1 / 46

Füsioloogia areng. Eksperimentaalpsühholoogia teke

Füsioloogia areng. Eksperimentaalpsühholoogia teke. varase d arengusuun a d füsioloogia, anatoomia, neuroloogia ja astroloogia vallas individuaalsed erinevused – Maskelyne ja Kinnerbrook, 1795 Friedrich Bessel. Esimesed uurimused reaktsiooniaja kohta vaatleja mõju vaatlustulemustele

iden
Download Presentation

Füsioloogia areng. Eksperimentaalpsühholoogia teke

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Füsioloogia areng. Eksperimentaalpsühholoogia teke

  2. varased arengusuunad füsioloogia, anatoomia, neuroloogia ja astroloogia vallas • individuaalsed erinevused – Maskelyne ja Kinnerbrook, 1795 • Friedrich Bessel. Esimesed uurimused reaktsiooniaja kohta • vaatleja mõju vaatlustulemustele • lahknevus objektiivse ja subjektiivse reaalsuse vahel – seetõttu huvi tõus füsioloogia vastu • füsioloogia uurib bioloogilisi protsesse, mille abil inimene suhteb materiaalse maailmaga

  3. Nevil Maskelyne David Kinnerbrook • ...

  4. Bell-Magendie seadus • 1811. a. Charles Bell - sensoorsete ja motoorsete närvide anatoomiline ja funktsionaalne erinevus • eristati aistingute ja liigutuste uurimine närvifüsioloogias • Francois Magendie – 11. aastat hiljem sõltumatult sama tulemus • avastus vihjas, et võivad olla ka eraldi sensoorsed ja motoorsed piirkonnad ajus

  5. Charles Bell Francois Magendie

  6. Johannes Müller1801-1858 • spetsiifilised närvienergiad • 1833 – füsioloogia kui teadus • tõestas, et eksisteerib viit tüüpi närve, mis kõik reageerivad iseloomulikul viisil • aistingud on determineeritud kesknärvisüsteemi, mitte füüsilise stiimuli poolt

  7. Johannes Müller

  8. Hermann von Helmholtz1821-1894 • energia jäävuse seadus organismide puhul • närviülekande kiirus ja mõõdetavus • pertseptsiooniteooria. Aisting ja pertseptsioon. Vaatleja varasem kogemus. • sügavustaju • Young-Helmholtzi värvinägemise teooria - võrkkestal on olemas kolme erinevat tüüpi värviretseptoreid, mis vastavad kolmele põhivärvile

  9. Hermann von Helmholtz

  10. Ewald Hering1834-1918 • ruumitaju kui kaasasündinud omadus • metabolistlik värvitaju teooria

  11. Aju funktsioneerimise varased uurimused • Frenoloogia. Franz Joseph Gall (1758-1828) • pooldas arusaama, et teadvuses eksisteerivad võimed transformeerivad sensoorset informatsiooni pakkus kolm lisaväidet: - vaimseid võimeid ei ole inimestel ühepalju - võimed lokaliseeruvad spetsiifilistes aju osades - kui võime on hästi arenenud, on inimeselvastaval kolju osal muhk või esileulatuv osa. Kui võime on alaarenenud, on koljul vastavas kohas nõgus koht või lohk. • Oli esimesi, kes püüdis seostada kindlaid isiksuseomadusi ja nähtavaid käitumismustreid spetsiifiliste ajufunktsioonidega • esimene, kes eristas hallaine ja valgeaine erinevad funktsioonid ajus

  12. Franz Joseph Gall

  13. Pierre Flourens1794-1867 • suuraju käärud ei oma lokaliseerunud funktsioone; funktsioneerivad tervikuna • osa ajust omab võimet teiste osade funktsioone üle võtta

  14. Paul Broca1824-1880 • esimene, kes jälgis esmalt käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus, mis seda põhjustas • Broca piirkond ajus – verbaalset kõnet kontrolliv keskus • püüdis leida võrdelisi seoseid aju suuruse ja intelligentsuse vahel

  15. Paul Broca

  16. Eksperimentaalpsühholoogia teke • aistingutesüstemaatiline varieerumine füüsilise stimulatsiooni funktsioonina • Ernst Heinrich Weber (1795-1878) • puutetundlikkus, kinesteetika • leidis, et puutetundlikkus koosneb mitte ühest, vaid mitmest erinevast meelest: surve-, temperatuuri-, valutundlikkus • kahe-punkti-lävi • vähima märgatava erinevuse määramise katse standardi ja muutuva väärtuse vahel • Weberi seadus - vähim märgatav erinevus on alati konstantne murdosa standardkaalust (esimene kvantitatiivne seaduspsühholoogia ajaloos)

  17. Ernst Heinrich Weber

  18. Gustav Theodor Fechner1801-1887 • materialistlik ja spiritistlik maailmavaade • psühhofüüsika alusepanija (uurimus füüsikaliste ja psühholoogiliste nähtuste seostest) • selleks, et mentaalsed aistingud muutuksid aritmeetiliselt, peab füüsiline stiimul muutuma geomeetriliselt • aistingud on alati suhtelised sõltuvalt taustastimulatsiooni tasemest • absoluutne lävi

