Merle Rohtmets, psühholoog MSc 10.12.2010

1. ERIVAJADUSEGA LAPS JA TEMA PERE. Merle Rohtmets, psühholoog MSc 10.12.2010

2. Statistika: • 6800 peret, kus kasvab 7300 puudega 0-17-a last: - 93% on 1 puudega laps - 7% on 2 või rohkem puudega last • Last kasvatavad: - 72% mõlemad vanemad - 28% üks vanem

3. Puude raskusastmed ning liigid • 95% on puue haiguse või terviseprobleemi tõttu • 58% raske puue • 31% keskmine puue • 11% sügav puue • 42% muu puue või haigus • 18% liitpuue • 16% vaimupuue või psüühikahäire • 15% liikumispuue

4. Kohanemise protsess: • Shokiperiood – tekivad määratlemata tunded, kestab mõnest hetkest mõne ööpäevani. Distanseerutakse inimestest kui ka reaalsusest. • Reaktsiooniperiood - ilmnevad tugevad reaktsioonid, tajutakse reaalsust, käivituvad kaitsemehhanismid (juhtunu eitamine, tunnete tõrjumine, süüdistamine/ iseennast ja teisi/, olukorra põhjendamine, jne).Tekib krooniline kurvameelsus või ärevus. • Läbitöötamise periood -emotsionaalsed ja füüsilised häired hakkavad vähehaaval hääbuma ning inimene on võimeline suunama tähelepanu tulevikule.

5. Faasidest edasiliikumine oleneb: Individuaalsetest erinevustest stressiolukordade taluvuses ning sellega toimetuleku käitumismustrites Lapse puude raskusastmest ja diagnoosi olemusest Kogukonna suhtumisest konkreetsesse puude liiki Vajaduste rahuldamise tasemest (info, rahalised toetused, tugiteenused, jne). Sotsiaalsetest suhtlusvõimalustest

6. Pere suurem toetusvajadus: Puudega lapse sünd Diagnoosimine Puude kui tõsiasjaga kohanemine Erinevate abiliikide taotlemine Lasteaia valik Kooli valik Kooli lõpetamine

7. Lapsevanema kaitsepositsioon: • Elukogemus • Süüdistatud laste probleemides • Informatsiooni puudulikkus • Kaua ja pettunult otsisid sobivaid teenuseid • Ignorantsed /hoolimatud sptsialistid Soovitused: Vahetada vaimusilmas rollid ning hinnata vaimusilmas tundeid, mis tekivad puudega lapse vanemana.

8. Vaadelge last kui mitmetahulist isiksust, mitte ühedimensioonilist probleemi. • Otsustage lapse üle tema enda edusammudest lähtuvalt. • Kuulake lapsevanemat, pidage tähtsaks lapsevanema märkusi lapse kohta. • Looge keskkond, kus lapsevanemal oleks mugav vestelda. • Demonstreerige võrdset kohtlemist kõiges, mida ütlete või teete. • Rääkige arusaadavalt, et jõuaksite vastastikusele mõistmisele.

9. Eristage fakti ja arvamusavaldustest. Juhatage lapsevanem lahenduste ja ressursside poole, et saaks last ja perekonda toetada. Informeerige asutustest, kus ta saaks kontakteeruda sarnaseid probleeme omavate inimestega. Ärge varjake lapsevanema eest tõsiasju, kuid ärge esitage neid kasutades sõnu nagu ,, kunagi" , ,,alati", jms. Lisaks teaduslikule hinnangule öelge midagi ka selle isiku kohta.

10. Õpiraskuste tekkimise põhjused: 70,5 % ,, lapsesisesed,, põhjused (intelligent või suhtumine) 29,8% vanematesse puutuvad faktorid (sotsiaalsed tingimused või isiksuseomadused) 3,2% kooli ja õpetajatega seotud faktorid (sobimatu õppekava või õpetamismeetod) Käitumisprobleemide tekkimise põhjused: 65,8% vanemate ja koduga seotud faktorid 30,8% ,, lapsesisesed,, fakrorid 2,5% kooli ja õpetajatega seotud faktorid

11. Tänan kuulamast! Küsimused?