1 / 35

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ning Eesti majanduse väljavaated

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ning Eesti majanduse väljavaated. Ingrid Toming Laura Ruud Euroopa Komisjon Majandus- ja Rahandusküsimuste Peadirektoraat (DG ECFIN). Information visit of Mayors and Vice-Mayors of Estonia 2 1. jaanuar 200 9. Millest räägime.

borna
Download Presentation

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ning Eesti majanduse väljavaated

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ningEesti majanduse väljavaated Ingrid Toming Laura Ruud Euroopa Komisjon Majandus- ja Rahandusküsimuste Peadirektoraat (DG ECFIN) Information visit of Mayors and Vice-Mayors of Estonia 21. jaanuar 2009

  2. Millest räägime • Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat • Majanduse väljavaated Euroopas ja Eestis: 2009.a. jaanuari vaheprognoos • Euro kasutuselevõtu makromajanduslikud tingimused

  3. Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat

  4. Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat • jälgib majanduse ja eelarve arenguid liikmesriikides • vajaduse korral teeb soovitusi • jälgib stabiilsuse ja kasvu pakti põhimõtetest kinnipidamist • teeb ettepaneku riigi euroalaga liitumise kohta

  5. Volinik Joaquin Almunia Koostöö teiste peadirektoraatidega ECFIN Avalikkus Press Rahandusministrite nõukogu ja EFC Liikmesriigid Euroopa Parlament Euroopa Keskpank Rahvusvahelised organisatsioonid

  6. Majanduslik ja eelarveseire • Euroopa Komisjon jälgib eelarve- ja majandusolukorda liikmesriikides • Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetav osa: • Liikmesriikide poolt esitatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide hindamine • Stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeeriv osa: • ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine • Ministrite Nõukogu poolt antud soovitustest kinnipidamise jälgimine Kõik aruanded on kättesaadavad meie kodulehel

  7. Valitsuse konvergentsiprogramm • Valitsus esitab Komisjonile kord aastas uuendatud konvergentsiprogrammi • Programm eesmärgiks on väljendada valitsuse poliitikat Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisel ning üleminekul eurole • Komisjon koostab programmi hinnangu ja esitab selle EL Ministrite Nõukogule • Eesti esitas programmi viimase (5.) uuenduse 2008.a detsembris

  8. Lähenemisaruanded (ehk konvergentsiraportid) • Vähemalt kord kahe aasta jooksul või euroalaga liituda sooviva riigi taotluse alusel • Viimane aruanne: 7.mai 2008 • Lähenemisaruanded hindavad, kas euroalaga liitumise eeltingimused on täidetud

  9. Lisaks sellele kuuluvad Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ülesannete hulka: • Osalemine Lissaboni strateegia elluviimisel • Makromajanduslike prognooside koostamine • Temaatilised ülevaated • … ja palju muud

  10. Majandusprognoosid • Reeglina kaks korda aastas – kevadel ja sügisel • Viimane (vahe)prognoos: jaanuar 2009 • Katab: liikmesriike, kandidaatriike, teatud kolmandaid riike • Prognoos kahe eelseisva aasta kohta • Kokku prognoositakse üle 180 näitaja

  11. Euroopa ja Eesti majandusarengud: Euroopa Komisjoni vaheprognoosJaanuar 2009

  12. Põhisõnumid • Riskid globaalsel ja Euroopa tasemel materialiseerumas, kriis jõuab finantssektorist reaalmajandusse • Olukord finantsturgudel veidi stabiilsem, kuid jätkuvalt pingeline • Kindlustunde indikaatorid ajalooliselt madalamal tasemel – mitte ainult Eestis • Madalam inflatsioon aitab kaasa tarbijate kindlustunde paranemisele

  13. Finantskriisi peamised põhjused • Viimaste aastate hea majandusolukord: kõrge likviidsus, madalad intressimäärad, kadunud riskitajuvus • Finantsinnovatsioon • Liigsed riskid finantssüsteemis • Finantsjärelevalve ei suutnud kõiki riske arvesse võtta

  14. Finantskriisi kulg • Juuli – september 2007: materialiseeruvad USA kinnisvaraturu esimesed kahjumid, probleemid Bear Stearns fondihalduses ja Northen Rockiga. Turud kaotavad usalduse ja likviidsus hakkab kokku kuivama • September – detsember 2007: pärast pankade päästmisoperatsioone hakkab olukord paranema • Jaanuar – märts 2008: Bearn Stearns probleemid, USA valitsus käivitab uue päästeoperatsiooni • Märts – oktoober 2008: likviidsus kuivab jätkuvalt kokku, pangad ei usalda üksteist. Lehman Brothers pankrott paneb turud sisuliselt seisma; ilmsiks tulevad paljud uued probleemid • Sügis: programmide käivitamine USAs ja Euroopas, mis päästab hullemast…

  15. EL ja liikmesriikide tegevus kriisi ohjamiseks • Pankade päästeoperatsioonid 17 riigis (pankade rekapitaliseerimiseks kulus €300 mld, väljastatud €2.4 bln laenugarantiisid) • Euroopa Keskpank kärpis põhiintressimäära 3 kuu jooksul 4.25%-lt 2.0%-le • Toetused reaalmajandusele: reaalmajanduse toetamise plaanid 18 riigis, otseseks toetamiseks suunatakse EL 1% SKPst käesoleval aastal ja ½% SKPst järgmisel aastal

