Download
1 / 31
310 likes | 534 Views
EESTI VÄIKESE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETE ARENGUSUUNDUMUSED. Uuringust. 27.06 - 26.07 2005.a. viis OÜ Saar Poll Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi uuringu Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtte seas. Sarnase uuringu viis 2002. aastal läbi AS Emor .
E N D
EESTI VÄIKESE JA KESKMISESUURUSEGA ETTEVÕTETE ARENGUSUUNDUMUSED
Uuringust • 27.06 - 26.07 2005.a. viis OÜ Saar Poll Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi uuringu Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtte seas. Sarnase uuringu viis 2002. aastal läbi AS Emor. • Uuringu eesmärk oli: • analüüsida VKE-de olukorda ning • selgitada välja arengut soodustavad ja piiravad tegurid erineva suuruse, tegevusala ning asukohaga ettevõtete jaoks. • Uuringuga hõlmati VKE-dena nii FIE-d, äriühingud kui ka välismaiste äriühingute filiaalid: • kus töötas küsitlusperioodil kuni 250 inimest; • mis tegutsesid sekundaar- ja tertsiaarsfääris. • uuring ei hõlmanud põllumajanduse, kalanduse ja metsandusega tegelevaid ettevõtteid. • Uuringu käigus intervjueeriti 2000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte arengu ja investeeringute eest vastutavat isikut, kes üldjuhul oli kas ettevõtte omanik või tegevjuht.
VKE-de üldiseloomustus • Kolmveerand VKE-dest kuulub eraisikutele ja 89% kodumaisele kapitalile. • Tegu on valdavalt mikroettevõtetega (81%), aastakäibega kuni 30 miljonit krooni (87%). • Kõige rohkem tegutseb VKE-sid: • majutuse-toitlustuse-äriteeninduse, • hulgimüügi ning • jaekaubanduse valdkonnas. • Kolmveerand ettevõtetest oli 2004.a. kasumis.
VKE-de üldiseloomustusTöötajate arv • Valdav enamik Eesti ettevõtteid on kuni üheksa töötajaga. • 0-töötajaga ettevõtteid on keskmisest rohkem maapiirkondades. • 1-9 töötajaga ettevõte on Eestis majandusruumis valdav ja antud grupi näitajad ja arvamused on samuti sarnased Eesti keskmisele. Taoliste ettevõtete käive on 0,25-3 miljonit krooni. • 10-49 ja 50-249 töötajaga ettevõtted on oma olemuselt sarnaste näitajatega - kuuluvad keskmisest sagedamini mõnda kontserni, on sagedamini välisosalusega, alustanud tegevust enne 1995. aastat, on käibega üle 3 miljoni krooni, kasumis, ekspordivad ning positiivselt meelestatud tuleviku suhtes.
VKE-de üldiseloomustusKäive • Võrreldes 2002. aasta uuringu andmetega on ettevõtete käive suurenenud. • Kasvanud on üle 3 miljoni kroonise käibega ettevõtete osakaal.
VKE-de üldiseloomustusKäibe prognoos 2005 • Ettevõtete ootused 2005. aastaks on positiivsed. Käibe kasvu ootavad ligi pooled ettevõtted. • Teistest positiivsemalt olid meelestatud suuremad, välisosalusega ja eksportivad ettevõtted. • Negatiivsemalt olid meelestatud väiksemad ettevõtted. • Selgelt joonistus välja seos ettevõtte vanuse ja ootuste alusel –enne 1991. aastat loodud ettevõtetest ootas käibe kasvu vaid 35%, samas kui uusettevõtetest ootas käibe kasvu 65% ja vaid 3% arvas, et see kahaneb.
