Kõrgharidusreform ja selle mõju Lennuakadeemia tegevusele

1. Kõrgharidusreform ja selle mõju Lennuakadeemia tegevusele Kersti Kõiv, HTM Jaan Tamm, ELA XVII lennundusseminar, 15.november 2012

2. Ülevaade • Kõrgharidusreformi eesmärk • Reformi peamised muudatused • Rahastamise mudel ja tulemuskäskkirjad • Reformi tähendus koolile, üliõpilastele, tööandjatele • Ülevaade ELA tegevustoetuste käskkirjast • Mida me ootame lennundusettevõtetelt • Meie koolitusmudeli visioon uutes tingimustes • Muu koolitust toetav koostöö ettevõtetega • ELA tulevikuvalikud ja väljakutsed XVII Lennundusseminar

3. Kõrgharidusreformi eesmärk Parandada kõrghariduse riiklikku korraldustja teostada koalitsioonileppes ettenähtud üleminek tasuta kõrgharidusele • muuta kõrgharidussüsteem üliõpilase jaoks õiglasemaks • kasvatada kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkust • vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust • suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel XVII Lennundusseminar

4. Reformi peamised muudatused (1) • riikliku koolitustellimuse (RKT) pearahapõhine rahastamine asendatakse tegevustoetusega • alates 2013.aastast toimub kõrgkoolide rahastamine tulemuslepingute (tulemuskäskkirjade) alusel • tegevustoetust saavad kõrgkoolid (avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi rakenduskõrgkoolid, IT-Kolledž) XVII Lennundusseminar

5. Reformi peamised muudatused (2) • õppeasutus otsustab oma profiilist, talle pandud ülesannetest ja olemasolevast koolitusvõimsusest lähtudes, millistes valdkondades kui palju õppekohti luuakse • õppekavapõhine vastuvõtt ühtsetel alustel • kõrgkoolil ei ole õigust võtta õppeteenustasu täiskoormusega eestikeelsel õppekaval õppivalt üliõpilaselt XVII Lennundusseminar

6. Reformi peamised muudatused (3) • 3-a üleminekuprotsess nii rahastamises kui ka enne 2013/14 õa õpinguid alustanud üliõpilaste osas (vana korraldus säilib kuni 2016/17 õa) • raha tuleb kõrgharidusse juurde XVII Lennundusseminar

7. Rahastamine ja tulemuskäskkiri (1) • Alates 2013.aastast toimub kõrgkoolide rahastamine tulemuslepingute/käskkirjade alusel • 3-aastane üleminekuperiood • 2013 a – 2012 RKT baas + 6,1 milj REV kompenseerimine • 2014 a – 2013 tegevustoetus + 18,8 miljonit (REV komp + indikaatorid); • 2015 a – 2014 tegevustoetus + 33 miljonit (REV komp + indikaatorid) • Alates 2016 rakendub uus rahastamissüsteem täies mahus (70% indikaatorid + 30% riigi strateegiliste eesmärkide täitmiseks) XVII Lennundusseminar

8. Rahastamine ja tulemuskäskkiri (2) • Lepingud/käskkirjad sõlmitakse 3-aastaks, kus lepitakse kokku: • kõrgkooli vastutusvaldkonnad (vajadusel õppekavad) • kõrgkooli tegevuse peamised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tulemusnäitajad (nt katkestamine, mobiilsus) • püstitatakse tulemuseesmärgid, mille täitmist arvestatakse 2016.a täiel määral kehtima hakkavas rahastamismudelis XVII Lennundusseminar

9. Rahastamine ja tulemuskäskkiri (3) • Iga-aastaselt kinnitatakse käskkirja lisaga: • minimaalne vastuvõetavate üliõpilaste arv (vajadusel õppeastmeti/ õppekavati) • eelarve vastavaks aastaks • vajadusel 3-aastase perioodi vaheindikaatorid XVII Lennundusseminar

