Aja planeerimine ja eksamiteks valmistumine loeng gümnaasiumile

1. Aja planeerimine ja eksamiteks valmistumineloeng gümnaasiumile Koostanud: Egle Türk terviseteaduse magister 2009a

2. Aja planeerimine • Kõige tähtsam on oskuslik aja planeerimine • Koosta endale õppimist arvestav päevakava. Märgi sinna, millal lõpeb kool, mitu tundi jätad endale suhtlemiseks ja huvitegevuseks, mitu tundi õppimiseks. Arvesta erinevate nädalapäevade erineva rutiiniga (trenniajad, huvikool jms). Püüa siiski jätta õppimiseks iga päev enam-vähem sama kellaaeg, nii harjud paremini uue päevarütmiga. Ja pea oma päevakavast kinni!

3. Plaani koostamiseks sobib suurem kalender, kuhu on võimalik iga päeva kohta märkmeid teha, uute ülesannete tähtajad kirja panna • Tegevuskava säästab aega ja plaan annab ajule puhkust, saab objektiivsema ülevaate õpitavast materjalist

4. Mitut ainet järjest õppides tuleb sarnased ained paigutada üksteisest kaugemale • Kui jõuad koolist koju, võta veidi aega puhkuseks või säti kohe koolijärgsele ajale oma trenn, huvikool, kohtumine sõpradega või tegelemine hobidega

5. Kui päevakavas on õppimise aeg, siis see tähendabki õppimist, mitte kaustikute tagant ühe silmaga teleka vaatamist, MSN-is sõbraga vestlemist või internetifoorumite külastamist. Väldi taolist õppimise „mängimist” ja iseenda petmist

6. Kujunda välja oma õppimise rituaal – see aitab sul keskenduda. Kui loome rituaali, on palju kergem alustada. Samuti mõtle õpiviiside peale. Kas alustad kirjalikest ülesannetest või teooria kordamisest? Kas alustad raskema või kergema ainega? Tee märkmeid, kasuta järjehoidjaid või liimiribaga märkmelipikuid oluliste kohtade tähistamiseks. 

7. Soovitav on alustada õppimist raskemast või vähem meeldivast õppeainest ja edasi liikuda kergemate ülesannete lahendamiseni

8. Enne konkreetset õppetükki püstita endale eesmärk, mõtesta lahti, mida tahad leida või teada saada. Kui oled sõnastanud oma peas küsimused, on teooriast kerge leida neile vastuseid 

9. Tunne oma õpistiili. Kas sulle jääb õpitu paremini meelde kuulmismälu-, nägemismälu järgi?

10. Soovitatav on õppimisplaani lülitada ka üks õppimisest vaba päev nädalas (ka eksamiteks valmistumise perioodil) • Nii taastub töövõime ja organism suudab järgnevatel päevadel paremini õppimispingele vastu panna

11. Luba endale puhkust, kui tunned, et pea on väsinud, aga sea endale selleks siiski ajalised piirid. Ära anna järele kiusatusele pause pikemaks venitada, väldi näiteks nende ajal põneva filmi või arvutimängu küüsi sattumist! Võid ka kohe planeerida endale puhkepausid kindla ajavahemiku tagant ja nende sisustamiseks konkreetse tegevuse: kerged võimlemisharjutused, võileiva tegemine, telefonikõne sõbrale jms.

12. Aktiivse õppimise käigus tuleks iga 20–23 minuti järel pidada lühike (2–3 minutit) ja 40–50 minuti järel pikem (10 minutit) puhkepaus.

13. Rahulik õpikeskkond • Aju on eriti tundlik hapnikupuuduse suhtes. Seetõttu peavad olema ruumid, kus õppetöö toimub, väga hästi tuulutatud • Õpikeskkonnas peaks olema võimalikult vähe segavaid hääli. Alati ei vähenda mürarikkus töö tulemust, küll aga suurendab väsimust • Kui kodus ei saa rahulikult ja mugavalt õppida, võib minna näiteks raamatukogusse

14. Õppimise kohas peab olema õige kõrgusega laud ja mugav tool. Längus ja kössis isteasend, samuti harjumus voodis lesides lugeda või kirjutada ei võimalda tähelepanu kuigi kaua virgena hoida. Õppimist soodustab selline rühikas asend, kus lülisammas on sirge ja kergelt tooliseljale toetatud, hingamine olgu aga ühtlane ning parajalt sügav.

15. Puhta laua seadus • Vaimsel tööl soovitatakse järgida nn puhta laua seadust – käeulatuses ja vaateväljal tuleks hoida ainult neid materjale, raamatuid ja töövahendeid, mis on antud teema tarbeks vajalikud.

