1 / 20

Keskkonnamõju hindamine planeeringutes = strateegiline mõjuhinnang

Keskkonnamõju hindamine planeeringutes = strateegiline mõjuhinnang. Riho Karjus Põhja pst 20, Viljandi telefon 050 78 723 riho.karjus@mail.ee. SMH. Sotsiaal. Keskkond (loodus). Majandus. SEADUSANDLIK ALUS. PLANEERIMIS- JA EHITUSSEADUS NB! Käesolev seadus kehtib kuni 31. 12. 2002

binta
Download Presentation

Keskkonnamõju hindamine planeeringutes = strateegiline mõjuhinnang

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Keskkonnamõju hindamine planeeringutes = strateegiline mõjuhinnang Riho Karjus Põhja pst 20, Viljandi telefon 050 78 723 riho.karjus@mail.ee

  2. SMH Sotsiaal Keskkond (loodus) Majandus

  3. SEADUSANDLIK ALUS PLANEERIMIS- JA EHITUSSEADUSNB! Käesolev seadus kehtib kuni 31. 12. 2002 § 8. Üldplaneering (1) Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi kohta. (2) Vallal või linnal peab olema üldplaneering, mida võib koostada valla või linna osade kaupa. (3) Üldplaneeringuid võib koostada mitme valla või linna või nende osade kohta kohalike omavalitsuste omavahelise kokkuleppe alusel. (4) Üldplaneeringu ülesanded on:1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine;2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga;3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub;4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine;

  4. 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine;6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni;7) põhiliste teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;8) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine;9) puhke- ja virgestusalade määramine;10) ranna ja kalda ulatuse täpsustamine;11) muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks;12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;13) riigikaitseliste maa-alade määramine;14) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks;15) keskkonnamõju hindamine.

  5. SMH eesmärgid Sobivaima lahendusvariandi leidmine arvestades laiema üldsuse huvisid ja pika-ajalist dimensiooni. Ühiskondlike kokkulepete ning kompromisside otsimine Keskkonnaaspektide arvessevõtmine otsusetegemises Planeerimise interdistsiplinaarsuse (multidistsiplinaarsuse) suurendamine Järelvalve ja kontroll

  6. SMH protsess ja metoodika Paljuski KMH metoodika • Eelhinnang – screening (memorandum?) • Käsitletava valdkonna piiritlemine - scoping (programm?) • SMH raport Andmete kogumine ja olemasoeva olukorra (fooni) kirjeldus Alternatiivide formuleerimine • Järelvalve • Otsus • Avalikkuse kaasamine • Järelhinnang

  7. SMH protsessis osalejad • Arendaja (KOV, riik, maakond, ametkond) • Otsustaja - KOV, KKM/KKT • Litsentseeritud ekspert • Avalikkus • Järelvalvaja - KKM/KKT (planeeringu järelvalvaja)

  8. SMH tulemused ja väljundid • Parem lahendusvariant • Lihtsam otsusetegemine • Ühiskondlik kokkulepe • Keskkonnainfo kvaliteedi paranemine • Soovitused leevendavate meetmete ja lisauuringute osas

  9. Strateegiline keskkonnamõju hindamine Eesti seadusandluses Strateegiline keskkonnamõju hindamine on planeeringu, riikliku arengukava või programmi ellurakendamisest tuleneva võimaliku keskkonnamõju hindamine. Planeeringuga kavandatavast tegevusest tulenevat võimalikku keskkonnamõju hinnatakse planeeringu koostamise käigus ja see avalikustatakse koos planeeringu avalikustamisega vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse nõuetele. Riikliku arengukava või programmiga kavandatavast tegevusest tulenevat võimalikku keskkonnamõju hinnatakse arengukava või programmi koostamise käigus. Strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne kuulub eraldi osana planeeringu, riikliku arengukava ja programmi juurde.

  10. SMH etapidEelhinnang – screening Kas ja kuna teha SMH? • Seaduse positiivne nimekiri - Üldplaneering • Otsustaja analüüsi tulemusel • Muud põhjused (finantsinstitustioon, järelvalve, jm) Memorandum?

  11. Käsitletava valdkonna piiritlemine - scoping Konkreetse planeeritava (üldplaneering) valla/linna kontekstis olulisematemõjude määratlemine • Liikluslahendus (sh kergtransport ja ühistransport) • Ranna- ja kaldaalade kasutamine • Tööstus (kesklinnast välja, seniste maade ebaefektiivne kasutamine, • uute tööstusalade loomine) • Rohealade kasutamine (metsade/parkide vähenemine-täisehitamine, • koridoride loomine, heakord) • Veemajandus (ressurss, kanalisatsioon, sadeveed, reoveepuhastus)

  12. Klassikaline looduskaitse (kaitsealused objektid, nende kaitse ja nendsttulenevad piirangud)Raudtee (isoleeriv koridor, suured territooriumid, ekstensiivne kasutus)Puhkealad ja avalikult kasutatavad aladMajanduslikud aspektidSotsiaal-kultuurilised aspektidKMH programmi koostamine. Töömahu prognoosimine.Ettenägematud aspektid. KMH programmi korrigeerimine.

