1 / 50

Jõgeva 2019

Jõgeva 2019. Seemnepõldude tunnustamine 14.06.2019 Kristina Soon. Seemnete sertifitseerimine. Põldtunnustamine Proovivõtmine + analüüsimine ->sertifitseerimise otsus 3. Järelkontrolli katse. SANI. STANDARD. PARTII. AGRA UNIVER. Sordileht ja EL sordileht.

dmontiel
Download Presentation

Jõgeva 2019

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Jõgeva 2019 Seemnepõldude tunnustamine 14.06.2019 Kristina Soon

  2. Seemnete sertifitseerimine • Põldtunnustamine • Proovivõtmine + analüüsimine • ->sertifitseerimise otsus • 3. Järelkontrolli katse

  3. SANI STANDARD PARTII AGRA UNIVER

  4. Sordileht ja EL sordileht Riikide sordilehtedest moodustub EL sordileht EL sordileht – nisu 2300 sorti oder 1500 sorti rukis 200 sorti kaer 350 sorti Eestis on tunnustamises igal aastal 10-20 uut sorti! Sama kiirelt, kui tulevad, sama kiirelt ka kaovad!

  5. Sordid • 2018. aastal oli tunnustamises kokku 182 sorti ! • 2006. – 112 • 2012. – 106 • 2014. – 121 • 2016. - 153 • Kaer - 20 erinevat sorti • Suvioder - 33 sorti, (talioder 2 sorti) • Suvinisu - 29 sorti • Talinisu - 21 sorti • Põlduba - 13 sorti • Põldhernes - 17 sorti!

  6. Seemneskeemid • 1.Teraviljad • SE -> E -> C1 -> C2 • erandiks rukis SE -> E -> C • 2. Söödakultuurid • SE -> E -> C (->TS) • erandiks põldhernes, -uba, lutsern • SE -> E -> C1 -> C2 • 3. Õli- ja kiukultuurid • SE -> E -> C • erandiks ühekojaline kanep ja põld-sojauba • SE -> E -> C1 -> C2 • 4. Köögiviljakultuurid • SE -> E -> C -> ST -> ST!

  7. Etiketidbb Supereliit SE (v PB) – valge lilla diagonaaltriibuga Eliit E (v B) – valge Sertifitseeritud seeme(1.põlvkond)C ;C1 – sinine Sertifitseeritud seeme 2. põlvkond C2 – punane Standardseeme ST - kollane Seemnesegu – roheline Tootmiskatseteks – oranž

  8. Üldpõhimõtted OECD seemneskeemid Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus Määrused EL seadused ja direktiivid

  9. Esitamine Seemnekasvataja -> kliendiportaal -> sordiesindaja kinnitus -> PMAIS -> protokolli loomine -> põldude jagamine -> tunnustamine -> protokollide täitmine, kinnitamine

  10. KWS Buran

  11. Metoodika • Seemnepõld tunnustatakse tavaliselt 1 kord • Tootjaga kokkuleppel • Põlluraamatu ja etikettide kontroll • Tuulekaera keemilise tõrje preparaat • Risttolmlevate kultuuride puhul põldude kauguse määramine kaardimaterjalil • Sordikirjeldus

  12. Metoodika Põllul : põlluääred niidetud külvi alguskoha määramine võimalikud off-type´d võimaliku liikumistrajektoori määramine Vahemaa nõuded!

  13. Eelviljad Teraviljadel C kategooria kasvatamisel peab olema vahe sama liigi teise sordi v sordita seemne kasvatamisel 1 a, eliitseemne kasvatamisel 2 aastat. Tali-ja suvinisu sama liik! Kõrrelistel heintaimedel vahe 2 aastat Liblikõielistel heintaimedel 3 aastat Põldhernel ja –oal 2 aastat Rapsil ja rüpsil – 5 aastat

  14. Eelviljad Allakülvid ja tugikultuurid üldiselt ei sega. Segab kui allakülv n olnud punane ristik, mis sügisel sisse küntud ja kevadel soov külvata seemneks samuti punane ristik. – Vajalik 3 vaheaastat. Soovitav ka sarnase seemnega raiheinaliikide ja aruheinaliikide vahel 2 aastat vahet.