VKE-de üldiseloomustusSuuremad vs väiksemad ettevõtted • Enamuses vaadeldud küsimustes eristuvad teineteisest suuremadja väiksemad ettevõtted. • Suuremad ettevõtted: • tunnetavad ja teadvustavad endale keskmisest paremini võimalikke probleeme ning • teiselt poolt on neil ka rohkem võimalusi (tööjõud, finantsid, oskusteave) probleemide lahendamiseks. • Väikesed ettevõtted: • püüavad keskmisest enam ots-otsaga välja tulla • ning teadvustavad endale vähem võimalikke probleemküsimusi, samuti on neil vähem võimalusi näiteks riikliku toetuse või laenu taotlemiseks, vastavasse erialaliitu kuulumiseks, turgude leidmiseks jne. • Väikeste ettevõtete seas on keskmisest rohkem neid, kes on nn suletud ringis. • Enamusel VKE-dest, läheb tänu majanduskasvule hästi. Samas hulk väiksemaid ettevõtteid, kes ei planeeri oma äritegevust ja arengut piisavalt, ei teadvusta endale kõiki võimalusi.
Arengut soodustavad ja piiravad teguridKonkurentsieelised I • Kui 2002.a. pidasid ettevõtted kõige olulisemaks konkurentsieeliseks toote-teenuse kvaliteeti, siis • 2005.a. nimetati kõige enam häid kliendisuhteid. • Tervelt 11% ettevõtteid ütleb, et neil pole ühtegi konkurentsieelist ja 12% ei oska ühtegi eelist nimetada.
Arengut soodustavad ja piiravad teguridKonkurentsieelised II • Väiksemad ettevõtted oskasid keskmisest vähem välja tuua oma konkurentsieelist. • Suured ettevõtted mainivad keskmisest rohkem efektiivset turundust. • Probleemsed on enne 1991.a. alustanud ettevõtted, kellest tervelt veerand ei osanud välja tuua ühtegi eelist. Sama probleemi ees oli ka viiendik sotsiaal- ja tööstussfääri ettevõtetest. • Jaekaupmehed tõid keskmisest rohkem konkurentsieelisena välja laia tootevaliku. Kui arvestada, et väiksemad kaupmehed vaevlevad majandusraskustes ning ei suuda toote nomenklatuurilt võistelda suurematega, võiks üks lahendus neile olla keskenduda oma nišile.
Arengut soodustavad ja piiravad teguridArengut piiravad tegurid I • Arengut piiravate tegurite järjestus on samuti muutunud võrreldes kolme aasta taguse ajaga. • 2002.a. oli põhiliseks probleemiks turgude leidmine • 2005.a. toodi probleemidena välja: • maksukoormusega, • seadusandlusega ning • arvete sissenõudmisega seonduv. • Tõenäoliselt on muutused tingitud osaliselt sellest, et turu ja ettevõtete arenedes on osad raskused möödanik. • Bürokraatia kui probleemi kasv on seotud liitumisega EL-ga.
Arengut soodustavad ja piiravad teguridArengut piiravad tegurid II • Välja joonistus trend – mida väiksem on ettevõte, seda vähem ta probleeme sõnastada oskab. • Uuemad ja väiksemad ettevõtted mainisid keskmisest enam probleemina finantsvahendite kättesaadavust. Antud ettevõtetel on väiksemad võimalused pangast laenu saada ja neil pole piisavalt (inim)resurssi riigilt toetust küsida. • Suuremad, aga eriti eksportivad ettevõtted tõid probleemina välja arvete sissenõudmisega seonduva. Teatavasti on Eestis Euroopa keskmisest parem maksekultuur. • Seadusandluse poolelt tunnetatakse kõige enam probleeme seoses valdkonnaspetsiifiliste seadustega, järgnevad keskkonnakaitse ning riigihangetega seonduv. • Registreerimise ja litsentseerimise juures toob 2003.a. uuringuga võrreldes rohkem ettevõtteid (23%) välja probleemi seoses notaritega. Põhjust oleks kaaluda notaritega seotud süsteemi muutmist.
PersonalTööjõu kättesaadavus I • Viimase kolme aasta jooksul on süvenenud probleemid sobivate oskus- ja käsitööliste leidmisega – 70% vastavat tööjõudu vajavatest ettevõtetest toob selle esile. • Umbes pooltele ettevõtetest on probleemiks masinaoperaatorit, müügitöötajate, tipp- ja keskastme spetsialistide ning lihttööliste leidmine.