16. Korralikud märkmed ja käekiri • Kirjutamisoskus on samuti oluline. Soovitatav on kasutada värvilisi pliiatseid allakriipsutamiseks ja markereid tähtsamate tekstiosade märkimiseks • Õpetaja juttu kuulates või ise lugedes tuleb tähele panna põhipunkte ja nende kohta märkmeid teha • Märkmed tuleb läbi töötada ja süstematiseerida võimalikult ruttu pärast nende tegemist

17. Võib koostada mõistekaarte tähtsamate faktide, mõistete kohta. Samuti on neid mugav kaasas kanda ja korrata igal ajal.

18. Tõhus õpilugemine on kolmekordne: esiteks ülevaatlik ning tutvuv, teiseks süvenenud ja kolmandaks kordav. Ole mõttega asja juures ja loov, esita endale loetu kohta küsimusi, proovi õpitut seostada eluliste nähtuste või teiste ainetega

19. Kordamised tuleb hajutada võimalikult pikale ajale. Kui kohe pärast õppimist asuda väga intensiivselt mingi uue ülesande kallale, siis säilib õpitu hoopis halvemini • Ja vastupidi – puhkus ja uni pärast õppimist soodustavad säilitamist. Seega tuleb eksamipäeva eelõhtul õigel ajal magama minna, et aju oleks hommikuks puhanud ja võimeline endast parimat andma

20. Mine eksamile väljapuhanuna, maga eelneval ööl piisavalt – vähemalt 6 tundi. Ei ole tark tegu eelmisel päeval pidutseda, raskel võistlusel osaleda või muu energiakulukaga tegeleda. Pole ka mõtet viimaseid eksamieelseid tunde õppimisele pühendada – sellise viimase hetke õppimise kasutegur on väga väike

21. Eksamipäeva eelõhtul joo klaas vett enne magamaminekut. See aitab ajurakkudel taastuda. • Paljudele võib abiks olla koos sõbraga õppimine. Nii saab üksteise teadmisi kontrollida ja teise õpetamine on parim oma teadmiste kinnistamiseks. Samuti hoiab see õpimotivatsiooni, annab toetust. • Tuleks käia kõigil konsultatsioonidel ja aineõpetajatega koostööd teha

22. Õppimisega ei tohi unustada korralikku puhkust, täisväärtuslikku toitumist ja liikumist. • Hoolimata kevadväsimusest, ilusatest ilmadest, tüdimusest ja stressist tulevaste eksamite eel üle õppida siiski ei tohiks.

23. Kokkuvõte • Parim viis eksamiteks valmistuda on alustada õppimisega varakult, planeerida oma tegevust, eristada olulist mitteolulisest, mõelda positiivselt.

24. Kasutatud kirjandus • Rätsep, A. Nõuandeid, kuidas eksamiteks valmistuda. Valgamaalane. 22.05.2007. http://www.valgamaalane.ee/230507/esileht/valgamaa/25009911.php • Eksamiteks õppimine. Audru Keskkooli kodulehekülg. http://www.audru.edu.ee/net/index.php?option=com_content&task=view&id=40&Itemid=54

25. Kasutatud kirjandus • Eksamiteks õppimine. Haridus- ja Teadusministeerium. http://www.hm.ee/index.php?045214 • How to Create Good Study Habits for Exams. http://www.wikihow.com/Create-Good-Study-Habits-for-Exams

26. Kasutatud kirjandus • Time Management for Exams. http://www.sdc.uwo.ca/learning/time_management_for_exams.html • Exam Time: Hints for Effective Studying. http://www.reachout.com.au/default.asp?ti=343

27. Kasutatud kirjandus • How to prepare for exams. http://hubpages.com/hub/Tricks-to-tackle-exams • Preparing for Exams. Student Learning Development. http://hedc.otago.ac.nz/hedc/sld/Study-Guides-and-Resources/Preparing-for-Exams.html

28. Kasutatud kirjandus • Studying for Exams. Some Basic Guidelines. http://www.lc.unsw.edu.au/onlib/exam.html • Time Management for High School Students. http://frank.mtsu.edu/~studskl/tmths.html

29. Kasutatud kirjandus • Simple Time Management Tips to Make High School Life Easier.http://ezinearticles.com/?Simple-Time-Management-Tips-to-Make-High-School-Life-Easier&id=350127 • Time Management Tips for High School Students. http://www.solveyourproblem.com/timemanagement/time_management_high_school_students.shtml