1 / 32

Närvisüsteem

Närvisüsteem. närvisüsteem. Närvisüsteem. Peaaju –koosneb suuraju, väikeaju, ajutüvi Seljaaju Närvid –koosnevad närvirakkudest e neuronitest. peaaju. närvisüsteem. kesknärvisüst. piirdenärvisüst. neuronid. seljaaju. sensoorne. motoorne. väikeaju. suuraju. ajutüvi. peaaju.

annis
Download Presentation

Närvisüsteem

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Närvisüsteem

  2. närvisüsteem

  3. Närvisüsteem • Peaaju –koosneb suuraju, väikeaju, ajutüvi • Seljaaju • Närvid –koosnevad närvirakkudest e neuronitest

  4. peaaju närvisüsteem kesknärvisüst piirdenärvisüst neuronid seljaaju sensoorne motoorne

  5. väikeaju suuraju ajutüvi peaaju närvisüsteem kesknärvisüst piirdenärvisüst neuronid seljaaju sensoorne motoorne

  6. väikeaju suuraju ajutüvi peaaju närvisüsteem kesknärvisüst piirdenärvisüst neuronid seljaaju sensoorne motoorne

  7. Liigutused tasakaal Ühendab peaaju seljaajuga väikeaju suuraju ajutüvi peaaju närvisüsteem kesknärvisüst piirdenärvisüst neuronid seljaaju sensoorne motoorne Hallaine valgeaine

  8. Närvisüsteem juhib: • Keha kõiki tegevusi • Võtavab meeleelundite abil infot väliskeskkonnast • Organismi talitlust tervikuna juhivad närvid ja hormoonid

  9. Peaaju suuraju käbikeha ajuripats väikeaju Piklikaju (ajutüvi)

  10. Suuraju • Aju suurim ja kõige arenenum osa –mõtlemise keskus • 70% peaaju mahust • Jaguneb vasakuks ja paremaks poolkeraks • Sees valgeaine, peal hallaine • Pealispind 3mm paksune närvirakkude kiht – ajukoor • Ajukoor on vaod ja kurrud –võimaldab mahutada rohkem närvirakke, mis tagab keerulisema käitumise

  11. väikeaju • Reguleerib lihaste tööd • Kooskõlastab liigutusi • Võimaldab arendada liigutusvilumusi ja tasakaalutunnet • Kehaasendi säilitamine • Automaatsed koordineeritud liigutused

  12. Piklikaju e ajutüvi • Ühendab peaaju seljaajuga • Mitmed eluliselt tähtsad juhtkeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut elundite tegevust • Nt-x hingamine, südametegevus • Piklikaju vigastamisel • inimene sureb

  13. seljaaju • Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel • Tingimatute reflekside juhtimine • Seljaajust väljub 31 paari seljaajunärve, selgmised toovad kehast infot • Kõhtmised viivad seljaajust kehasse • Seljaaju vigastuse korral katkeb side peaajuga – järgneb halvatus

  14. Huvitavaid fakte • Kõnekeskused paiknevad tavaliselt vasakus suurajupoolkeras kahe tsoonina. Wernice tsoon on vajalik kuuldud ja nähtud kõne ja kirjapildi mõistmiseks. Broca tsoon on motoorne kõneregioon. Selles tekib kõne motoorne mudel: õiges järjekorras täpsed liigutuskäsklused kõnes osalevatele lihastele (kõri, keel, huuled jne.) • Ajupoolkerade tööjaotus. • Paremakäelised on tavaliselt ka paremajalgsed ja -silmsed. • Kuna juhtteed ristuvad, koordineerib vasak suurajupoolkera parema kehapoole lihaseid. Seega paremakäelistel on vasak poolkera domineerivaks. • Vasakpoolsete assotsiatiivsete alade kahjustuse korral võib olla võimatu loogilised otsused, arvutamine, asjade nimede meenutamine. Parem poolkera on olulisem asjade kuju ja asendi määramisel, joonistamisel, maalikunstis, muusikas. • Uni. Ärkveloleku ja une rütmi reguleerib retikulaarformatsioon. Arvatakse, et une ajal aju korrastab, analüüsib varasemaid kogemusi ja salvestab ärkvelolekul saadud info. Ühe teooria kohaselt koguneb ärkveloleku jooksul organismi tundmatuid mürgiseid "väsimusaineid", mis elimineeruvad une ajal. • Aju funktsioneerib une ajal väga aktiivselt. Unel on kaks faasi. Tavalise ehk ortoune ajal on pulsi ja hingamissagedus aeglustunud, lihastoonus vähenenud, silmad liiguvad aeglaselt. • Paraune (paradoksaalne uni) ajal valitseb ajutegevuse ja organismi teiste talitluste vahel vastuolu. Hingamissagedus, südame löögisagedus ja vererõhk kõiguvad suures ulatuses; maonõre eritus võib suureneda. Silmade kiire liikumine tõttu nimetatakse seda ka REM-uneks (Rapid Eye Movements). Kogu unest moodustab see 20%. Paraune faase on öö jooksul 4-5 igaüks kestvusega 10-15 minutit.

