Download
1 / 22
360 likes | 2.21k Views
Kõrgusvööndilisus (loodusvööndid mäestikes). 8 klass. Tänase tunni eesmärgid. Õpilane teab: kus esineb ja millest on põhjustatud kõrgusvööndilisus millest sõltub loodusvööndite vaheldumine ja vööndite arv mäestikes mida tähendab lumepiir ja metsapiir. Kõrgusvööndilisus.
E N D
Tänase tunni eesmärgid Õpilane teab: • kus esineb ja millest on põhjustatud kõrgusvööndilisus • millest sõltub loodusvööndite vaheldumine ja vööndite arv mäestikes • mida tähendab lumepiir ja metsapiir.
Tuletame koos meelde • Nimetage kaks suuremat mäestikuvööndit maailmas. • Nimetage mäestikke nendes mäestikuvööndites? • Mägi algab absoluutsest kõrgusest …. m • Kas Eestis on mägesid? • Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades?
Ameerika lääneranniku mäestikuvöönd Kordiljeerid, Andid) Nn Vahemeremäestike vöönd (algab Atlase mäestikust ja kuni Himaalajani Atlase mäestik, Püreneed, Alpid, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja jt)
Kõrgusvööndilisus e. vertikaalne tsonaalsus • Kõrgusvööndilisus ehk vertikaalne tsonaalsus (vööndilisus) on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevööndite muutumine mäestikes. • Miks niisugused muutused toimuvad? • Kas kõigis mäestikes on esimene loodusvöönd (jalamil) üks ja sama? • Kas ühe ja sama kõrgusega mäestikes on sama palju loodusvööndeid? • Kas mäe eri nõlvadel on samal kõrgusel ühesugune taimkate (taimkattevöönd)? Põhjenda.
Järeldused: • 1)Temperatuur langeb kõrguse kasvades 6°C/km kohta. Näiteks liikudes mööda tasandikku ekvaatorist kaugemale ilmneb samasuur temperatuuri muutus alles pärast 500 km läbimist. Seega, taimkattevööndite ulatus mäestikes kordi väiksem kui ekvaatorilt pooluste suunas liikudes.2) Kõige alumine mäe jalamil asuv loodusvöönd on määratud mäe asukoha loodusvööndiga. Mägedes esinev kõrgusvööndilisus kordab tasandikel esinevat nn laiusvööndilisust. Loodusvööndite ja neile tüüpilised taimed ja loomad vahelduvad samas järjekorras kui loodusvööndid ekvaatorist pooluste suunas. Millise vööndiga mäejalamil alustatakse sõltub mäestiku asukohast ekvaatori suhtes.
4)Taimkatte iseloom sõltub nõlvade orienteeritusest ilmakaarte suhtes (lõunapoolsel nõlval alati soojem) ja mere/sisemaa ja tuulte suhtes (tuulepoolsel ja merepoolsel nõlval sajab rohkem).5) Mida kaugemale ekvaatorist, seda madalamal on lumepiir, külmvöös polegi peale jäävööndi teisi loodusvööndeid.6) Kõrgus(loodus-)vööndite arv sõltub mäestiku asendist maakeral (ekvatoriaalsel alal on kõrgusvööndeid kõige rohkem) ja mäestiku kõrgusest. Liikudes ekvaatorilt pooluste suunas väheneb loodusvööndite arv sama kõrgusega mäestikes. Osad loodusvööndid mäestikes (allpool) samad mis laiusvööndid, osad (kõrgemal) erinevad: mäginiidud, alpiniidud jne.
Lumepiir on kõrgus, millest alates lumi ja jää ei sula. Kas see on kõigis mäestikes ühel kõrgusel? Mis seaduspärasus siin kehtib? Metsapiir on mägialadel see kõrgus, millest ülevalpool enam mets ei kasva.
Inimtegevus mäestikes Inimeste ja loomade elu mõjutab: • peale õhutemperatuuri muutuse ka õhurõhu langus kõrguse kasvades. Organismid harjunud elama normaalrõhul (760mm/Hg) (Näiteks 5000m kõrgusel on õhurõhk normaalrõhust 2 korda madalam) • Kõrguse kasvades väheneb õhus hapniku sisaldus (kõrgmägedes vajalik hapnikumumask)
Jätkub … • Inimestel võib tekkida umbes 4000 m kõrgusel nn. mägitõbi – nõrkus, peapööritus, peavalu, unetus, verevool ninast jne. Erandiks mägirahvad, kes elanud kõrgmäestikes põlvest põlve. • Tiibetis on üks küla 4979m kõrgusel, s.o. kõige kõrgemal olev asustus maailmas. • Himaalaja lõunanõlvadel elab mägirahvas šerpad, Andides Peruu indiaanlased (moodustavad veerandi Peruu elanikest), seal maailma kõrgemal asuv raudtee – 4769m
Jätkub … • Inimeste põhilised tegevusalad on terassipõllundus (võimalik kuni 2000 m kõrguseni), karjakasvatus(2000-4000m) – jakid, lambad, laamad; turism, käsitöötoodete müük, mäetööstus. • Keskkonnaprobleemideks on laviinid, rusuvoolud, erosioon.