  15. Vaatluste arv põllul

  16. Põldtunnustamine Võimalusel alustada külvi alguskohast. Põllul kõndimiseks võib kasutada tehnoradasid, kuid vaatlused teha natuke kõrval. Vaatlusalad jagada ühtlaselt üle põllu. Sordi kontrollimiseks teha väike ring põllul ja määrata primaarsed sorditunnused 10-20 taimelt. Peavõrselt! Sama teha ka tuntavalt erinevate taimede puhul.

  17. Vaatlusala Supereliidil ja eliidil 30 m2 ( 1 m lai ja 30 m pikk ) Sertifitseeritud seemne kategooriatel 10 m2 ( 1 m lai ja 10 m pikk ) Vaatlusalal loetakse kõik sordist erinevad taimed Off-type´d, teised liigid, teised sordid Haigusedvaadeldakse 1 m2 suurusel alal Tuvastatud asjaolude lahtrisse kantakse kogu põllu info

  18. Tuulekaer Kaerapõllul ei ole lubatud ühtegi taime! Hajusalt teraviljapõllus esinedes tuleb põld praakida – ei ole võimalik välja korjata! Teeäärtes kasvades – lubame välja korjata, aga teistkordne kontroll! Märge protokollile ja vajadusel teave ka maakonnaspetsialistile. ( Tuulekaera levitamise keeld!)

  19. Tuulekaera kaardikiht

  20. Nisu (suvi ja tali) Isetolmleja. SE-E-C1-C2 Eelvilja nõuded: SE, E – 2 aastat; C1, C2 – 1 aasta Vahemaa nõuded: vältida mehhaanilist segunemist koristamisel Sordipuhtuse nõuded: SE, E – 99,9% C1 – 99,7%; C2 – 99,0% Taimekahjustajad: Kõvanõgi ja lendnõgi: SE, E – 0% C1, C2 – 0,2%

  21. Nisu Loomise aeg Glaukosiidsus – pea, lehetuped, lipulehe alakülg, kõrrekael Taime pikkus Pea kuju, tihedus, värvus Ohted, nende pikkus 2. Lisaks alumise lible õla laius, kuju hamba kuju ja suurus

  22. Oder (suvi ja tali) Isetolmleja. SE-E-C1-C2 Eelvilja nõuded: SE, E – 2 aastat; C1, C2 – 1 aasta Vahemaa nõuded: vältida mehhaanilist segunemist koristamisel Sordipuhtuse nõuded: SE, E – 99,9% C1 – 99,7%; C2 – 99,0% Taimekahjustajad: Triiptõbi: SE, E, C1, C2 – 0,5% Lendnõgi: SE, E – 0%; C1, C2 – 0,2%

  23. Oder Ridade arv Lipulehe kõrvakeste antotsüaanvärvus Ohete pikkus võrreldes peaga, värvumine Peatelje ülemise lüli kuju Steriilsete pähikute olemasolu ja asend Terise põhiharjase karvasus

  24. Kaer Isetolmleja. SE-E-C1-C2 Eelvilja nõuded: SE, E – 2 aastat; C1, C2 – 1 aasta Vahemaa nõuded: vältida mehhaanilist segunemist koristamisel Sordipuhtuse nõuded: SE, E – 99,9% C1 – 99,7%; C2 – 99,0% Taimekahjustajad: Lendnõgi: SE, E – 0%; C1, C2 – 0,2%

  25. Kaer Pöörise ilmumine Pöörise kuju, külgharude asend( piimküpsus) Lible valkjas kate ( täisõitsemisel ) Taime pikkus Pöörise pikkus