10. Reformi tähendus kõrgkoolile • kaob RKT süsteem, enam ei esitata konkreetseid numbreid lõpetajate osas • kalendriaastapõhine rahastamine • suurem rõhk efektiivsusele läbi kvaliteedi indikaatorite jälgimine • rahastus sõltub eelneva 3-a perioodi seatud eesmärkide täitmisest XVII Lennundusseminar

11. Reformi tähendus üliõpilasele (1) • võimalus õppida tasuta kui täidab semestris 30 EAP eestikeelsel õppekaval • deklareerib kõrgkooli astudes, kas õpib osa- või täiskoormusega (kaob RE ja REV mõiste) • akadeemilisel puhkusel viibides ei saa üliõpilane osaleda õppetöös XVII Lennundusseminar

12. Reformi tähendus üliõpilasele (2) • õppekoormus: • täiskoormus: 100–75% õppemahust täitev üliõpilane • osakoormus: 74-50% õppekava täitev üliõpilane • ekstern (alla 50%) ei oma üliõpilaste õigusi ja kohustusi XVII Lennundusseminar

13. Reformi tähendus tööandjatele • võimalus enam kaasa rääkida tööturu vajaduste osas • koostöös kõrgkooliga seada tööturu vajadusi ja eelarvet silmas pidades iga-aastane optimaalne vastuvõetute arv XVII Lennundusseminar

14. ELA tulemuskäskkirja sisu (1) • Õppe õigus transporditeenuste õppegrupis • Vastuvõtu miinimumarv 50 üliõpilast • Katkestajate osakaal 8% • Üliõpilaste mobiilsus 4% XVII Lennundusseminar

15. ELA tulemuskäskkirja sisu (2) • Koostöö kõrgkoolide ja ettevõtetega • TÜ, EMÜ, TTÜ, KVÜÕA – alusõpe, erialaõpe; õppetöö maht EAP-ides • lennundusettevõtetega – õppekavade arendus, praktikate korraldamine, lõputööd, õppejõud, täienduskoolitus • Lõpetanute tööhõive – arengukavas sihtväärtus 80% • Ettevõtlusõpe – toimub ettevõtlusainete mooduli juurutamine • Riigikeele süvaõpe – võimalus koostöös TÜ-ga • Koostöö RKRN-is – senine jooksev tegevus, põhjalikum koostööuuring tegemisel XVII Lennundusseminar

16. Ootused lennundusettevõtetele (1) • Kõrgkooli arengu planeerimisel ja tegevuse korraldamisel saab määravaks teguriks tegevustoetus ja selle edasine kujunemine • Tegevustoetuse kujunemisel saab oluline ka õige koolituse planeerimine, lõpetajate hilisem erialane tööhõive • Selles oleme me sõltuvad ettevõtete tööjõuvajaduse planeeringutest Probleem: EAS-i juhtimisvaldkonna uuringu põhjal on Eesti ettevõtetest ainult 5,6%-l plaan enamaks kui 3 aastat XVII Lennundusseminar

17. Ootused lennundusettevõtetele (2) XVII Lennundusseminar

18. Ootused lennundusettevõtetele (3) Küsimus: kas kõrgkooli ja ettevõtte vahel on võimalik sõlmida leping või kavatsuste protokoll pikemaks perioodiks? Selles saaks määratleda järgmised üksikasjad: • tööjõuvajadus • täiendõppe vajadus • praktikakorraldus • ettevõtte töötajate osalus õppejõududena ja praktikajuhendajatena • “akadeemikute” osalemine arendusprojektides XVII Lennundusseminar

19. Üliõpilaste arv Üliõpilaste arv väheneb 12 aasta jooksul peaaegu 2 korda Erarahastamine - väheneb 9% aastas XVII Lennundusseminar

