Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevad kulud

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevad kulud Ester Rünkla 25. november 2010

2. Uuringu eesmärk • Analüüsida TTOSi peamiste kohustuste täitmisega tööandjale kaasnevaid kulusid • Analüüsida kulude mõistlikkust ning selle alusel kohustuste eesmärgipärasust, otstarbekust • Teha ettepanekuid kulude vähendamiseks • Kirjeldada metoodikat kulude mõõtmiseks pärast ettepanekute rakendamist

3. Uuringu metoodika • Uuringu sihtrühm • Vähemalt 5 töötajaga tööandjad ~21 000 tööandjat (25%) ~600 000 töötajat (92%) • Erineva tegevusala ja suurusega tööandjad • Eraldi analüüsiti äriühinguid • Andmekogumine (intervjuud) • Ühe tööandja kulu leidmine (kohustuse ajakulu, sagedus, teenuste/toodete sisseostmise kulu) • Tulemuste laiendamine kogu sihtrühmale (summaarse tööjõukulu leidmine) • Keskmine aja- ja rahakulu leidmine 1 tööandja jaoks • Keskmine aja- ja rahakulu leidmine 1 töötaja kohta

4. Analüüsitavad kohustused • Teavitamine, juhendamine • Töötajate teavitamine • Töötajate juhendamine • Töötajate välja- ja täiendõpe • Riskianalüüs • Ohutegurite väljaselgitamine, mõõtmine • Tegevuskava koostamine • Riskianalüüsiga seotud arvestuse pidamine/dokumentide säilitamine • Ennetustegevused • Töötajate tervisekontroll • Ühiskaitsevahendite ja ohumärguannete kasutamine • Isikukaitsevahendite kasutamine • Töötervishoiu korraldusega seotud isikud • Isikute määramine • Tööinspektsiooni teavitamine isikute määramisest • Koolitamine väljaspool ettevõtet • Tööõnnetus ja kutsehaigestumine • Tööõnnetuste ja kutsehaigestumistega seotud teavitamine ja registreerimine • Tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimine ja raporti kirjutamine

5. Analüüsi tulemused

6. Keskmised näitajad : • Summaarne rahakulu: 2 miljardit krooni aastas • Summaarne ajakulu: 6,5 miljonit tundi aastas • Ühe tööandja rahakulu: 98 000 krooni aastas • Kulu ühe töötaja kohta: 3 400 krooni aastas

7. Ettekande teemad: • Hinnangud kulude suurusele tööandjate allrühmade järgi • Hinnangud kulude suurusele TTOSi erinevate kohustuste järgi • Hinnangud kulude suurusele äriühingutes • Tähelepanekud - soovitused

8. Hinnangud kulude suurusele tööandjate allrühmade järgi

9. Kõigi tööandjate summaarsed kulud allrühmade järgi (mil EEK): rahakulu: 2 miljardit krooni aastas ajakulu: ~ 6,5 miljonit tundi aastas

10. Ühe tööandja kulud allrühmade järgi : keskmine rahakulu: 98 000 krooni aastas keskmine ajakulu: 314 tundi aastas

11. Kulu 1 töötaja kohta allrühmade järgi : keskmine ajakulu: 10,76 tundi aastas keskmine rahakulu: 3 400 krooni aastas • äriühingus on rahakulu 1,7 korda suurem kui avalikus sektoris • äriühingus on ajakulu 1,3 korda suurem kui avalikus sektoris • väikeettevõttes on rahakulu 1,6 korda suurem kui suurettevõttes