  13. Andmete kogumine ja olemasoeva olukorra (fooni) kirjeldus • Andmeid ei ole kunagi piisavalt palju • Suur osa andmeid on süstematiseerimata ja ebaõige detailsusega. • Andmeid on keeruline kätte saada. • Info peab katma kõik olulised valdkonnad. • Erineva detailsusega info on vaja siluda ühtlasesse vormi. • Lüngad ja ebatäpsused tuleb teadvustada ja koostada lisauuringute plaan.

  14. SMH aruanne • Protsessi dokumentatsioon ja osapooled • Kavandatava tegevuse eesmärgid • Mõjutatava keskkonna kirjeldus MAA (geoloogia, ehitustingimused, reljeef jm) ÕHK (kliima, tuuled, mikrokliima, reostus, müra jm) VESI (põhjavesi, pinnasevesi, veekogud, märgalad, veekasutus ja reoveed jm) TAIMED-LOOMAD-INIMESED (kasvu- ja elutingimused, elukvaliteet) INIMESE TEGEVUSED (ruumiline paiknemine, majandustegevus-tööstus, transpordisüsteem jm) SOTSIAALSED SUHTED (huvigrupid, võitjad-kaotajad) • Tegevuse ja alternatiivide kirjeldus • Mõju hindamise metoodika, hinnang, leevendavad meetmed, seire/audit ja järeldused Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad täpsustatud nõuded (RTL 2001, 20, 274)?

  15. Avalikkuse kaasamine • Eelduseks kaasaegsele ja demokraatlikule planeerimisele ja otsusetegemisele. • Äärmiselt aktuaalne teema globaalselt, akadeemiliselt ja poliitiliselt. • Peab toimuma läbi kogu planeeringu ja SMH protsessi (reguleeritud PES'ga)

  16. Tulemuste, seisukohtade, soovituste formuleerimine – SMH aruanne • Protsessi dokumenteerimine (juriidiline korrektsus, hilisemate planeeringuvaidluste vältimine, järeldusteni jõudmise tee selgitamine). • Järeldused planeeringulahenduse suhtes (kirjeldatakse planeeringu realiseerimisega kaasnevaid mõjusid – inimesele, veele, pinnasele, õhku jm) • Leevendavate meetmete väljapakkumine • Keskkonnaseire soovitused • Keskkonnauditi soovitused • SMH soovitused/nõuded hilisemateks arenguteks (detailplaneeringud, teemaplaneeringud, objektide rajamine) • Lisauuringute programm

  17. Alljärgnevalt antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise käigus peamiselt käsitletavatest teemadest:Kas ja mis mahus vastab ÜP Agenda 21 põhimõtetele?Hinnatakse Suure-Jaani linna ja lähiümbruse üldisi keskkonnatingimusi (looduslikud, inimtekkelised) ja nende mõju olemasolevale olukorrale.Koostatakse ülevaade keskkonnatingimustest mis loovad eeldusi ja piiranguid maakasutuse planeerimisel.Hinnatakse planeeringust tulenevate muutuste mõju linnakeskkonnale kui tervikule. Teostatakse erinevate alternatiivide analüüs ja täiendavate alternatiivide väljapakkumine. Ettepanekud planeeringu ajastamiseks ja planeeringu elluviimisega kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks.Hinnatakse planeeringu rakendamisel kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid.Hinnatakse Suure-Jaani pinnaveekogude reostuskaitstust tulenevalt üldplaneeringuga kavandatavast.

  18. Teostatakse avalikkuse kaasamine üldplaneeringu keskkonna-aspekti raames. Avaliku arvamuse kui mõjutusvahendi kasutamine ja kujundamine Suure-Jaani linnakeskkonna arendamisel. Hinnatakse (kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt) planeeringus kavandatavate leevendavate meetmete tõhusust negatiivse keskkonnamõju minimiseerimisel maakasutusele ja infrastruktuurile.Rakenduslikud meetmete väljapakkumine keskkonnatingimusi arvestavaks arenguks.Hinnatakse, millised teemad on keskkonna seisukohast olulised kuid planeeringust välja jäänud.Koostatakse ettepanek linnaplaneeringuks ja linna efektiivsemaks toimimiseks vajalikeks edaspidisteks keskkonnauuringuteks.Üldplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise protsessi käigus selguvate täiendavate asjaolude korral võimalik lisanduvate aspektide hindamine.Hinnangute andmisel lähtutakse olemasolevast materjalist. Olemasolevate, kuid töötlemata toormaterjale arvestatakse mahus, mis on võimalik KMH koostamiseks sõlmitud lepingu töömahu raames.

More Related