PersonalTööjõu kättesaadavus II • Valitseb seos – mida suurem on ettevõte, seda kergemini leiab ta lihttöölisi ja seda raskem on tal leida tippspetsialiste ja juhte. Tõenäoliselt: mida kõrgem on organisatsiooni hierarhiline struktuur, seda rohkem ta tunnetab probleeme tipus olevate inimeste leidmisel. • Tervelt 79%-l ehitusfirmadest on probleeme leida oskustöölisi ning 66%-l seadmeoperaatoreid. Samas väitis 37% ehitusettevõtetest, et töötajate koolitamisel takistused puuduvad. • Uusettevõtted on keskmisest rohkem kimpus müügitöötajate leidmisega. Antud firmad vajavad turule tulemiseks müügipersonali.
PersonalJuhtide kvalifikatsioon • Vaid viiendikul VKE-dest on üle poolte juhtidest lõpetanud äri- või juhtimisega seotud eriala mõnes kõrgkoolis ja tervelt 53%-l ettevõtetest pole ühtegi majandusliku kõrgharidusega juhti. Isegi suurematest, 10-49 töötajaga firmadest, on 37% selliseid, millel pole ühtegi vastava haridusega juhti. • 35% ettevõtete juhid on osalenud lühemaajalistel ja 57% ettevõtete juhid pikemaajalistel ärikursustel. • Ühelt poolt: majandusharidusega juhtide osakaalul ja ettevõtte majandustulemustel pole märgatavat seost. • Teiselt poolt: kui juhil puudub majandusalane haridus, siis oskab ta tõenäoliselt vähem hinnata õigest juhtimisest tulenevaid kasusid.
PersonalPersonali koolitus • Töötajaid koolitas 2004.a. 61% ettevõtteid, vaid viiendik koolitas kõiki oma töötajaid. • Järgmise aasta jooksul plaanib töötajaid koolitada 62% ettevõtetest ja tervelt 36% VKE-dest ei näe vajadust töötajate koolitamiseks.
PersonalTakistused personali koolitamisel • Kõige olulisemaks takistuseks töötajate koolitamisel on hind. • Suuremad ettevõtted peavad keskmisest enam takistusteks: • töötajate asendamise ja • sobivate koolitajate puudumisega seonduvat. • Väiksemad firmad näevad üldse vähem takistusi koolitamisel. • Arvestades, et 36% ettevõtetest ei plaani järgmise aasta jooksul oma töötajaid koolitada ja 32% ei näe takistusi koolitamisel, võib järeldada, et osa ettevõtetest ei tegele teadlikult oma arengu planeerimisega.
FinantsvahendidInvesteerimine põhivarasse • 2004.a. investeeris põhivarasse 2/3 VKE-dest. • Positiivne: 2/3 uusettevõtetestinvesteeris 2004.a. põhivarasse. • 60%-lettevõtetest on peamiseks põhivarasse investeerimise allikaks eelmiste perioodide jaotamata kasum. • Väliseid investeerimisallikaid on kasutanud pooled firmadest. • Võrreldes 2002.a. on investeerimisallikana kasvanudliisingu ja pangalaenu osakaal.
FinantsvahendidPangalaen • Viimase kolme aasta jooksul on pangalaenu taotlenud 35% ettevõtetest. • 77% nendest, kes pole pangalaenu taotlenud, ei näe selleks vajadust ja vaid 6% toovad põhjusena ebapiisava tagatise. • Tõenäoliselt on antud ettevõtete hulgas ka neid, kes ei teadvusta endale täpselt lisafinantseerimisest tulenevaid võimalusi. • Samas: enam kui veerand ettevõtetest on valmis kaasama ettevõttevälise finantsinvestori. • Keskmisest rohkem on välisinvestori kaasamisega päri uusettevõtted.
Ettevõtlusalane teaveTeabeallikad • Peamiseks infoallikaks on internet, • järgnevad muud massimeedia kanalid ning sõpradelt-tuttavatelt saadav teave. • Internetile kui kõige olulisemale infoallikale on ligipääs 97%-l ettevõtetest ja koguni 100%-l uusettevõtetest.