  26. Rukis Risttolmleja SE – E - C Eelvilja nõuded: SE, E – 2 aastat; C – 1 aasta Vahemaa nõuded: SE , E - 300 m C – 250 m Sordipuhtuse nõuded: SE,E – 1taim/30 m2 kohta C – 1 taim/10 m2 Taimekahjustajad: tungaltera

  27. Rukis Taimestiku värvus Taime pikkus Antotsüaanne värvumine lehetuppedel ja peal Pea kuju ja pikkus Kõrre peaalune karvasus Ülemise kõrrevahe pikkus

  28. Tritikale (suvi ja tali) Risttolmleja või isetolmleja SE – E - C1 – C2 Eelvilja nõuded: SE, E – 2 aastat; C1, C2 – 1 aasta Vahemaa nõuded: isetolmlejal SE , E - 50 m C1, C2 – 20 m Sordipuhtuse nõuded: SE,E – 99,7% C1- 99,0%; C2- 98,0% Risttolmleva tritikalesordi nõuded samad nagu rukkil!

  29. Tritikale Kõrvakeste antotsüaanne värvumine Glaukosiidsus Ohete värvumine Ohete paiknemine Alumise lible esimese hamba pikkus

  30. Põldhernes Isetolmleja SE-E-C1-C2 Eelviljad: 2 aastat vahe teise sordi v kategooriaga Vahemaa: segunemise vältimine Sordipuhtuse nõue: SE,E – 1 taim/30 m2 kohta C1,C2 – 1 taim/10 m2 Taimekahjustajad: Laikpõletikuga taimi lubatud max 0,5%

  31. Põldhernes Lehelisus Lehestiku värvus Abilehe omadused-marmorkiri, antots. rõngas Õie värvus, kuju Õitsemise aeg Kauna kuju, tipu kuju

  32. Põlduba Isetolmleja v risttolmleja SE-E-C1-C2 Eelviljad: 2 aastat vahe teise sordi v kategooriaga Vahemaa: kuni 2 ha põld 200 m (C2- 100 m) üle 2 ha põld 100 m ( C2 – 50 m) Teisi liike: SE,E – 1 taim/30 m2 kohta C1,C2 – 1 taim/10 m2 Taimekahjustajad: Laikpõletikuga taimi lubatud max 0,5% taimikust

  33. Põlduba Taime pikkus Õie pikkus Õie melaniintäpi värvus ja olemasolu Purje antotsüaanne värvumine Lehe värv Sõlmevahede arv õisikuni Kaunade pikkus, kuju ja asend

  34. Põld-sojauba Isetolmleja SE-E-C1-C2 Eelviljad: 2 aastat vahe teise sordi v kategooriaga Vahemaa: vältida segunemist Sordipuhtuse nõue: SE,E – 99,5% C1,C2 – 99,0% Taimekahjustajad: Pseudomonassyringae Diaporthephaseolorum Kontrollitakse põllul ja laborianalüüsidega

  35. Põld-sojauba Raskesti eraldatav liik: aeduba Tunnused: Varre karvakeste värvus Lehekeste suurus ja kuju, karvasus Värvus Õie värvus Lehe kobrutamine

  36. Kanep Risttolmleja Ühekojalised – SE-E-C1-C2 või kahekojalised sordid - SE- E- C (Finola) Eelvili: vähemalt 1 aasta vahet teise kanepiga Vahemaa: ühekojalisel SE, E -5000 m C1,C2-1000 m Kahekojalisel SE, E- 400m ja C- 200 m Sordipuhtuse nõuded: SE,E – 1taim/30 m2 kohta C või C1, C2 - 1 taim/10 m2

  37. KANEP Isastaim Emastaim Kahekojaline

  38. Rüps ja raps Risttolmlejad SE – E - C Eelvilja nõuded: 5 aastat sama liigi vahe Vahemaa nõuded: SE , E – 400 m/raps 200 C – 200 m/ raps 100 Sordipuhtuse nõuded: SE,E – 1taim/30 m2 kohta C – 1 taim/10 m2 Taimekahjustajad: valgemädanik - 1 m2

