Betti Alver 1907-1989

1. Betti Alver1907-1989

2. Betti Alveri lapseeast Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik, sündis 23. novembril 1906 aastal Jõgeval teemeistri perekonda. Nad elasid mitmekesi väikeses kahetoalises korteris. Enne Betti sündi suri neli last varakult haigustesse. Tüdruk kasvas suureks koos oma vanema venna Martiniga. Betti Alver oli lapsena nääpsuke, sale, pruunide juustega. Teda kirjeldati kui särtsakat ja terast neiut.

3. Lapsena unistas ta saada näitlejannaks, hiljem see vaimustus lahtus. Samuti meeldis talle kooliajal kirjandusega võrdelt muusika.

4. Haridustee Betti Alver sai põgusalt algõpetust kodukoha proua Kilgi erakoolist. Järgmised kolm aastat õppis tüdruk Tartu Puškini gümnaasiumis ja 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi. Hiljem õppis ta Tartu ülikoolis filosoofia teaduskonda, kuid katkestas õpingud. Ta valis kirjandusliku tegevuse kasuks.

5. Betti abikaasad Betti Alveri esimene abikaasa oli Heiti Talvik. Nad abiellusid 1937. aastal. Heiti oli samuti luuletaja ning koos Bettiga oli ta arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Nende kooselu ajal hakkas Bettit huvitama rahvaluule ja rahvapärane sõnavara. Selle mõjutuse tulemusena kirjutas naine 42. aastal neliteist uut luuletust. Abielu ei kestnud kaua ning Heiti Talvik arreteeriti ning saadeti Siberi teekonnale. 1947. aastal mees suri.

6. Looming Betti üritas kirjutada juba varajasest east. Tema esimene teos „Tuulearmuke“ valmis juba gümnaasiumi lõpuklassis. Ta sai selle eest romaanivõistlusel teise koha auhinna. Ta tegeles ka tõlkimisega. Eestikeelseks sai „Jevgeni Onegin“ ning hiljem teosest inspireeritult ilmus ka tema esimene trükki jõudnud poeem „Lugu valest varesest“. See kujutabirooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda.

7. Hiljem ilmusid tema luuletused tihti ajakirjades. Tunnustatud luuletaja tegi temast luuleraamat „Tolm ja tuli“. Bettiga tehti intervjuusid ning teda kutsuti esinemistele ja kohtumistele. Aktiivsele seltsielule eelistas poetess aga lähemaid sõpru. Luulekogu „Eluhelbed“ ilmus 1971 aastal. See ühendas eaka kirjaniku uusloomingut hoopis teises võtmes sündinud noorusluulega. Iseloomulik oli sõnaküllus ning hoogsus.

8. Meisternovell „Kõmpa“ ilmus 1976. aastal ning pälvis Tuglase novelliauhinna. See on Betti loomingus kõige ülemeelikum teos. Sõnakasutu teoses on lihtrahvalikult lopsakas ja lapsemeelne. Loominguliseks lõppakordiks peetakse luulekogu „Korallid Emajõues“, millega Betti Alver tähistas oma 80. juubelit. Looming on tavalisest napisõnalisem ning poetess täpustab ja arendab oma luule põhimotiive.

9. Huvitavat Betti Alver suri 19. juunil 1989 Tartu Maarjamõisa haiglas. Ta on maetud Tartu Vana-Jaanikalmistule oma teiseabikaasaMartLepikukõrvale. Bettile on avatud ka mälestusmärk „Rotunde“. Sammas vihjab novelli „Kõmpa“ laste rohelusse kasvanud lemmikmängukohale, mida kutsuti „rotundeks“ ning seostub Alveri luuletusega „Õhukivi“.

10. 1990. Aastast alates antakse välja iga-aastast Betti Alveri nimelist kirjandusauhinda aasta parima esikteose eest. Tema sünnikohas Jõgeval peetakse Betti sünnipäeva aegu „Tähetunnid“ luulepäevi. Betti Alveri elule ja loomingule pühendatud majamuuseum asub Jõgeva linnas.See avati tema 100. sünniaastapäeva puhul tema sünnimajas Jõgeva raudteejaama kõrval.

11. 11. oktoobril 2006 andis Eesti Post välja Alveri 100-ndale sünnipäevale pühendatud postmargi.