Haridusliku erivajadusega õppijad Eesti kutseharidussüsteemis

1. Haridusliku erivajadusega õppijad Eesti kutseharidussüsteemis Külli All Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond

2. Erivajadusega õppijad kutseharidussüsteemis I • 2009/2010. õppeaastal õpib 25s kutseõppeasutuses üle Eesti 768 haridusliku erivajadusega õppijat  2,7% kõigist kutseõppes õppijatest • Enim on erivajadustega õppijaid Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis (117), Väike-Maarja Õppekeskuses (88), Tartu Kutsehariduskeskuses (78) ja Vana-Antsla Kutsekeskkoolis (74). • 94% kõigist kutseõppeasutustes õppivatest HEV õppijatest on eelnevalt lõpetanud põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (80%) või toimetuleku õppekava (14%). Allikas: EHIS (20.10.2009)

3. Erivajadusega õppijad kutseharidussüsteemis II

4. Erivajadusega õppijate toetamise alused kutsehariduses • Haridus- ja teadusministri 30.08.2006. a määrus nr 25 „Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“. • Määrus kirjeldab erivajadusega õppija mõistet ja erinevaid erivajadusega õppija toetamise võimalusi kutseõppes. • Erivajadusega õppija on määruse tähenduses õppija, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskus, terviserike, puue või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavast tulenevas õppesisus, vastava erialarühmaga koos õppimiseks rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal).

5. Erivajadusega õppija arengu toetamine koolis • Kool koostöös pidaja, riigi ja õppija elukohajärgse valla või linnaga loob erivajadusega õppijale tingimused kutseõppeks, arvestades võimaluste piires õppija soove, erivajaduse spetsiifikat ning võimalusi sobiva töö leidmiseks. • Kool rakendab erivajadusega õppijate efektiivseks kaasamiseks kutseõppesse vajalikke tugisüsteeme ja –teenuseid (abiõpetaja kaasamine, sotsiaalpedagoogiline ja eripedagoogiline õpiabiteenus, psühholoogiline nõustamine, logopeedi teenus, viipekeele kasutamine õppetöös, e-õppe rakendamine). • Tugisüsteemid ja –teenused ning nende rakendamise põhimõtted määratakse kooli õppekorralduseeskirjas.

6. Individuaalne arengukava • Erivajadustega õppijatele koostatakse individuaalne õppekava, kus arvestatakse õppija erinevaid vajadusi. Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele: • kooli õppekavaga võrreldes vähendatud või kõrgendatud nõuded õppesisule ja sellest tulenevatele õpitulemustele, • erisused õppekorralduses, • õppeaja lühendamine või pikendamine, • täiendava inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted, • kasutatav kohandatud õppevara, • vajalikud ruumikohandused.

7. Arenguvestlus • Arenguvestlus erivajadusega õppijaga viiakse läbi vähemalt üks kord õppeaasta jooksul. • Eesmärgiks on õppija kaasamine oma õpingute kavandamisse, samuti õppija arengu toetamine vastavalt tema individuaalsetele vajadustele. • Arenguvestluse ettevalmistamisse ja läbiviimisse kaasatakse vajadusel ja võimalusel lisaks õppijale ka tema vanemad (hooldajad), praktikaettevõtte, võimalike tööandjate, kohaliku tööturuameti osakonna ja KOVi esindaja.

8. Õppekeskkonna kohandamine • Õppeasutuse füüsilise keskkonna kujundamisel arvestatakse erivajadusega õppijate vajadustega. • Õppijate erivajadust arvestades võib õpet läbi viia ka väljaspool õppeasutuse ruume. Sellist võimalust on kasutatud näiteks Räpina Aianduskooli ja Maarja Küla koostöös, Tallinna Kopli Ametikooli ja Tallinna Päevakeskus Käo koostöös, Haapsalu Kutsehariduskeskuse ja Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse koostöös.

9. Erivajadustega õppijate rahastamine • Rahastamise alus: Vabariigi Valitsuse 9.02.2006. a määrus nr 42 „Kutseõppeasutuse õppekavarühmade ja õppevormide ning erivajadustega õpilaste ja kinnipeetavate õppe rahastamise koefitsiendid“ • Kutseõppeasutuse poolt hariduslike erivajadustega õpilaste kutseõppe korraldamise täiendav koefitsient on 1,5. • Üldine rahastamise valem: HEV õppija koolituskoha maksumus = kutseõppeasutuse koolituskoha baasmaksumus X õppekavarühma koefitsient + kutseõppeasutuse koolituskoha baasmaksumus X HEV koefitsient • Kutseõppeasutuse koolituskoha baasmaksumuse kinnitab iga-aastaselt Vabariigi Valitsus. 2010. aastal on koolituskoha baasmaksumus 19 745 krooni. • Iga HEV õppija kohta saab kutseõppeasutus 2010. aastal 29 617,5 krooni lisarahastust.