  16. Globaalse majanduse väljavaated

  17. EL ja euroala majanduse prognoos

  18. Mõõdukat paranemist EL tasemel on oodata käesoleva aasta teisest kvartalist

  19. Tööpuudus kasvab

  20. Majanduskasv langeb

  21. … hinnatõus taandub …

  22. … ja riigirahandus on silmitsi probleemidega

  23. Euro kasutuselevõtu makro-majanduslikud tingimused Laura Ruud Majandus- ja Rahandusküsimuste Peadirektoraat (DG ECFIN) Euroopa Komisjon

  24. Maastrichti kriteeriumid • Makro-majandusliku konvergentsi kriteeriumid, mida riik peab täitma, et kvalifitseeruda euro kasutusele võtuks • Kriteeriumide täitmine viitab, et liikmesriigi majandus on valmis osalema euroalas • Konvergentsikriteeriumide täitmise nõue järgib võrdse kohtlemise põhimõtet

  25. Kriteeriumide sisu • Hinnastabiilsus: hinnakasv peab olema mõõdukas. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. • Riigi rahandus: riigirahandus peab olema kooskõlaline ja jätkusuutlik. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. • Vahetuskursi stabiilsus: Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. • Konvergentsi jätkusuutlikkus: Riigi pikaajalised intressimäärad ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.

  26. Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanism ERM2 (ERM II) • Vahetuskursimehhanism ERM2 alustas 01.01.1999 Euroopa Vahetuskursisüsteemi ERM järjena • ERM2ga liituva riigi, Euroala liikmesriikide ja Euroopa Keskpanga vaheline kokkulepe • Valmistab liikmesriigi majandust ette euroalaga liitumiseks • Euroopa Keskpankade Süsteem jälgib vahetuskursi arenguid ERM2 raamistikus ning tagab raha- ja vahetuskursipoliitikate koordineerituse • Määratleb euro ja ERM2ga liituva riigi vääringu vahelise keskkursi • Iga euroalaga liituda sooviv liikmesriik peab olema ERM2 liige vähemalt kaks aastat

  27. ERM2 liikmed • Taani (01.01.1999) • Eesti (28.06.2004) • Leedu (28.06.2004) • Läti (02.05.2005) • Rootsi ei osale ERM2s • Euroalaga liitunud: Sloveenia (2007), Küpros ja Malta (2008) ning Slovakkia (2009)

  28. Eesti ja ERM2 • Eesti liitus ERM2ga 28. juunil 2004. aastal • ERM2ga liitudes võttis Eesti ühepoolse kohustuse hoida krooni kurss muutumatuna • Eesti jätkab valuutakomitee süsteemi kasutamist kuni euro kasutuselevõtuni

  29. Eesti lubadused ERM2s • Eesti jätkab majanduse tasakaalu toetava eelarvepoliitikaga • Kehtestatakse meetmed, mis piiravad laenukasvu ja tagavad efektiivse järelvalve ning toetatakse palgakasvu aeglustumist • Majanduse paindlikkuse ja kohandumisvõime suurendamiseks teostatakse struktuurseid reforme

  30. Kriteeriumite täitmise hindamine • Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga konvergentsiraportid • Vähemalt kord kahe aasta jooksul või liikmesriigi ettepanekul • Raportites antava hinnangu põhjal esitab Komisjon ettepaneku Nõukogule, kes pärast Parlamendiga konsulteerimist ja sisemist arutelu otsustab riigipeade koosseisus, kas liikmesriik võib euro kasutusele võtta

  31. Lähenemisaruanded (ehk konvergentsiraportid) • Viimane kriteeriumite täitmise hindamine toimus mais 2008 • Järgmine hindamine toimub 2010.a kevadel või varem mõne liikmesriigi (Taani, Eesti, Läti või Leedu) ettepanekul

  32. Valitsuse konvergentsiprogramm • Valitsus esitab Komisjonile kord aastas uuendatud konvergentsiprogrammi • Lisaks eelarve- ja majandusseirele on programmi eesmärgiks väljendada valitsuse poliitikat Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisel ning üleminekul eurole • Eesti esitas programmi viimase (5.) uuenduse 2008.a detsembris

  33. Eesti euro kasutuselevõtu kava • Valitsuse on kinnitanud Eesti eurole ülemineku plaan • 1. versioon 01.09.2005 • 6. versioon 29.11.2007 • Valminud on euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (31.12.2007) • Eesti Pank avaldab kaks korda aastas euro kasutuselevõtu aruande

  34. Millal võtab Eesti euro kasutusele? • Niipea kui võimalik (as soon as possible) ehk esimesel võimalusel, mil Eesti suudab täita kõik selleks vajalikud tingimused • Valitsus võib igal ajal esitada Komisjonile ettepaneku euro kasutuselevõtu valmisoleku hindamiseks • Komisjoni 19.01.2009 avaldatud makro-majanduse prognoosi kohaselt ei suuda Eesti 2009–2010 kõiki konvergentsikriteeriume täita

  35. Hinnastabiilsuse kriteerium viimase lähenemisaruande alusel

More Related