Viljandi koostööpiirkonna ettevõtlusuuringu tulemused 2002 August 2002

1. Viljandi koostööpiirkonna ettevõtlusuuringu tulemused 2002August 2002 Anu Laas Tartu Ülikool, OÜ Laas & Laas laas@ut.ee

2. Uuringu eesmärgid • Saada ülevaade Viljandi piirkonna ettevõtluse olukorrast ja olemasolevast arendustööst • Uuringu tagapõhi: Viljandi arengukavas • Loogika: Ärimaja(segatüüpi äriinkubaator) võrgustumisprojekti vajalikkus klastripõhine arendustegevus • Uuring näitas vajadust piirkonna innovatsioonisüsteemi olemasolujärele

3. Viljandi koostööpiirkond Viljandi linn Paistu vald Pärsti vald Saarepeedi vald Viiratsi vald

4. Tööealise elanikkonna osakaal 2002 algul

5. Valim • Juhuvalim nii ankeetküsitluse kui süvaintervjuu jaoks • 113 ankeedile vastajat (aprill-mai 2002) • Mehi 66% ja naisi 33% • 80 vastajat Viljandist, 33 valdadest • 15 süvaintervjuud (juuni 2002)

6. Meetod • Kvantitatiivmeteetodi (ankeetküsitlus) kombineerimine kvalitatiivsega (süvaintervjuud) • Ankeediküsimused olid läbi arutatud koostööpiirkonna otsustajatega (2 osa: ettevõtja osa ja ettevõtte osa)

7. Algselt saadeti ankeedid kirja teel ja helistati ettevõtjatele (N=200, vastanute protsent oli 10%) • Siis mindi ettevõtjate juurde ja võimalusel täideti ankeet koos, mõnikord lõpetas ettevõtja täitmise hiljem ja ankeedile mindi uuesti järgi • Süvaintervjuud toimusid enamasti ettevõttes

8. Struktuur • Valim • Ettevõtja • Ettevõte • Ootused omavalitsusele • Tulevikusihid

9. Vastanud ettevõtjate jaotus omavalitsuste lõikes, % (N=113)

10. Vastanud ettevõtete jaotus majandussektorite lõikes, %

11. Ettevõttetüüp • Äriregistri andmed ei kajasta Maksuametis arvel olevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIEsid) • Äriregistri andmetel oli Viljandi linnas 2002. aasta alguses Äriregistrisse kantud 754 ettevõtet, sh 483 osaühingut (neist 130 annab tööd vaid omanikule) • FIEd jaotuvad omavalitustes küllaltki võrdselt

14. Vastanute seas oli 33% naisi ja 67% mehi, 85% vastanutest olid ka ettevõtte omanikud

15. Vastanute jaotus vanusgrupiti

16. Haridus • Pooltel ettevõtjatel on kõrgharidus • Kõrgem haridustase soosib elukestvat õpet • Kõrgharidusega inimestest oli end täiendanud 84%, keskeriharidusega inimestest 75% ja keskharidusega inimestest 42% • 34% vastanutest arvab, et on viimaste aastate jooksul saanud süsteemse täiendõppe, 63% arvab, et on saanud küllaltki juhuslikke uusi teadmisi Kõige rohkem soovitakse end täiendada juhtimise ja ettevõtlusega seotud aladel.

17. Vastanute haridus, %

18. Naiste tervisehinnang on parem kui meestel

19. Kas Teil on viimase 7 päeva jooksul esinenud mõni allpool loetletud vaevus (kaasa arvatud täna)?

20. Depressioon Vastavalt uuringutele võivad kuni 24% naistest ja 15% meestest eluea jooksul põdeda depressiooni Depressiooni sümptoomideks on nõrkus, ängistus, unepuudus, stress Depressiooni tuleb kindlasti ravida! See ei lähe ise mööda

23. Ettevõte

24. Rahulolu oma ettevõttega Oma ettevõtte käekäiguga on päris rahul üle neljandiku (27%), enam-vähem jääb rahule kaks kolmandikku ning 8% ei ole ettevõtte asjadega rahul

25. ·Primaarsektori ettevõtted ei ekspordi, sekundaarsektorist ekspordib ligi kolmveerand (71%) ja tertsiaarsektorist iga kümnes (11%).

