Eesti tööturg täna ja homme

1. Eesti tööturg täna ja homme Annemai Mägi ja Janno Järve

2. Millest tuleb juttu? • Kuidas läheb Eesti majandusel • Üldine käekäik • Ukraina kriis mõju Eesti majandusele • Millisest tööjõust on meil puudus – üldisemad järeldused tööjõuvajaduse prognoosist • Uuringu „Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse tööturu seire ühitamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine“ lühitutvustus

3. Maailma majanduse olukord

4. Majanduse reaalkasv võrreldes eelmise aastaga Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos

5. Majanduskasvu prognoos Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos

6. Venemaa sanktsioonid ja Eesti Allikas: Oja, K. Sanktsioonide mõjust Eestis ja mujal Euroopas, 2014

7. Venemaa sanktsioonid ja Eesti (2) • Venemaa nõudlus on juba mõnda aega langustrendil • Kaubandussuhted Venemaaga ei ole nii ulatuslikud, kui esialgu paistab • Sanktsioonid on mõjutanud eeskätt tulevikuootuseid, reaalne mõju seni suhteliselt tagasihoidlik

8. Kui kiire on Eesti areng olnud võrreldes teiste riikide arenguga? Allikas: CentARiblogipostitus (www.centar.ee/blog

9. Tööhõive prognoos (15-74) Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos

10. Tööhõive määr (15-64) Allikas: Eesti Statistikaamet,

11. Tööpuuduse prognoos Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos

12. Sanktsioonid ja hõivetegevusalade lõikes Allikas: Oja, K. Sanktsioonide mõjust Eestis ja mujal Euroopas, 2014

13. Palk ja tootlikkus Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos

14. Täistööajale taandatud brutopalk(2011-2012. aasta) Allikas: PIAACi andmed

15. Tööjõu vajaduse prognoos – üldisemad teemad

16. Tööjõu sisse- ja väljavool (tuhat töötajat) Allikas: MKM tööjõuvajaduse ja pakkumise prognoos 2022

17. Tööhõive muutuse prognoos 2011/13–2022 (tuhat töötajat) Allikas: MKM tööjõuvajaduse ja pakkumise prognoos 2022

18. Suurema tööjõuvajadusega ametialad 2011/13–2022 (tuhat inimest, aastas) Allikas: MKM tööjõuvajaduse ja pakkumise prognoos 2022

19. Vahekokkuvõtteks • Lähitulevikus ootab meid pigem tööjõu- kui tööpuudus • Venemaa sanktsioonid ei ole majandusnäitajaid oluliselt mõjutanud • Töötajate puudujäägi oluliseks allikas on elanikkonna vananemine • Puudu on kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatest (nt tippspetsialistid ja spetsialistid)

20. Aitäh! Janno Järve janno.jarve@centar.ee 56 668 440 Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR www.centar.ee

21. Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse tööturu seire ühitamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine Annemai Mägi InterAct Projektid & Koolitus OÜ

22. Ettekande teemad • Metoodika • Metoodika piloteerimise tulemused ja 1 näide

23. Projekti sisuks oli • Töötada välja tööjõuvajaduse prognoosi täpsustamise metoodika • Piloteerida seda 10 majandustegevusalal: • Metalli- ja masinatööstus • Ehitus • Toiduainetööstus • Transport ja logistika • Puidutöötlemine ja mööblitööstus • Majutus- ja toitlustus • Haridus • Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus • IKT teenuste majandus • Taime- ja loomakasvatus

24. Kaetavad teemad

25. Võtmeamet

26. Kuidas? • Valitakse majandustegevusala (või majandustegevusalad), selliselt, et kvalitatiivse prognoosi tulemusi oleks võimalik siduda MKM-i prognoosiga; • Koostatakse esialgne võtmeametite loetelu, tuginedes peamiselt sellel majandus­tegevusalal esindatud AK IV taseme ametirühmade loendile; • Leitakse majandustegevusala tundev tugiekspert, kes konsulteerib tööjõuvajaduse hindamise ettevalmistavat osa; • Konsulteeritakse tugieksperdiga ning korrigeeritakse vajadusel esialgset võtmeametite loetelu;

27. Kuidas (2)? • Koostöös valdkonna eksperdiga täpsustatakse küsitluse tulemustele tuginedes võtmeametite loetelu, mis läheb kompetentsikogu juures tegutseva ekspertide grupi arutelu sisendiks; • Koostatakse muud ekspertgrupiintervjuu sisendmaterjalid; • Selgitatakse välja eksperdid, kellega arutatakse selle tegevusvaldkonna tööjõu­vajadust ekspertgrupiintervjuul; • Viiakse läbi esimene ekspertgrupiintervjuu, kus pannakse lõplikult paika võtme­ametite loetelu ning täpsustatakse tööjõuvajadust võtmeametite lõikes; • Viiakse läbi teine ekspertgrupiintervjuu, kus arutatakse läbi õpiteed, kompetentside puudujäägid ning kutsestandardite vajadust puudutavad küsimused.