  15. Vegetatiivne närvisüsteem • Kuulub piirdenärvisüsteemi hulka • Ülesanded: • Reguleerib siseelundite tööd, mis tahtele ei allu • Südame, mao, soolestiku talitlus • Veresoonte läbimõõtu • Näärmete tööd • Silelihaste kokkutõmbeid • Nahas, kusepõies, sapipõies, kopsutorudes

  16. hüpotalaamus

  17. Refleksid • Refleks on suhteliselt lihtne ja lühiajaline lihastalitluse (või näärmetalitluse) muutus, • mille põhjustab teatud ärriti • korduvalt, tahtest sõltumatult samasugusena. • tingitud – organismi poolt eluajal omandatud refleksid • Tingimatud – sünnipärased, pärilikud • Nt-x imemine, sülje eritus - toitumisrefleksid • Südametegevus, veresoonte valendike suurus • Higieritus hirmu, ärrituse korral • Paljunemisega seotud refleksid

  18. tahe

  19. mõnu

  20. Teadvus. • Füsioloogiliselt on teadvus see, mille abil aju võib liigutuskäsklust andes arvestada nii möödanikku (mälu), olevikku (käesolevad ärritused) kui tulevikku (tegevuse planeerimine). Teadvuse säilimiseks on vajalikud närviühendused ajukoore osade, retikulaarformatsiooni ja talamuse vahel.

  21. õppimine • Inimese käitumise pidev muutumine • tegevuse, • Spetsiaalse treeningu Vaatluse • Järelmõtlemise mõjul

  22. Õppimine • Organismi käitumises toimuvad suhteliseltpüsivaidmuutused, mis tekivad • Kogemusetulemusel • Ajukoores kasvab närvirakkude võrgustik ja nende vahelised sünapsid püsiv

  23. Õppimis võime • Tunnetusprotsesside tase – meeleelundite abil • Närviprotsesside individuaalsed iseärasused – närvisüsteemi tüübid • Võimed –kohanemis-, organiseerimis-analüüsi-, sünteesi-, loomingulisus-, +7 võimet • Tahe, iseloom – eesmärkide püstitamine, hoolsus, järjekindlus • Motivatsioon – vastuvõtu valmisolek • Organismi füüsiline seisund – tervis, meeleolu, stress, vm häiring

  24. mälu • Mälu säilitab teavet varasemast kogemusest. Sensoorse mälu kestus on umbes üks sekund. Väike osa infost läheb edasi lühimällu, mille kestvus on kuni mõnikümned sekundit. Lühimällu mahub ühe korraga umbes seitsmenumbriline telefoninumber või üleüldse seitse asja. Oluline info liigub sealt edasi salvestusmällu, mis võib kesta minuteid, tunde või päevi. Tugevalt kinnistunud asjad siirduvad püsimällu, kus toimub info pikaajaline säilitamine. Limbiline süsteemi kuuluval hipokampus, amügdaloidkeha, ning suurajukoore sisemises servas mõhnkeha ümber (limbus = ääris, serv) paiknevad korteksi osad. Limbiline süsteem on seotud mälupiltide kujunemisega ja emotsioonidega

  25. Inimese tõeline varandus on tema mäluainult selles on tema rikkus ainult selles on tema vaesus

  26. Teadmised kogemusedoskusedvilumused Teadmised on objektiivse tegelikkuse üldistatud peegeldus inimese teadvuses Kujutkjutluste ja mõistete vormis, mis on väljendatud teatud kõnesüsteemis Verbaalselt või kirjalikult

  27. Oskus – teadmiste rakendamine praktilises tegevuses

  28. vilumus - harjutamisega saavutatud tegevuse kõrgem tase

  29. meisterlikkus – oskusega kaasneb ka tegevuse planeerimise, kontrollimise, hindamise oskus

  30. Harjumus Automatiseeritud tegevus, mis on teatud tingimustes muutunud vajaduseks Nt-x kontrolltöö = hinne Telefon heliseb = võtan toru Kell heliseb = liigun klassist välja

  31. aisting • Aistingutele vastavad kindlad ajukoore piirkonnad (haistmis-, kuulmis-, lõhna-, nägemispiirkond). Loomariigi arengu jooksul on aina rohkem funktsioone siirdunud ajutüvest ajukoorde. Seda nimetatakse entsefalisatsiooniks. Heaks näiteks on inimese nägemismeel, mis on täielikult sõltuv ajukoore nägemispiirkonnast (nägemiskorteksist). Samaaegselt kui luukaladel, amfiibidel ja lindudel sõltub nägemine keskaju nägemissagaratest. • Assotsiatiivseteks aladeks ehk ühendusaladeks nimetatakse ulatuslikke suuraju koorealasid, kuhu otseselt ei projitseeru tunderetseptoreid. Assotsiatsiivsed areaalid ei teenenda isoleeritult ühtki meelt. Nad koguvad infot mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib integreeritud arusaam ümbritsevast.

More Related