1 / 19

Linuxi lühitutvustus

Linuxi lühitutvustus. Vaba tarkvara I, 2. loeng. Mis ta siis on?. Tegelikult võib Linuxi all mõista 2 eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa – kernel ehk tuum

deo
Download Presentation

Linuxi lühitutvustus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Linuxi lühitutvustus Vaba tarkvara I, 2. loeng

  2. Mis ta siis on? • Tegelikult võib Linuxi all mõista 2 eri asja: • Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini • Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa – kernel ehk tuum • Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus • Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks) • Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente)

  3. Autor ja põlvnemine • Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is) • Peamised eellased: • Unix • Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid) • Andrew S. Tanenbaumi Minix – otsene eeskuju ja motiveerija

  4. Linux on Linux on Linux... • Windows: 3.1, 95, 98, NT, ME, 2000, XP, 2003 • Windowsi võiks võrrelda valmis mänguasjaga, Linuxit aga Legoga – igaüks võib teha valmis erineva asja (kuna litsents seda ei piira) ja levitada seda (ka raha eest) • Distributsioonid ehk distrod – aktiivselt arendatavaid distrosid on üle 200! Igal distrol ka eri versioonid. vt. http://www.distrowatch.com • Distro: tüüpiliselt kernel, GNU utiliidid jm. süsteemitarkvara ning rakendused

  5. Suuremaid distrosid • Red Hat – kauaaegne liider, praegu suunab põhijõu tasulisele Red Hat Enterprise Linuxile • Fedora – Red Hati abil arendatav vaba Linux • Mandrake – prantslaste tehtud, kontoritööle ja algajatele suunatud distro. Hea eesti keel. Kogu- konnapõhine variant + mitu äripaketti • SuSE – saksa suuremahuline kommertsdistro, sobib algajatele • Debian – täiesti vaba ja kogukonnapõhine, miinuseks on keerukus ja mahajäämus

  6. CD-Linuxid • Saab käivitada otse plaadilt – hea variant Linuxi katsetamiseks (ei mõjuta kõvakettal olevat infot) • Näited: • MandrakeMove • Knoppix • NordisKnoppix • Gnoppix

  7. Fedora Core 1 • Red Hati firma 2003. aasta otsuse tulemus • Senine Red Hat Linux (viimane versioon oli 9) asendus kogukonnapõhise Fedora ja ärikeskse Red Hat Enterprise Linuxiga (tasuline, kuid juba on olemas ka vaba alternatiiv White Box Linux). • Sisaldab ainult vaba tarkvara, kavandatud ilmumissagedus 2-3 versiooni aastas • Saadaval ainult võrgu kaudu (ei müüda) • Universaaldistro, sobib serverile ja töölauale

  8. Miks valisime • distro üldotstarbelisus • põlvnemine Red Hatist, mistõttu vastavat kompetentsi on Eestis ilmselt kõige enam • suur hulk valmispakettidena saadaolevat tarkvara • orientatsioon vabale tarkvarale (vaba kättesaadavus, vähe litsentsiprobleeme) • korralikud multimeediavõimalused, s.h. 3D-graafika ATI ja nVIDIA videokaartidega • olemasolev (ehkki mitte piisav) eesti keele toetus, huvilistel on võimalik seda edasi arendada

  9. Fedora kitsaskohad • Vaba distrona ei sisalda mitmeid mugavaid, kuid mittevabasid „jubinaid“ (soovi korral saab lisada) • Patendivaidluste tõttu ei toeta • NTFS-failisüsteemi – XP-ga kõrvuti saab installida, kuid andmeid vahetada mitte (ja XP kettaosa vähendamiseks tuleb kasutada nt. Mandrake'i plaati) • MP3-muusikastandardit (kasutab alternatiivset ogg-vormingut, mis on tegelikult efektiivsem) • MP3 toetuse lisamine on triviaalne (1 paketi juurdeinstallimine), NTFS lisamine aga keerukas

  10. Windows ja Windows • Windowsi puhul on süsteem ja graafiline keskkond kokku ehitatud, käsurea kasutamiseks on omaette rakendus (Command prompt) • Linuxi puhul sarnaneb ülesehitus Windows 3.1 omaga – süsteem ja kasutajaliides on eraldi. Lisaks eristatakse Linuxi puhul akendeliidest (X, ka X-windows) ja kasutajakeskkondi. Lisaks saab viimaste puhul kasutada eri teemasid. • Seega võivad kaks Linuxi arvutit pakkuda teine- teisest üsna erinevaid töökeskkondi.

  11. Linuxi kasutajakeskkondi • GNOME • KDE • XFCE • Blackbox • Fluxbox • Windowmaker • IceWM • FVWM

  12. GNOME • GNU Object Model Environment – arendatakse Vaba Tarkvara Fondi toel, loodud 1997 vastukaaluna esialgu mittevaba litsentsiga KDE-le. • Värskeim versioon 2.6 (Fedora 1-l 2.4) • Võrreldes KDE-ga pastelsema ja plastilisema välimusega • Red Hati ja Fedora vaikimisi keskkond

  13. KDE • K Desktop Environment • Viimane versioon 3.2.1 • Sai alguse Matthias Ettrichi projektina, eeskujuks Unixi CDE (Common Desktop Environment) • Algul norralaste Troll Techi Qt-teekidel, mis pole vabad - vastukaaluks luuakse GNOME. 2000. aastal lastakse Qt vabaks, kisa lõpeb • Praegu kaks suht sõbralikult võistlevat süsteemi – Fedora kasutab ühist Bluecurve-teemat

  14. Linuxi failisüsteem • Sama üldkuju (puu), kuid rühmitab täiesti teistel alustel kui Windows • Rühmitatakse vastavalt otstarbele (käivitusfailid, häälestusfailid, draiverid ... ) – Windows rühmitab vastavalt kuuluvusele (Windows, MS Office, Corel ... ) • Range kasutajaõiguste süsteem, mis võib esmapilgul ka kasutaja vabadust piirata. Enamasti on sel aga mõte sees.

  15. Peamised kataloogid • / - juurkataloog (nagu Windowsi C:\) • /usr – programmifailid (umbes nagu Program Files) • /bin, /sbin, /lib – süsteemifailid (nagu Windows) • /etc – häälestusfailid (~ Windowsi register) • /mnt – haakekataloog (diskett, CD-lugeja) • /var – erinevad serveri- ja häälestusfailid • /home – kasutajate failid

  16. Esialgu... • ... tegutseme ainult oma kataloogis! • Hiljem õpime kasutama administraatorirezhiimi ja muutma ka süsteemseid parameetreid • Töökeskkonna lihtsam kohandamine (menüüvalik Preferences) on võimalik ka tavakasutajana, mõni asi (näiteks kellaaja muutmine) eeldab aga administraatoriõigusi

  17. Jõudu torkimisel!

More Related