LÄHISUHTEVÄGIVALLAST

1. Sirje Otstavel Tartu Naiste Varjupaik Eesti Naiste Varjupaikade Liit 19. veebruar 2009 LÄHISUHTEVÄGIVALLAST

2. TARTU NAISTE VARJUPAIK • esimene naiste varjupaik Eestis • MTÜ asutatud juulis 2002 • seni pöördunud 650 naist • kokku ööbitud 12 600 inimööd • suurimad toetajad Tartu linn, Hasartmängumaksu Nõukogu • psühholoogiline nõustamine, kriisiabi, asja-ajamisjuhised, juriidiline nõu, abi ametiasutustega suhtlemisel • rahvusvaheline koostöö • koolitused, avalikkustöö, trükised • veebileht: www.naistetugi.ee (63 000 külastajat)

3. Delfi 11.04.2006 Jõgevamaal Vitsjärve külas elavad 48-aastased Evald ja pime Helju läksid tülli 1. aprilli hilisõhtul. Evald kahtlustas, et Heljul on olnud keegi teine. Mees võttis noa ja lõi naisele 4 torke- ja 8 lõikehaava. Evald lohistas meelemärkuseta naise toast aita ja pani ukse väljastpoolt lukku. Seejärel lahkus ta kodunt. Pimedat elukaaslast 12 korda noaga löönud “küla-hirm” Evald poos end pärast veretööd üles. jätkub

4. järg Hommikul läks Helju ema Salme, kes elab tütrega ühes majas, lambaid söötma. Ta nägi lumel aida juurde viivat vererada, ta leidis aidas ees oma verise tütre. Helju oli teadvusel, aidast välja suutis ta astuda juba omal jalal. “Evald oli pealtnäha tore mees, aga viin... See ajab hulluks. Evald oli siis nagu külahirm. Nüüd, kui teda enam pole, on meil palju rahulikum edasi elada,” räägib üks külaelanik. “Umbes aasta eest valas Evald Helju bensiiniga üle ja pani põlema. Naine oli tükk aega haiglaravil. Politseisse Helju sellest teada ei andnud – leppisid ära.”

5. esimene naiste varjupaik loodi Londonis 1972 Euroopas kokku 1500 naiste varjupaika Saksamaal 400, Suurbritannias 400, Norras 52 naistevastane vägivald = inimõiguste rikkumine Euroopa

6. Eesti • lähisuhtevägivalla ohvritest on 90% naised ning 10% mehed • iga päev kogeb Eestis füüsilist vägivalda 252 naist ja seksuaalset vägivalda 33 naist • aasta jooksul saab Eestis vägivalla tagajärjel vigastada 41 000 naist, neist 7 000 vigastused on rasked

7. Eesti • naissoost ohvrite puhul 2/3 vägivallajuhtumitest toimub koduseinte vahel, meeste puhul alla 10 % • 72% ohvritel on mõni pikaajaline tervisehäire • 87% ohvritest kurdab stressi ja pideva pingeseisundi üle • alla 10% ohvritest pöördub politsei poole (allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut: 2001, 2003)

8. kannatanute töövõime langus, vaimse ja füüsilise tervise halvenemine kulutused meditsiiniabile, töövõimetushüvitisele politsei, prokuratuuri, kohtu töökulud kulutused kriminaalhooldusele, vanglatele korduvad vägivallatsejad peres kasvavate laste probleemkäitumine kaotatud inimelud, preventsioon odavam Korduvate juhtumite kulud ühiskonnale tervikuna

9. Vägivalda soodustavad tegurid: • üldine sooline ebavõrdsus • vägivalda soodustavad ja õigustavad hoiakud ühiskonnas • naiste majanduslik sõltuvus meestest • elatisraha kättesaamine on suur probleem • spetsialiseerunud juriidilise abi halb kättesaadavus • lahutusprotsesside aeglus kohtusüsteemis • jätkuvalt levinud müüdid ühiskonnas vägivalla, vägivallatseja ja ohvri kohta • ebapiisav toetus ja abi vägivalda kogenud naistele

10. Varjupaigad Eestis 2002 Tartu Naiste Varjupaik 2005 Tallinna Naiste Kriisikodu 2006 Ida-Viru Naiste Tugikeskus-varjupaik (Jõhvi) 2007 Viru Naiste Varjupaik (Tapa) 2008 juuli: Viljandi Naiste Varjupaik oktoober: Järva Naiste Varjupaik detsember: Valga Naiste Varjupaik 2009 loomisel Rapla

11. areng Eestis • alates 2004 ei ole kehaline väärkohtlemine enam erasüüdistusasi • alates 2005 üle Eesti olemas riiklike ohvriabi-keskuste võrgustik • alates 2005 Riigi õigusabiseadus • alates 2006 võimalus ajutise lähenemiskeelu ja lähenemiskeelu saamiseks • riik on Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu oluliselt toetanud olemasolevate varjupaikade tööd ning uute asutamist (projektipõhine)

12. sirje.otstavel@naistetugi.ee Tänan tähelepanu eest!