1 / 9

IMPULSS

IMPULSS. Impulss. tähis (vec p) (pulsus — ladina k. löök, impulss) keha massi ja kiirusvektori (vec v) korrutis: p⃗=mv⃗ Impulsi mõõtühikuks on 1 kg•m/s. Vektoriaalne suurus, suund ühtib kiirusvektori suunaga.

arlene
Download Presentation

IMPULSS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. IMPULSS

  2. Impulss • tähis (vec p) (pulsus — ladina k. löök, impulss) keha massi ja kiirusvektori (vec v) korrutis: • p⃗=mv⃗ • Impulsi mõõtühikuks on 1 kg•m/s. Vektoriaalne suurus, suund ühtib kiirusvektori suunaga. • Keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub selle kiirusest ja massist. • Liikumishulk ehk impulss

  3. Impulss • Impulss on vektor. • Suuna määrab kiirusvektori suund.

  4. Põrked • Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impulss • Sadamakai tugev- aeglane, suure massiga laev • Püssikuul- väike, kiire

  5. Impulsi seos jõuga Newtoni II seadus F a = m v⃗−v⃗0 = F⃗ . m m Δt Δp⃗ =F Δt Impulsi muutumise kiirus on võrdne seda muutust põhjustava jõuga (purustusjõud)

  6. Impulsi jäävuse seadus F1 = −F2 Newtoni III seadus Δp⃗1=−Δp⃗2 Δp⃗1+Δp⃗2=0 Δ(m1v⃗1+m2v⃗2)=0 Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Seadus on universaalne ning kehtib ka väljaspool mehaanika uurimisvaldkondi

  7. Kordamisküsimused 1. Selgita, miks annab püss kuuli väljatulistamisel tagasilöögi? 2. Kalamees, kelle mass on 75 kg, hüppab paadist välja kiirusega 5m/s. Millise kiirusega ja millises suunas hakkab see 125 kg massiga paat liikuma? 3. Düamiidilaeng lõhub paigalseisva kivi kaheks tükiks, mis lendavad vastassuundades laiali kiirustega 23 m/s ja 45 m/s. Suurema kivitüki mass on 7,4 kg. Arvuta teise tüki mass.

  8. Keskkonna takistusjõud • Vesi takistab liikumist tunduvalt rohkem kui õhk. Kuid ka õhk avaldab selles liikuvatele kehadele takistust. • Kui mõni suurem auto meist lähedalt möödub, tajume selle poolt liikuma pandud õhku tuulena. • Keha liigub vees, kokkupuutuvad veeosakesed liiguvad kehaga kaasa ja panevad kaasa liikuma ka kaugemal asuvad naaberosakesed. Keha liikumine kandub veele üle. Osa keha impulsist antakse mingi aja jooksul keskkonnale. Vastavalt jäävusseadusele peab selle võrra keha liikumishulk vähenema. Liikumishulga vähenemisel on vähenemise kiirus võrdne kehale mõjuva jõuga. • Liikuvale kehale mõjuv keskkonnatakistusjõud on võrdne liikumishulga ehk impulsi ülekandumise kiirusega

  9. Kordamisküsimused 1. Hõõrdumise vähendamiseks tahkete pindade vahel kasutatakse õlitamist. Kas õlitamise abil on võimalik liikumist takistav jõud täielikult kaotada? 2. Tuul tõukab purjeid jõuga 1400 N. Kui suure impulsi annab purjekas ühtlaselt allatuult sõites mereveele ühe tunni jooksul?

More Related