Ettevõtlusalane teaveTeabevaldkonnad • Kolmveerand ettevõtetest on seisukohal, et ettevõtlusalast infot pole keeruline leida. • Keskmisest raskemaks peavad ettevõtlust puudutava teabe leidmist suuremad ettevõtted. • Tõenäoliselt tähtsustavad suured ettevõtted enda jaoks rohkem info olulisust. Laiemas mõistes on ettevõtlusalane info ka teave selle kohta, kuidas oleks kõige parem potentsiaalsele kliendile toode või teenus müüa ning kust leida sobivad hankijad, tööjõud jne. • Kõige rohkem on ettevõtetel probleeme riiklikul tasemel levitatava info hankimisega – regulatsioonid, EL-u standardid ja riiklikud ettevõtlustoetused. • Võrreldes kolme aasta taguse seisuga on hakatud rohkem tähtsustama ka teavet klientide ja turu kohta.
Ettevõtlusalane teaveNõustamine ja konsulteerimine • Viimase aasta jooksul on konsultatsiooniteenust kasutanud kolmandik ettevõtetest ja 27% ettevõtetest ütleb, et vajab seda. • Positiivne: tervelt 43% uusettevõtetest on kasutanud ärikonsultatsiooni. • 84% ettevõtetest, kes pole nõustamist kasutanud, leiab, et seda pole neil vaja läinud. Tõenäoliselt vajaksid mitmed viimati mainitud ettevõtted nõustamist, kuid nad ei saa aru, et neil seda vaja on. • Valdkondade lõikes vajavad ettevõtted endiselt, sarnaselt 2002.a. uuringu tulemustega, juriidilist nõu. • Kasvanud on müügi- ja turundusalast, samuti äri planeerimise alast konsultatsiooni vajavate ettevõtete osakaal.
Koostöö äripartneritega • Peamiseks koostööpartneriks peab: • pool ettevõtetest hankijaid ja • vaid 15% turustajaid. • Kuigi osa firmasid on suunatud jaeturule ja ei kasuta seetõttu edasimüüjaid, võib arvata, et osa Eesti VKE-sid ei väärtusta piisavalt oma turustuskanaleid või ei oska turustajates näha partnerit. • Koostöö põhjusena toovad: • ligi pooled ettevõtted mitmekesisema tootevaliku ning • teised samapalju juurdepääsu uutele turgudele.
Riiklikud tugimeetmedInfoportaal Aktiva • Infoportaalist Aktiva on kuulnud ligi pooled ettevõtted, mis on märksa rohkem kui 2002.a. 27%. • Keskmisest rohkem on infoportaalist teadlikud uusettevõtted. • Keskmisest vähem Aktivast kuulnud ehituses, jaekaubanduses ja Kesk-Eestis tegutsevad ettevõtted. • Tuleks mõelda läbi võimalused, kuidas teavitada portaalist ka ülejäänud poolt ettevõtetest. Arvestama peaks, et internet on ettevõtetele konkurentsitult peamine infoallikas.
Riiklikud tugimeetmedAktiva kasutamine • Hetkel kasutab portaali 44% ettevõtetest, kes sellest teadlikud on. • Võiks kaaluda võimalusi suurendada Aktiva aktiivsete kasutajate hulka. Näiteks sarnaselt ajalehele Äripäev, kes saadab oma lugejatele e-posti kaudu ülevaateid kirjutistest. • Rõhku võiks panna jaekaubanduse ja uusettevõtetega seotud temaatikale, sest antud firmade seas on keskmisest rohkem portaali kasutajaid. • 76% kasutajatest leiab, et Aktivast on neile kasu olnud.
Lõppsõna • Vaatamata eespool toodud kitsaskohtadele, on enamusel VKE-dest läinud viimastel aastatel hästi. • Seda tänu majanduskasvule, mille põhjuseks võib omakorda lugeda riigi poolt loodud majandusruumi laiemalt. • Riigi ülesanne võiks senisest rohkem olla suunatud ettevõtete ärgitamisele mõttetegevusele, kuidas saaks veel paremini toimida – riik võiks ettevõtetele ära näidata, millises on võimalikud kitsaskohad, mille peale nad pole siiani piisavalt mõelnud. • Teiselt poolt võiks riik kaaluda meetmetele, millega aidata ettevõtetel antud kitsaskohtadest üle saada.
