Regionaalne innovatsioonisüsteem – mis ja milleks?

1. Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899 Regionaalne innovatsioonisüsteem – mis ja milleks? Helsingborgi kalossivabrik 1920

2. 2000 – ülikool ex-kalossitehases 2700 üliõpilast 2007 6000 - 2015

3. Eesti majandusharude tootlikkus (2004. a, protsentides võrdlusriikide tasemest) Allikas: Eesti Arengufond ja Tartu Ülikooli Majandusteaduskond, 2007

4. Tööjõukulu protsentides Aasia riikide tasemest Allikas: Eesti Arengufond ja Tartu Ülikooli Majandusteaduskond, 2007

5. Maaelu “päästavad” maakonnalinnad

6. SKP muutus 2005 MAAKONNITIJA OSAKAALU MUUTUS 1996-2005 jooksvates hindades

7. Põllumajandus kosub. Aga hõive? • Põllumajanduse toodang kasvab, aga hõive kahaneb tänu paremale tehnoloogiale jätkuvalt • Hõivet saavad luua vaid tööstus, teenused või uued maakasutuse harud 1996 = 100% Allikas: Eesti Statistikamet, 2007 Eesti põllumajandus(+jahindus)ettevõtete põhinäitajate areng 1996-2005

8. Regionaalsed erinevused kasva-vad ja maa tühjeneb inimestest • Kui maapiirkondadesse ei teki uusi töökohti jookseb kogu maa Harjusse tühjaks ja ongi Harju keskmine • Maapiirkondades saab olema suvitamine. Kui saab • Saamaks uusi töökohti tuleb kogu maakonna(=linnaregiooni) omavalitsustel korraldada ühiselt majanduspoliitikat

9. Siseränne 2000-2005

10. Maaettevõtluse uued vajadused • Vaja on tõsta olemaolevate ettevõtete innovaatilisust ja tootlikkust • KOV avada silmad uut hõivet võimaldavate harude toetamiseks, nt. • Puhkemajandus • Kommunaalmajandus • Ökoenergeetika • Nišitooted • Sotsiaal- ja kogukonnateenused • Kõik see tähendab kõrgendatud vajadust • töötajate ümberõppele • uutele tehnilistele ja organisatoorsetele teadmistele

11. Voodikohtade arv 1000 el.kohta Allikas: Eesti Statistikamet, 2007

12. Luua Eesti regionaalne innovatsioonisüsteem - ERIS Tagamaks struktuurimuutust ja ettevõtete konkurentsivõimet

13. regional innovation systems (RIS) • ...are private and public organizations that function via relationships and organizational arrangements that are conducive to the generation, use and dissemination of knowledge • RIS • is characterized by competition and cooperation between knowledge creation and knowledge diffusion organizations (e.g., firms, universities, training organizations, R & D organizations, technology transfer agencies) and the innovation-supportive culture that enables these systems to evolve • Doloreux and Parto (2004)

14. Kõrgkool: kohalik sumin ja toru maailma Allikas: Malmberg 2006

15. Eeldused • Väljakujunenud maakondlikud majandusruumid • EASi maakondlikud arenduskeskused • Maakondlikud ülikoolide kolledžid ja kutsehariduskeskused • Know-how TÜs ja TTÜs • Head näited lähedalt Soomest (oskuskeskuste programm), Taanist, Šotimaalt, Norrast jm.

16. Äriteenused, transiit, kinnisvaraarendus, tarkvaraarendus (Skype etc) TALLINNA PEAKESKUS Kohtla-Järve (Jõhvi): Põlevkivikeemia Kaevandustehnoloogia Tööstus, transport Rakvere: Ehitusmaterjalid Narva ja Sillamäe: Energeetika Vene kultuur ja äri Nanotehnoloogia Hiiumaa: Plastitehnoloogia Haapsalu: Käsitöötehnoloogiad Paide: Põllumajandustehnoloogia Merendus-kalandus, puhkemajandus (SPA) Põltsamaa kodu- ja põllutöökool Türi keskkonnakolledz Tehnika- ja maamajanduskool Luua metsanduskool Kõrgharidus, meditsiin, bio- ja keskkonnatehno-loogia,tarkvaraarendus (Playtech, Regio etc) Olustvere tee nindus- ja maamajanduskool Kuressaare: Paadiehitus Maaturism TARTU PEAKESKUS Pärnu: SPA, turism ja sotsiaalteeninused Viljandi: Kultuuri ja-elamusmajandus Multimeedia Maamajandus-metsandus, toidu- ja puidutööstus, (maa)puhke- majandus, rahvakultuur Räpina aianduskool Võru: Puidutehnoloogia Mehhatroonika Valga: Piiriülene koostöö Otepää spordimajandus Eesti regioonidevanad ja uued spetsialiseerumised/kompetentsid

17. ERIS tegevused • Ühendatakse funktsionaalselt ja võimalusel ka ruumiliselt regionaalsed ettevõtlus- ja arenduskeskused ning ülikoolide kolledžid-täiendõppekeskused; • Luuakse Kogu Eesti (võrgustik)ülikool: • korrastatakse maakondlike täiendus- ja e-õppe keskuste võrgustik • NB! luuakse pind Maaülikoolile jt. kõrgkoolidele täiendõppe ja konsultatsioonide tarvis; • tagatakse puuduolevad haridusinfrastruktuuri investeeringud (kutse- ja kõrghariduses) • käivitatakse ja laiendatakse maakondlikud teaduskoolid, millega tagatakse võimekate gümnasistide varajane erialavalik; • Luuakse regionaalselt spetsialiseerunud ettevõtlusinkubaatorid, tehnopargid ja tööstusalad

18. ERIS tegevuse tulemusena • Paraneb side teadmisi ning tippkompetentsi rakendavate ettevõtjate ning ülikoolide ja kutsekoolide vahel (kasvab teadmismahukus) • Tekib lisavõimalusi tehnoloogia siirdeks jm. innovatsiooniks • Luuakse uusi ettevõtteid, tõstetakse ettevõtete innovaatilisust ja tagatakse kohapealne, aga ka spetsialiseerunud konsultatsioon (luuakse uusi töökohti) • Tagatakse kohapealne koolitus: pidev-, ümber- ja e-õpe (tagatakse inim- ja sotsiaalkapitali kasv ja sellega paindlikkus)

19. NÄIDE: Pärnu RIS-i osalised • Pärnumaa Ettevõtlus- ja arenduskeskus (PEAK) – kujundab välja oma tuumikkompetentsid • Plaan liituda kolledži kompleksiga • Kaubandus-tööstuskoda, Pärnumaa turism jt. ettevõtete organisatsioonid •  Osa juba liitunud kolledži kompleksiga • TÜ Pärnu kolledž sulandub regiooni klastritega, loob: • Täiend- ja e-õppe keskuse • Tehno- ja disainikeskuse • Teenindusmajanduse kompetentsikeskuse • Teenindusmajanduse ettevõtete inkubaatori • Pärnumaa Kutsehariduskeskus • Loob kesklinnas koostöös kolledži ja loodetavasti ka Pärnu linnaga ühiselamu/hostelli ja praktikabaasi • Pärnumaa omavalitsusliit •  Plaan liituda kolledži kompleksiga

20. Pärnu RISi tuum