1 / 16

TÕELISED LAHUSED

TÕELISED LAHUSED. Martin Saar GAG 2009. 1. LAHUSE MÕISTE. Lahus on ühtlane segu , mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest . LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi

dezso
Download Presentation

TÕELISED LAHUSED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. TÕELISED LAHUSED Martin Saar GAG 2009

  2. 1. LAHUSE MÕISTE Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: • lahustist (tavaliselt vedelik) • ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool

  3. Lahuses on lahustunud aine enamasti pihustunud üksikute molekulide või ioonideni! H2O lahusti lahus CuSO4 lah. aine

  4. 2. VEE KAREDUS Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. Karedas vees seep hästi ei vahuta! (suurem kulu) Kareda vee kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaat lagunevad kõrgemal temperatuuril, tekib katlakivi: Ca(HCO3)2→CaCO3 + H2O + CO2

  5. 2. VEE KAREDUSE LEEVENDAMINE ehk kuidas saada lahti lahustunud Ca- ja Mg-sooladest? • vee keetmine • lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 lagunevad lahustumatuteks ühenditeks (tekib katlakivi) • vee destilleerimine • energiamahukas ja kulukas; • keemilised pehmendajad • kaltsium- ja magneesiumioonid sadestatakse; • ioonide vahetamine ioniitidega.

  6. 3. LAHUSTUMISPROTSESS KEEDUSOOLA LAHUSTUMINE VEES

  7. 3. LAHUSTUMISPROTSESS Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: • keemilised sidemed katkevad→ • soojust neeldub→ • endotermiline protsess. Lahustunud aine osakesed omakorda seostuvad vee molekulidega ehk hüdraatuvad: • keemilised sidemed tekivad→ • soojust eraldub→ • eksotermiline protsess. Ained lahustuvad vees seda paremini, mida tugevamini tema osakesed hüdraatuvad.

  8. 3. LAHUSTUMISPROTSESS Sooladel (NaCl, NH4NO3) on tugev kristallivõre • selle lõhkumiseks kulub palju soojust • see soojus neelatakse lahusest • lahus jahtub • lahustumine on endotermiline Gaaside (HCl) ja vedelike (H2SO4) osakestel on nõrgad (või pea olematud) omavahelised seosed • nende lõhkumiseks ei kulu eriti soojust • hüdraatumisel aga eraldub palju soojust • soojus eraldatakse lahusesse • lahus soojeneb • lahustumine on eksotermiline

  9. 3. LAHUSTUMISPROTSESS PRAKTILINE TÖÖ Uurida väävelhappe ja ammooniumnitraadi lahustumise soojusefekti. Kuidas muutus lahuse temperatuur? Kas lahustumine oli eksotermiline või endotermiline? Miks?

  10. 3. LAHUSTUMISPROTSESS • H2SO4 • vedelikuna kristallivõre puudub • molekulidevaheliste sidemete katkemisel neelduv energiahulk on seega väiksem kui hüdraatumisel (seostumisel vee molekulidega) vabanev energia. • EKSOtermiline, energiat eraldub, lahus soojeneb; • NH4NO3 • soolana tugeva kristallivõrega • kristallivõre lõhkumiseks kulubrohkem energiat kui vabaneb hüdraatumisel • ENDOtermiline, energiat neeldub, lahus jahtub;

  11. 4. LAHUSTUVUS Aine lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. • Tahkete ainete puhul: • NaCl lahustuvus 20˚C juures on 35,9 g / 100 g vees. • Gaaside puhul: • CO2 lahustuvus 20˚C juures on 87,8 cm3 / 100 g vees.

  12. 4. LAHUSTUVUSE MÕJUTEGURID TEMPERATUUR tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb gaasiliste ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel väheneb lahustuvus lahustuvus temperatuur temperatuur

  13. 4. LAHUSTUVUSE MÕJUTEGURID soojendamine vee lisamine KÜLLASTUNUD LAHUS KÜLLASTUMATA LAHUS aine lisamine jahutamine

  14. 5. KRISTALLHÜDRAADID • Temperatuuri alandamisel väheneb tahkete ainete lahustuvus • Küllastunud lahusest hakkavad lahustunud ioonid välja sadenema, haarates mõnikord kaasa ka vee molekulid. • Nii saadakse kristallvett sisaldavad ained ehk kristallhüdraadid. • CuSO4∙5H2O ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vaskvitriol

  15. 4. LAHUSTUVUSE MÕJUTEGURID RÕHK gaasiliste ainete lahustuvus rõhu tõstmisel suureneb lahustuvus gaasi rõhk

  16. MÕTLEMISEKS Miks tekivad kraanivee soojendamisel keeduklaasi seintele gaasimullikesed? Miks eralduvad karastusjoogi pudeli avamisel joogist gaasimullikesed?

More Related