  19. Gustav Theodor Fechner

  20. Voluntarism ja strukturalism. Teised varased lähenemised psühholoogias

  21. Wilhelm Wundt (1832-1920) • “ametlik” eksperimentaalpsühholoogia rajaja • 1862, “mõttemeeter” – eksperimentaalpsühholoogia kui teadus on võimalik • olulisel kohal teadvuse dünaamikat juhtivate seaduste mõistmine • tahe kui keskne kontsept • voluntarism. Tahte, valikute, eesmärgi rõhutamine. Esimene psühholoogiakoolkond

  22. 1879. aastal Leipzigi ülikoolis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi avamine • psühholoogia eesmärk: lihtsate ja keeruliste teadvuse fenomenide uurimine • psühholoogia uurib vahetuid protsesse • eksperimentaalpsühholoogia põhieesmärgid: • avastada mõtlemise algelemendid • avastada seadused, mille alusel need algelemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks kogemusteks

  23. puhas introspektsioon ja eksperimentaalne introspektsioon • mõtete elemendid – aistingud ja nendega kaasnevad tunded • pertseptsioon – passiivne protsess • apertseptsioon – aktiivne ja vabatahtlik, indiviidi kontrolli all • loov süntees – tajuväljas olevate elementide korrastamine seostesse, mida pole varem esinenud • “Völkerpsychologie”

  24. Wilhelm Wundt

  25. Edward Bradford Titchener1867-1927 • strukturalismi esindaja • psühholoogia eesmärk – mis, kuidas ja miks mentaalses elus toimub • teadlike kogemuste kirjeldamine, mitte seletamine. Teadvuse struktuuri kaardistamine kui strukturalismi põhieesmärk • introspektsioon Titcheneri moodi: teadlike kogemuste põhielementide kirjeldamine (aistingud, kujutlused, meeldivused) • kombinatsiooniseadus – assotsiatsionalism • mentaalsete nähtuste neuroloogilised korrelaadid

  26. Edward Bradford Titchener

  27. Teised varased lähenemised psühholoogias • Franz Clemens Brentano (1838-1917) • sisukas teadvuse uurimine rõhutab teadvuse protsesse, mitte sisu – uurib, mida teadvus teeb • mentaalsete protsesside eesmärk - täita mingit funktsiooni. Tegevuspsühholoogia • mentaalsed tegevused viitavad objektidele endast väljaspool – intentsionaalsus • fenomenoloogiline introspektsioon

  28. Franz Clemens Brentano

  29. Carl Stumpf1848-1936 • uurimused kuulmisvõime kohta • uurimisobjektiks mentaalsed fenomenid, mitte teadvuse elemendid. Sisukate mentaalsete ühikute uurimine • fenomenoloogia teke

  30. Carl Stumpf

  31. Edmund Husserl1859-1938 • terviklike, sisukate subjektiivsete kogemuste uurimine • kahte tüüpi introspektsioon • puhas fenomenoloogia Vaimsete nähtuste põhiolemuse tundmaõppimine peaks eelnema eksperimentaalsetele uurimustele

  32. Edmund Husserl

  33. Oswald Külpe1862-1915 • Würtzburgi koolkond • kujutlusevabad mõtted • süstemaatiline eksperimentaalne introspektsioon • mentaalne häälestatus • kõrgemaid mentaalseid protsesse saab eksperimentaalselt uurida • teatud mentaalsed protsessid ilmnevad probleemi sisust sõltumatult

  34. Oswald Külpe

  35. Narziss Achi katse:

  36. 3

  37. 7

  38. Hermann Ebbinghaus 1859-1909 • mälu ja õppimise eksperimentaalne uurimine • unustamise kiirus • üleõppimine • tähendusrikkus ja õppimine

  39. Hermann Ebbinghaus

  40. Charles Darwin1809-1882 • kirg entomoloogia vastu • osavõtt ekspeditsioonist 1831-1836 • Thomas Malthusi mõju • mitmed evolutsiooniteooriaga sarnased käsitlused teiste mõtlejate poolt

  41. Darwini evolutsiooniteooria põhipostilaadid: - järeltulijaid toodetakse rohkem kui ellu jääb • ellu jäävad olelusvõitluses paremini adapteerunud (individuaalsed erinevused) • looduslik valik • adaptiivsed omadused • evolutsiooni eesmärgitus • inimese erinevus loomast kvantitatiivne

  42. Charles Darwin

  43. Sir Francis Galton • intelligentsuse seos sensoorse teravusega; pärilik nähtus • eugeenika • loodus vs kasvatus • küsimustike kasutuselevõtt • sõnade assotsiatsiooni test • antropomeetria • korrelatsioon

  44. Sir Francis Galton

More Related