10. REKKi projekt erivajadusega õppijate valdkonna arendustegevusteks I • 2008. aastal algatati REKKi eestvedamisel projekt erivajadusega isikute kutseõppe valdkonna arendustegevusteks: • HEV Kutseõppe Nõukogu moodustamine (tegutseb alates 1.04.2009), mille ülesandeks on nõustada HTMi ja REKKi valdkonna sisulises arendustegevuses. Nõukogu on 13-liikmeline, 11 liiget on vahetult seotud erivajadustega õppijate koolitamisega.

11. REKKi projekt erivajadusega õppijate valdkonna arendustegevusteks II • Juhismaterjali koostamine määruse “Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord” rakendamiseks kooli tasandil • HEV õppijatele kohandatud pilootõppekavade rakendamine ja sellega seonduva mentorprogrammi läbiviimine • Pilootõppekavade rakendajatele koolituse korraldamine • Vajalike metoodiliste ja töökorralduslike materjalide tõlkimine ja kättesaadavaks tegemine

12. Temaatiline riiklik järelevalve • Et saada rohkem teada erivajadustega õppijate toetamise kohta kutseõppeasutustes on see üheks 2010/2011. õppeaasta riikliku järelevalve prioriteediks kutsehariduse valdkonnas. • tugisüsteemid ja teenused, nende rakendamise põhimõtted kooli õppekorralduseeskirjas; • erivajadustega õpilaste arv ja nende rühmadesse määramine; • individuaalsed õppekavad erivajadustega õpilastele; • pedagoogide ettevalmistus tööks erivajadustega õpilastega.

13. Õppeasutuste füüsilise keskkonna arendamine • Kuni aastani 2015 on käimas suuremahuline kutseõppeasutuste infrastruktuuri uuendamine. Uute ja renoveeritavate õppehoonete juures arvestatakse kaasaegseid nõudeid puuetega inimestele ligipääsuks. Selle tulemusel paraneb puuetega inimeste füüsiline ligipääsetavus kutseharidusele.

14. Arendustegevused jätkuvad • REKK viib ellu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest rahastatavat programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine“, mille raames toetatakse ka õpetajate täienduskoolitust (sh. erivajadustega õppijate õpetamiseks) ning vajalike metoodiliste materjalide koostamist ja kättesaadavaks tegemist. • ESF programm “E-õppe arendamine kutsehariduses” (elluviijaks Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus)

15. Arendustegevused jätkuvad II • 2009. aastal Vabariigi Valitsuse heakskiidetud “Eesti kutseharidussüsteemi arengukavas 2009-2013” nähakse ette mitmeid uusi algatusi, mis toetavad ka erivajadusega õppijad. • Meede 1.2 Kutseõppe võimaluste suurendamine erinevatele sihtrühmadele – laialdasemate õppimisvõimaluste ja sobivamate õppevormide ja –viiside pakkumine HEV õppijatele • Meede 1.3 Tugi-, nõustamis- ja toetustesüsteemide arendamine – õpi- ja karjäärinõustamise teenuste pakkumine kutseõppeasutustes

16. Arendustegevused jätkuvad III • Kui 2008. aastal jätkas 47,5% põhikooli toimetuleku- ja lihtsustatud õppekavade lõpetajatest oma õpinguid kutsehariduses, siis 2013. aastaks võiks nende osakaal tõusta vähemalt 52%-ni. • Äsja jõustus haridus- ja teadusministri määruse “Õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord” muudatus, mille kohaselt saavad kutseõppeasutused edaspidi põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja toimetuleku õppekava lõpetanuid vastu võtta kutseõppesse põhihariduse baasil (siiani oli pea ainsaks võimaluseks kutsekeskharidusõpe).

17. Kuulame erivajadustega noorte endi häält • Meil on õigus austusele ja sellele, et meid ei diskrimineeritaks. Meei vaja kaastunnet; meisse tuleks suhtuda lugupidamisega kuitulevastesse täiskasvanutesse, kes elavad ja töötavad tavapärases keskkonnas. • Meil on õigus võrdsetele võimalustele koos vajaliku toega. Kellegi vajadusi ei tohiks eirata. • Meil on õigus teha oma otsused ja valikud. Meie häält tuleb kuulda võtta. • Meil on õigus iseseisvale elule. Ka meie tahame perekonda ning vastavalt meie vajadustele kohandatud kodu. Paljud meist soovivad õppida ülikoolis. Me tahame ka töötada ning ei taha olla puueteta inimestest eraldatud. • Kõik ühiskonna liikmed peaksid olema meie õigustest teadlikud, neid mõistma ja austama. Väljavõte 17.09.2007 Portugalis toimunud erivajadusega õppijate foorumi “Noorte hääled: Mitmekesisus hariduses” lõppdeklaratsioonist