1 / 19

Juhtimismudelid koolis

Juhtimismudelid koolis. HEIKI KRIPS PhD pedagoogika. Paljud juhtimistõed kehtivad ka koolis Juht on vajalik organisatsiooni/grupi eesmärkide täitmise kindlustamiseks Milline on kooli eesmärk ? Milline on klassi eesmärk?

cora-vinson
Download Presentation

Juhtimismudelid koolis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Juhtimismudelid koolis HEIKI KRIPS PhD pedagoogika

  2. Paljud juhtimistõed kehtivad ka koolis Juht on vajalik organisatsiooni/grupi eesmärkide täitmise kindlustamiseks Milline on kooli eesmärk? Milline on klassi eesmärk? Juhi poolne juhtimisstiilide kasutus loob organisatsiooni-kultuuri koolis, mis mõjutab õpetajaid ja nende kaudu õpilasi

  3. AUTOKRAATLIK VERSUS DEMOKAATLIK JUHTIMINE KOOLIS KLASSIS KAS VAJAME TÖÖLE KUULEKAID, INITSIATIIVITUID TÖÖTAJAID, KÄSUTÄITJAID? või ISESEISVAID, AKTIIVSEID, LOOVAID INIMESI

  4. Juhtimisstiilide klassikaline käsitlus pärineb Kurt Lewini, Ralp White'i ja Ronald Lippitti uuringutest aastatel 1938–1950 Mittevahelesegav (laissez-faire) Demokraatlik Autokraatlik

  5. Demokraatliku juhtimisstiiliga juhitud gruppides oli: • parim kvaliteet • töömotivatsioon parem kui autokraatliku juhtimisstiili korral • Rohkem originaalseid lahendusi (loovust) Autoritaarse juhtimisstiiliga juhitud gruppides oli: • Parim kvantiteet (rohkem toodangut), halvem kvaliteet • Rohkem vaenulikkust ja agressiooni (võrreldes teiste gruppidega), alistuvust juhile ning juhist sõltuvust

  6. Hay/ McBer’i konsultatsioonifirma juhtide uuringute tulemusena – kuus juhtimisstiili Esitatud Goleman (2000) poolt: Sundiv stiil Ülinõudlik stiil Juhtiv stiil Ühendav (ehk liitev) stiil Demokraatlik stiil Arendav stiil

  7. SUNDIV STIIL - AUTORITAARNE ”Asjad käivad nii, nagu mina ütlen!” Ei anna õpetajatele/õpilastele valikuid ega kaasa neid reaalselt otsustamisse. Juhi/õpetaja sundiv stiil takistab koostööd. Selle stiili kasutaja usub, et koostööd saab sundida tegema. Sundiv stiil vähendab juhitavate initsiatiivi/aktiivsust ja takistab vastutustunde teket. Sundiv stiil tekitab grupis õpitud abitust

  8. ÜLINÕUDLIK STIIL –AUTORITAARNE ”Tuleb teha täpselt nii, nagu ma ütlen” Ülinõudliku stiiliga juht/õpetaja surub igasuguse initsiatiivi/aktiivsuse täielikult maha Tema jaoks pole koostöö tähtis. Kui ta tahab mingil põhjusel, et tehtaks koostööd, siis tuleb koostööd teha täpselt tema juhtnööride järgi Selle stiili kasutamine teeb koolist/klassist õpitud abituse kasvulava

  9. JUHTIV STIIL – AUTORITAARNE ”Õpetajad/õpilased, te olete minu lapsed!” Käitub nagu hea kuid ka karm ema/isa kes hoolib, aga ka nõuab ja karistab. Lasteaias ja esimestes klassides on selle stiili sage kasutamine õigustatud, kuna see aitab lapsel kohaneda koolikeskkonnaga Mida vanemaks õpilased saavad, seda rohkem hakkab ilmnema õpetaja juhtiva stiili, kui autoritaarse stiili, negatiivne mõju õpilaste arengule. Samad probleemid, mis sundiva või ülinõudliku stiili korral

  10. DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL  “Mida teie arvate? ”Mida tuleks teha?” Juhi/õpetaja tõeline huvi õpetajate/õpilaste arvamuste vastu. ”Pall gruppi” lähenemine – lasta juhitavatel probleemidele lahendusi otsida Demokraatliku stiiliga juht/õpetaja soodustab initsiatiivi ning loovust ja innustab (eestvedamine). Loob tingimusi koostööks Nb! Demokraatlik juhtimisstiil ei välista ainuotsustamist

  11. NB! Demokraatliku juhtimisstiili kasutamine peab vastavalt õpilaste vanuse suurenemisele pidevalt kasvama Demokraatlikke otsustamisviise, nagu hääletamine või konsen-susele jõudmine tuleb õpilastele õpetada ja võimaldada NB! Klassijuhataja hädavajalik ”tööriist” on demokraatlik juhtimisstiil. Probleemidele, mis klassis kui grupis ilmnevad, peaksid õpilased ise leidma lahenduse. Õpetaja ei saa vaid sunniga probleeme lahendada

  12. JUHTIMISSTIILIDE MÕJU ÕPETAJATELE/ÕPILASTELE Iseseisvus, analüüsivõime, loovus, initsiatiivikus versus Õpitud abitus, kuulekus, initsiatiivitus

  13. ORGANISATSIOONILKULTUUR Organisatsioonis valitsevad normid, (kirja pandud ja kirjutamata reeglid)organisatsiooni liikmete uskumused ja väärtused Handy-Harrisoni järgi organisatsioonikultuuri tüübid Autokraatlik Bürokraatlik Planeeriv Isiksusekeskne

  14. AUTOKRAATLIK ORGANISATSIOONIKULTUUR Kõige olulisem - juhi tahe.“Ämblikuvõrk”, keskmes olev juht ”tõmbab niite” ja kontrollib kogu võrku;või püramiid, mille tipus kõrgub ” juht Kuulekus juhile Jälgitakse täpselt käsuliine Autokraatliku organisatsioonikultuuriga gruppi sobib kõige paremini juhtima autoritaarse juhtimisstiiliga juht

  15. Autoritaarse juhtimisstiiliga juht loob autokraatlikku organisatsioonikultuuri

  16. Sagedamini märgitud probleemid on siin: • pärsitud initsiatiiv ja loovus • koostöö puudulikkus • jätkuv viibimine konfliktifaasis (kui rääkida grupi arengufaasidest) Probleemid, mis autokraatsetesorganisatsioonides esinevad, võivad sealolijatele isegi mitte silma paista, sest ollakse toimuvaga harjunud.

  17. PLANEERIV ORGANISATSIOONIKULTUUR Eesmärkidele orienteeritus Valdavalt demokraatlik juhtimisstiil: kaasamine, kuulamine, otsustamisvabadus “allpool” jms. Sellise organisatsioonikultuuri teket soodustab valdavalt demokraatliku juhtimisstiiliga juht

  18. DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL KOOLIS JA KLASSIRUUMIS ORGANISATSIOONIDES OMAVALITSUSTES JA ERAKONDADES AKTIIVSUS INITSIATIIVIKUS LOOVUS

  19. ALLIKAD: Krips, H. (2011). Konfliktidest ja suhtlemis- oskustest õpetamisel ja juhtimisel. Atlex. Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Atlex.

More Related