28. Mida edaspidi arvesse võtta? • Majandustegevusala homogeensus on väga oluline eeldus, millest kõrvale kalduda ei ole mõistlik • Ekspertgrupi ja ekspertide teadmised on teatud küsimustes piiratud • EGI läbiviimisel tuleb ajaressurssi arvestada rohkem kui piloteerimise käigus planeeritud 4 tundi

29. Mida edaspidi arvesse võtta (2)? • Ekspertide motivatsioon osaleda sõltub resultaadist • Koolilõpetaja ja keskmise võtmeameti esindaja kompetentsipuudujääkide eristamine ei ole realistlik • Võtmeametite ja AK sidumine on problemaatiline

30. Kategooriad, mida vaatasime • Vajadus - iga võtmeameti kohta on antud hinnang selle kohta, kas neid valmistatakse ette piisavalt või on neid puudu. • Õpiteed (rõhuasetus IKT-s peamiselt sellel) - kuhu tuleks minna õppima selleks, et vastava võtmeameti esindajaks saada. • Kompetentside puudujäägid- millised on olulisemad puudujäägid koolilõpetajate kompetentsides. • Kutsestandardid - kas ja millised kutsestandardid on välja töötatud ning kas neisse on vaja muudatusi.

31. VajadusNÄIDE: Toiduainetööstus Tehnoloog on ettevõtte „süda“, kes töötab välja uue toote, paneb uued tooted tootmisse, organiseerib katsetamisprotsesse ning kohandab toote vastavalt olemasolevatele seadmetele. Kuna lähiaastatel (umbes viie aasta pärast) on tulemas põlvkondade vahetus, siis vajadus kasvab oluliselt. Tehnoloogi töö sisu on muutunud – kui varem oli toote eluiga 2-3 aastat, siis tänapäeval vaid 6-8 kuud, mida peab tehnoloog oma igapäevatöös arvestama.

32. Õpiteed NÄIDE: IKT teenustesektor, juhid IKT juhtide puhul on sageli oluline varasema valdkondliku spetsialisti kogemuse omandamine (vastasel juhul ei pruugi meeskond teda omaks võtta). Seetõttu on üks võimalikest arenguteedest arendusvaldkonna juhile alustada arendajana ning liikuda pärast 2-3-aastast kogemust edasi tegelema projektijuhtimisega ning seejärel pärast mõneaastast kogemust leida tee laiema vastustusalaga juhtimis-ülesanneteni või liikuda arendustegevuse liinis analüütiku või arhitekti tasemele ning sealt edasi laiema juhtimisvaldkonna peale.

33. Õpiteed(2)NÄIDE: IKT teenustesektor, juhid Eelpoolt kirjeldatud arenguteest tulenevalt sobivad alustuseks kõik IKT kõrghariduse õppekavad. Edasi õppimise võimalusi pakuvad muuhulgas järgmised magistritaseme programmid: • „Infotehnoloogia juhtimine“ (TLÜ) • „Rahvusvaheline ärijuhtimine“ (EBS - MBA ja MA) • „Rahvusvaheline ärikorraldus“ (TTÜ - MA) • „Juhtimine ja turundus“ (TTÜ - MA) • „E-riigi tehnoloogiad ja teenused“ (TTÜ) • „Äriinfotehnoloogia“ (TTÜ)

34. Kompetentside puudujäägidNÄIDE: Puidutöötlemine Liinioperaator - Kuna õppijate baashariduseks on põhiharidus, siis üsna tihti puudub koolilõpetajatel nn ametiuhkus. Õppekavades tuleks kindlasti rohkem rõhku pöörata üldisele tootlikkuse ja tootmise efektiivsuse teemadele (katkestuste mõju, liinikiirused, nn pudelikaelad), samuti on probleemiks materjali raiskamise ja materjali parima ärakasutamise teemalised oskused ja teadmised. Praktiliselt kõiki neid teemasid õpetatakse ettevõtetes kohapeal. Alles ettevõttes saab koolilõpetaja teada, milline mõju on töö efektiivsusel tootmisele. Samas materjalipõhised teadmised on koolilõpetajatel väga head.

35. Kutsestandardid • Energia-, gaasi- ja veevarustus NÄIDE: Automaatik - Uued standardid on Automaatik, tase 4 ja Automaatik-tehnik, tase 5. Täiendada ega muuta pole praegu vaja. • Ehituse NÄIDE: Lamekatusekatja - Kutsestandardid on olemas, kuigi antud hetke seisuga aegunud (Lamekatusekatja, tase 1-3). Kindlasti on vajalik uus kutsestandard teha.

36. Kvalitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi piloteerimise NÄIDE – Metalli- ja masinatööstus EMTAK 24-25, 28

37. Tugiekspert ja kaks ekspertgrupiintervjuud Ekspertgrupiintervjuude taustamaterjali ettevalmistavaks tugieksperdiks oli Jüri Riives (IMECC). Esimese ekspertgrupiintervjuu aeg ja koht: 5.03.2014 Tallinnas Kutsekojas Teise ekspertgrupiintervjuu aeg ja koht: 10.03.2014 Tallinnas Teaduspargi 8 Osalejad: • Jüri Riives, IMECC • Toomas Talving, Tallinna Tehnikakõrgkool • Anu Kull, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool • Tauno Otto, Tallinna Tehnikaülikool • Allan Märk, AS Norma • Aleksandr Stepanov, Eesti Keevitusühing • Irma Estra, Kutsekoda • Tiia Randma, Riigikantselei Strateegiabüroo • Janno Järve, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (arutelu juht) • Annemai Mägi, Katri-Liis Lepik, Kristel Koitla, InterAct Projektid & Koolitus OÜ

38. Võtmeametid (1) • Esialgses nimekirjas – 46 ametiala (ISCO 4)

39. Võtmeametid (2)

40. Võtmeametid (2) • Arutelude lõpuks – 28 võtmeametit

41. NÄIDE 1Võtmeamet - HOOLDUSINSENER

42. NÄIDE 2Võtmeamet - KEEVITAJA

43. Aitäh! Annemai Mägi annemai@interact.ee 52 179 15 InterAct Projektid & Koolitus OÜ www.interact.ee