12. Hinnangud kulude suurusele TTOSi erinevate kohustuste järgi

13. TTOS kohustuste koormavuse võrdlus (1)

14. TTOS kohustuste koormavuse võrdlus(2) 55% tööandja kogukuludest

15. TTOS kohustuste koormavuse võrdlus (3) 37% tööandja kogukuludest

16. TTOS kohustuste koormavuse võrdlus (4) 4% tööandja kogukuludest

17. TTOS kohustuste koormavuse võrdlus (5) 1% kogukuludest

18. TTOS kohustuste koormavuse võrdlus (6) 3% kogukuludest

19. Kõige koormavamad kohustused ajaliselt rahaliselt

20. Rahaliselt kulukamad TTOS kohustused

21. Hinnangud kuludele äriühingus

22. Kulu 1 töötaja kohta äriühingutes allrühmade järgi: Keskmine kulu 1 töötaja kohta äriühingus: 4 100 krooni aastas

23. Keskmine rahakulu 1 töötaja kohta äriühingus kohustuste järgi (EEK/aastas) • ennetustegevus 2793 EEK • riskianalüüs 174 EEK • teavitamine-juhendamine 1029 EEK • TÕ ja KH 23 EEK • TTH seotud isikud 115 EEK • KOKKU kulub 1 töötaja kohta keskmiselt 4 100 EEK/aastas

24. Kõik tööandjad vs. äriühingud (1) Rahaline kulu 1 töötaja kohta suurusgruppides (EEK/aastas)

25. Kõik tööandjad vs. äriühingud (2) TTOS koormavus 1 töötaja kohta suurusgruppides (EEK/aastas) kõik tööandjad äriühingud

26. TTOS kulude osakaal äriühingu kogukuludest

27. Tähelepanekud - soovitused

28. Tööandjate hinnangud TTOSi nõuetele • Positiivne on tervisekontrolli läbiviimise nõue • tervisekontroll on võimalus hankida infot töötajate tervise kohta • seaduse nõue võimaldab töötajat kohustada arsti juures käima • Problemaatiline on töökeskkonna voliniku ja nõukogu valimise nõue • voliniku määramine ja valimiste korraldamine on sageli raskesti rakendatav • volinike koolitamine on koormav, koolituse sagedusnõue • koolitusnõue on kõigile ühtne • Negatiivne on nõue esitada Tööinspektsioonile töökeskkonna nõukogu tegevuse aruanne • tegevuses ei nähta positiivset mõju töökeskkonna ohutusele ja terviseriski vähendamisele • aruande iga-aastane intervall • nõuet peetakse mitte-asjakohaseks

29. Olulisemad tähelepanekud (1) • TTOS kohustused on koormavamad väiksema töötajate arvuga tööandjatele • Väikestel kulu 1,6 korda ja mikrodel 1,4 korda suurem kui suurtel • Tööandjad tunnevad puudust hästi kättesaadava ja asjakohase info järele • Seadusega kurssiviimise kulu suur (nt riskianalüüsi ja tööõnnetuste puhul) • Vajadus kaasajastatud ja praktiliste juhendite järele • Koolitusprogrammide täiendamine ja diferentseerimine • E-õppevormide kasutamine

30. Olulisemad tähelepanekud (2) • Teadlikkus erisoodustusega maksustamisest võimaldaks vähendada maksukulusid • Vähene teadlikkus seoses töötervishoiu alase tegevuse erisoodustusega maksustamisest • Vajalik informeerida töötervishoiuarste ja tööandjaid • Parema teadlikkuse korral võiksid riskianalüüsi kulud olla väiksemad • Riskianalüüsi sisseostmine kallim • Ettevõtetel puuduvad teadmised riskianalüüsi läbiviimiseks • Otstarbekas suurendada tööandjate teadlikkust riskianalüüsi läbiviimisest

31. Olulisemad tähelepanekud (3) • Töökeskkonnavolinik ja –nõukogu ei täida oma rolli • Seadust täidetakse sageli formaalselt • Tagada ühtne arusaam voliniku ja nõukogu valimise iseloomust • Paralleelselt tööandjate ja töötajate teavitamine nende olulisusest • Koolitused ei vasta täielikult koolitusvajadusele, mistõttu ei ole kulu otstarbekas • Koolitusprogrammid on ühtsed, vajadus erinev • Hinnata koolitusvajadust, täiendada/diferentseerida koolitusprogramme

32. Lõpetuseks: • Metoodikaraport • Analüüsiraport • Tabelaruanded www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/toovaldkond.html Ernst & Young Baltic AS “Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevad kulud” TTOSi kulude analüüsi aruanded:

33. Suur tänu !