26. Tööandmine ja töötajad Küsitletud ettevõtetest on • kolmandik kuni 5 töötajaga ettevõte • iga neljas 6-20 töötajaga ning • iga viies enam kui 20 töötajaga aastal 2001

27. Küsitletud ettevõtete arv töötajate arvu järgi 2001. aastal

28. 91st vastanust lubas lähiaastail (2002-2003) uusi töökohti luua iga teine • Viljandis on palju allhanget, mis tähendab ühelt poolt töökohti, teiselt poolt sageli madalat töötasu • Tööjõuprobleem on terav ka selle tõttu, et tööjõudu ei jõuta osta või tahetakse osta odavalt

29. Probleemid • Tööjõu kvaliteet • Tööjõu voolavus • Töötajate lojaalsus • Võime osta tööjõudu • Tööbüroost ei ole abi

30. Visioon Vastanutest 80% on olemas visioon sellest, missugune on nende ettevõttest viie aasta pärast ja 83% on lähiaastateks püstitatud eesmärgid, mis ei ole kusagil kirjas Vastanutest on töötajaid visioonist teavitanud vaid pooled

31. Personali arendamise vajalikkus • Meetod BSC - tasakaalustatud mõõtelaud

37. Käive • Mikroettevõtete käive on olulises seoses tegevusvaldkonnaga • Tihti asutatakse üheinimese firma tegevusalale, mida tuntakse ning lähtub ettevõtjast endast, mitte turu nõudlusest • Veidi vähem kui iga kolmas osaühing toimib kui FIE – annab tööd vaid ühele inimesele

38. Väidetav kursisolek euronõuetega, %

40. Toote- ja tehnoloogiaarendus • Eraldi arendusosakond või projektijuht on vaid igas kümnendas ettevõttes • Peamised takistused: kapitali puudumine, madal kasumlikkus ja väikesed turuvõimalused

41. Kvaliteedijuhtimine • Viljandi koostööpiirkonna ettevõtetes rakendab ettevõttesisest kvaliteedi juhtimist iga kuues küsitletu • Üksikutel Viljandi koostööpiirkonna ettevõtetel on ISO sertifikaat ja osa ettevõtteid tegeleb selle taotlemisega

42. Investeeringud • Aastal 2001 investeerisid ettevõtted töötaja kohta keskmiselt 96 tuhat krooni (N=75) • Netokäibest pool investeeriti, kusjuures ligi kümme vastanut kasutas investeeringuks ilmselt laenu, sest investeeriti rohkem kui käibenumber võimaldaks • Primaarsektorisse on tehtud suuri investeeringuid, tertsiaarsektorisse on investeeritud vähe

43. Ootused omavalitsusele Tegelikult olen rahul, eriti kui muu taustaga võrrelda. Minu arvates areneb Viljandi õiges suunas ja rahuldavas tempos.

45. Oluline Kõige olulisemaks omavalitsustöö eesmärgiks peavad vastanud kohalike elanike elukvaliteedi tõstmist Tehnilise infrastruktuuri arendamine Töökohtade loomisele kaasaaitamine: Väikeettevõtlus ei ole veel välja kujunenud, seetõttu saab omavalitsus ka propageerida ettevõtlikkust

46. Intervjuudest • Ettevõtjate mittesegamine, takistuste mitteloomine • Ettevõtluskliima mittepidurdamine • Telligu teenused kohalikult ettevõtjatelt!

47. Väheoluline Iga neljas-viies vastanu peab omavalitsusele väheoluliseks tegevuseks ettevõtlike eksviljandimaalaste tagasimeelitamist, välismaiste ettevõtete meelitamist piirkonda, samuti alustavate ettevõtete toetamist soodsa hinnaga äripinna pakkumise kaudu (ärimaja)

48. Ettevõtjate ümarlaud • Peetakse vajalikuks • Ei osaleta, sest aega ei ole, ikka üks ja sama, samad inimesed • Ümarlauast on kasu olnud • Väikeettevõtjad ei tunne end oodatuna nn ümarlaua seltskonda

49. Vastuolud tegelikkuse ja soovitud olukorra vahel Madal sotsiaalne kapital Sotsiaalkapitali mõõdetakse kuulumisvõimega organisatsioonidesse ja usaldusega institutsioonide vastu Usaldamatus

50. Tegelikkus • Olemasolev intellektuaalne kapital vajab pidevat hoolt, kasutamist ja tunnustust • Suur traditsiooniliste ehk teadusel mittepõhinevate ettevõtete osakaal • Ettevõtete ja teadus- ning haridusasutuste koostöö on nõrk