20. Koolitusmudeli visioonist (1) • Vähem, aga paremini • vastuvõtu miinimum 50 – saame kehtestada rangemad vastuvõtutingimused • finantseerimine sama – võimalused kvaliteedi tõstmiseks • RKT ei „ahista“, mingil määral võib eeldada kohandumist nõudlusele • koolil endal suurem planeerimisvabadus (kohtade jaotus õppekavati, erialati) • Kolmeaastane tsükkel annab suurema kindlustunde XVII Lennundusseminar

21. Koolitusmudeli visioonist (2) • REV- kohtade kadumine – kuidas kompenseerida? • Täiendusõppe osakaal peab märgatavalt tõusma • Ettevõtete osalus kogu haridusprotsessis (eelduseks raamlepingud) • Mobiilsus, rahvusvahelistumine • Taseme- ja täiendusõppe tihedam seos • Kõrgkoolide tihedam koostöö (rakendus-kõrgkoolid, ülikoolid – üldained, magistriõpe) • Kutse- ja rakenduskõrghariduse korraldamine XVII Lennundusseminar

22. Koolitust toetav tänane koostöö • õppekavanõukogud (õppekavade arendus) • kutsenõukogud (kutsestandardite koostamine, kutsete väljastamine) • nõunike kogu • õppejõud ja õppetöö • praktikabaasid • lõputööd • täienduskoolitus • tagasiside uuringud • vastastikkused konsultatsioonid • tööjõuvajaduste arvestamine XVII Lennundusseminar

23. Planeeritav ja soovitav koostöö • toimiva koostöö arendamine ja parandamine • selleks kõikehõlmavad raamlepingud? • õppejõudude-spetsialistide rotatsioon (ETF toel) • arendusprojektid (ETF toel). XVII Lennundusseminar

24. Tulevikuvalikud ja väljakutsed (1) Arengukava uuendamisel aastateks 2013-2017 • Projektõpe kombineerituna • ettevõtte täienduskoolitus + tasemeõpe • projektirühmas nii ettevõttest täienduskoolitusel osalejad kui üliõpilased • Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise eriala spetsiaalsuste integreerimine • Magistriõppe moodulid TTÜ-s, EMÜ-s • EBT (evidence based training – tõenduspõhine õpe) http://www.iata.org/whatwedo/aircraft_operations/Documents/ebt.pdf XVII Lennundusseminar

25. Tulevikuvalikud ja väljakutsed (2) • Uued keeleeksamid (vajadusel ELPAC, eksam tehnikutele) • Vastavad ettevalmistuskursused • ATSEP-õpe vastavalt kavandatavatele regulatsioonidele • Magistriõppe moodul TÜ-s (kui EMÜ ja TTÜ esimesed moodulid rakendatud) • Tihedam TAL-alane koostöö ülikoolidega • Kopterisimulaator (ETF toel) • Ülenurme campuse edasiarendus XVII Lennundusseminar

26. Arengukava 2013 - 2017 • Tõhusamate meetodite rakendamine võimekate õpilaskandidaatide leidmiseks ja valikuks • Personali erialaste teadmiste ja kogemuste arendamine, eelduste loomine laiemaks rahvusvahelistumiseks, rahvusvaheliste projektide võimaluste parem ärakasutamine • Õpi- ja töökeskkonna ning õppemeetodite pidev arendamine • Õppetöö kvaliteedi tõstmine, koolitusvajaduste prognoosimine ja koolitus-võimsuse täpsustamine, selleks suhtevõrgustike loomine ja arendamine • Õppe- ja arendus-teadustegevuse sidumine, täienduskoolituse süsteemne arendamine ja osakaalu suurendamine • Finantseerimisvõimaluste arendamine ja finantsplaneerimise parandamine XVII Lennundusseminar

27. Liikmeskond – õppurid ja töötajad XVII Lennundusseminar

28. Õppetöö ja selle arendus XVII Lennundusseminar

29. Terviklik ja jätkusuutlik rahastamismudel XVII Lennundusseminar

30. Täname tähelepanu eest XVII Lennundusseminar