtmlPages/sotsiaalnetti620061/$file/sotsiaalnetti%206%2020061.pdf