1 / 20

METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

GIS ABIKS MESTAMEHELE Priit Lepiku metsaregistri osakonna juhataja Enn Pärt direktori asetäitja. METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Metsauuendusosakond Metsakaitseosakond

dragon
Download Presentation

METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. GIS ABIKS MESTAMEHELE Priit Lepiku metsaregistri osakonna juhataja Enn Pärt direktori asetäitja METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  2. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  3. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Metsauuendusosakond Metsakaitseosakond Metsakorraldusosakond Metsaregistri osakond Metsandusstatistika osakond Statistilise metsainventeerimise osakond Jahimaakorraldusosakond Ulukiseireosakond Metsaregistrisse kantakse kõik erinevate metsakorraldus-ettevõtete poolt kogutud metsainventeerimisandmed METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  4. Ajalugu Metsakaarte on joonistatud alates sellest ajast, kui metsi hakati korraldama.Ainult tänu kaardile on looduses võimalik määrata konkreetne ala ehk eraldis, mille kohta koostatakse metsa kirjeldus. Teadaolevalt teostati Esimesed metsakorraldustööd Eestis Sõrve poolsaarel Saaremaal juba 1796. a., kui koostati selle piirkonna metsade majandamise plaan.Vene tsaarivõimu ajal korraldati ja kaardistati kõik riigimetsad (10% kogu metsamaa pinnast) ja suurem osa mõisate metsi. Sellest ajast on säilinud ka varaseimad kaardid.Eesti riigimetsi hakati korraldama 1920 aastal peale mõisametsade riigistamist. METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  5. GIS’i algus 1965. aastal hakati Eestis esimest korda metsade täpsemaks kaardistamiseks kasutama aerofotosid. Seoses nõukogude sõjaväebaaside suure saladuskatte all hoidmisega jäi siiski ligi 20% pinnast pildistamata.Arvutiajastu algas aastal 1973, kui mindi täielikult üle metsaandmete töötlemisele arvutitega. Tervet tuba täitvasse arvutitesse sisestati kogu metsanduslik informatsioon. Metsakaartide joonestamine jäi käsitööks. 1992 ilmusid personaalarvutid. 1992. aastat võib lugeda “metsaGIS’i” kasutuselevõtu alguseks Eestis. Soomlaste kaarditarkvara Topos abil hakati metsakaarte joonestama arvutis. Tänu sellele tarkvarale hakkas unustusehõlma vajuma tint, sulg, pintsel, pliiats. Ruumiandmete töötlemine oli saavutanud täiesti uue taseme.2003. aastal käivitati Metsaregister, tõsine GIS tarkavara selle kõige otsemas tähendus - seoti otseselt andmebaas ja kaart. METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  6. Metsaregistri tehniline baas Suurendamaks andmete turvalisust on kõik andmed paroolide kaitstud andmebaasides.Töökoha arvutis on kasutusel MySQL ja serveris Oracle Spatial.Töökoha arvuti:Keskne server: METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  7. Metsaregistri tarkvara kasutajad Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus ~35 kasutajat;Keskkonnateenistuse metsanduse spetsialistid ~120 kasutajat;Keskkonnainspektsioon ~40 kasutajat;Riiklik Looduskaitse Keskus 3 kasutajat;Keskkonnaministeerium 3 kasutajat;Erametsakeskus 2 kasutajat;RMK 1 kasutaja. METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  8. Metsaregistri kasulikkus Andmete ühtne formaat- metsaregistri andmeformaat, mis tagab andmete tehnilise kvaliteedi taseme.Ühtne kaarditarkvara mitmes Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuses.Kaardipõhisus aitab oluliselt kaasa, et mõista, kus miski asub (nt. kas metsaeraldis on piiranguvööndis või mitte). Mitmete kaardikihtide korraga kuvamine loob valitust piirkonnast terviklikuma ülevaate.Kiirem otsustamisvõimalus, mis oluliselt tõstab administratiivset suutlikust. Näiteks on GIS tarkvara abil õige koha leidmine kaardil paari sekundi küsimus. Orienteerumine metsas kasutades GPS’i. METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  9. Metsaregistri kasulikkus Käesoleval aastal on Metsaregister läbi teinud suure ja kiire arengu. Säästva Metsanduse Seire Infosüsteemi (SMSI) raames liideti mitu ruumiandmebaasi:1) metsaregister2) vääriselupaikade register3) metsateatiste register4) välitööde register SMSI eesmärgiks on tagada metsamajanduslike tegevuste seireks tugev administratiivne suutlikus ja institutsionaalne struktuur kooskõlas rahvusliku ja rahvusvahelise infonõudlusega metsasektori osas. METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  10. Säästva Metsanduse Seire Infosüsteemi tulevik Tuleviku peamiseks suunaks on paberkaartide osatähtsuse vähendamine ja metsaomanikele avaliku ning kvaliteetse metsandusliku GIS info pakkumine. Esimesed sammud selles suunas on tehtud- e-metsateatise infosüsteemi loomine, kus metsaomanik saab x-tee vahendusel alates 2007 aastast esitada metsateatisi elektrooniliselt koos kaardiinfoga.Koostöös Erametsakeskusega on käivitunud projekt, mille raames kõik metsanduslikud toetused soetakse kaardiga vältimaks topelttoetusi samale pinnale- ilma GIS’ita oleks selline kontroll palju keerulisem. METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  11. Tarkvara METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  12. Tarkvara METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  13. Tarkvara METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  14. Avalik teenus: www.metsad.ee METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  15. E-teatis METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  16. Enne METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  17. Nüüd METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  18. Nüüd METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  19. Nüüd METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

  20. Tänan kuulamast! METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

More Related