  39. Rüps ja raps Erinevad ristõieliste liigid Rüps –( naeris sama liik )– roheline taimik Raps – (kaalikas sama liik) – sinakas taimik Leheroseti värvus Õie värvus Raps võimsam, lehed karvutud, vahaja kihiga Rüpsi lehed enamasti karvased, lehe alus ümbritseb varre täielikult – rapsil osaliselt

  40. Põldtimut Risttolmleja SE – E - C Eelvilja nõuded: 2 aastat sama liigi vahe Vahemaa: kuni 2 ha SE,E – 200 m/üle 2 ha100 m kuni 2 ha C – 100 m/üle 2 ha 50 m Sordipuhtuse nõuded: SE,E – 1taim/30 m2 kohta C – 1 taim/10 m2 Taimekahjustajad: valgepähiksus, timutikärbes Raskesti eraldatavad taimeliigid: oblikad

  41. Aasnurmikas Apomikt SE – E - C Eelvilja nõuded: 2 aastat sama liigi vahe Vahemaa: selge eraldusriba Raskestieraldatavad liigid: SE,E – 1taim/30 m2 kohta C – 1 taim/10 m2 – harilik nurmikas! Sordipuhtuse nõue: SE, E – 99,7%; C – 98% SE,E -1 taim 20m2 kohta C – 4 taime 10 m2 kohta

  42. Perekond raihein Risttolmleja SE – E - C Eelvilja nõuded: 2 aastat sama liigi vahe Vahemaa:kuni 2 ha SE,E – 200 m üle 2 ha100 m kuni 2 ha C – 100 m üle 2 ha 50 m

  43. Perekond raihein Raskesti eraldatavad liigid: karjamaa raihein teistel raiheintel, harilik ja punane aruhein, kerahein, orashein : SE,E – 1taim 50 m2 kohta(teise aruheina taimi) C – 1taim 10m2 kohta Sordipuhtus: SE,E -1 taim 30m2 kohta C – 1 taim 10 m2 kohta

  44. Teised kõrrelised heintaimed Rebasesaba, kerahein, lamba-aruhein, punane aruhein, päideroog, sale haguhein, luste jne Risttolmlejad SE – E - C Eelvilja nõuded: 2 aastat sama liigi vahe Vahemaa:kuni 2 ha SE,E – 200 m üle 2 ha100 m kuni 2 ha C – 100 m üle 2 ha 50 m

  45. Teised kõrrelised heintaimed Raskesti eraldatavad liigid: sarnased liigid ja orashein SE,E – 1taim 50 m2 kohta C – 1taim 10m2 kohta Sordipuhtus: SE,E -1 taim 30m2 kohta C – 1 taim 10 m2 kohta

  46. Liblikõielised heintaimed(ristikud, mesikas, galeega) Risttolmlejad SE – E - C Eelvilja nõuded: 3 aastat sama liigi vahe Vahemaa: 200 m ja 100 m kuni 2 ha põldudel üle 2 ha 100m ja 50 m Raskesti eraldatavad liigid: SE,E – 1/30 m2 kohta, C – 1taim/10m2 Sordipuhtus: SE,E -1 taim 30m2 kohta C – 1 taime 10 m2 kohta

  47. Lutsern Risttolmlejad SE – E - C1 - C2 Eelvilja nõuded: 3 aastat sortide vahe Vahemaa: SE,E- 200 m; C1 ja C2- 100 m kuni 2 ha põldudel üle 2 ha SE,E -100m ja C1,C2 - 50 m Raskestieraldatavad liigid: SE,E – 1/30 m2 kohta, C – 1taim/10m2 (mesikas, punane ristik, oblikas) Sordipuhtus: SE,E -1 taim 30m2 kohta C1, C2 – 1 taim 10 m2 kohta

  48. TÄNAN!

More Related