EESTI TERVISHOIU RAHASTAMISE VÕIMALUSED PIKAS PERSPEKTIIVIS

1. EESTI TERVISHOIU RAHASTAMISE VÕIMALUSED PIKAS PERSPEKTIIVIS PEETER LAASIK ETJK JUHATUSE ESIMEES 07.12.2011.A

2. MTO hinnangul tervishoiu süsteemi eesmärgid: • Kaitse finantsriskide eest • Rahastamiskoormuse õiglane jaotus eri elanikerühmade vahel • Ravi õiglane kättesaadavus • Kvaliteetsete ja kulutõhusate tervishoiuteenuste osutamine • Ühiskonna ees läbipaistev ja aruandev • Administratiivselt efektiivne

3. RESSURSID 2006.a.

4. SOLIDAARNE RAVIKINDLUSTUS • Haavatavamad ühiskonnagrupid – lapsed,pensionärid,rasedad,kroonilised haiged-peavad olema kaistud finantsriskide eest, mis võib tekkida haigestumisel. • Omaosalus ei tohi olla takistuseks tervishoiussüsteemi sisenemisel Madalama sissetulekuga elanikkonna tervis on igas ühiskonnas keskmisest halvem ja selleks, et kogu ühiskonna tervis oleks parem , peab neile rohkem tähelepanu pöörama.

5. OMAOSALUSE ERINEVUSED EL-s • EL -27 liikmesriigi keskmine 17% (2005) • Eesti 27% (2006) • Läti 41% (2006) • Rootsi 18% (2006) • Prantsusmaa 7% (2005) • Saksamaa 13% (2005)

6. OMAOSALUSE JAOTUS EESTIS, 2007.a. • Ravimid – 53% • Abivahendid j.m. med.seadmed – 22% • Hambaravi – 21% • Haiglaravi – 4%

7. RAVIMID EESTIS • Patsientide omaosalus 2002.a. - 36%; 2008.a. – 43% • Patsientide omaosalus on Eestis üks kõrgemaid EL-s • Võrdlus 2006.a. UK-6%, Saksamaa-7%,Norra-12%,Kreeka-15%,Rootsi-26%

8. 1.kvintiilis – retseptiravimid- 62% käsimüügiravimid-22% prillid j.m.med.kaup-7% amb. ja haigla ravi-4% hambaravi – 5% 5.kvintiilis – reteptiravimid-25% käsimüügiravimid– 14% prillid j.m. med. kaup- 19% amb.ja haigla ravi-16% hambaravi – 26% Omaosaluse jaotus sissetuleku erinevates kvintiilides 2006

9. EUROOPA LIIDU ARVAMUS ERAKINDLSUTUSEST • Ei kaitse vaesemaid, eakamaid, halvema tervisega isikuid • Ei vähenda rahalist survet riiklikule süsteemile (HK-le) • Ei suurenda efektiivsust • Põhjustab administratiivse ja seadusandlikku koormuse suurenemist

10. TERVISLIK VANANEMINE –praegused ja tulevikus tehtavad investeeringud tervislikku vananemisse aeglustavad tervishoiukulude kasvutempot • Alkoholi tarvitamise haiguskoormus -2,2miljr.;otsesed kulud -360 milj. • Suitsetamise haiguskoormus -911 milj.;otsene kulu -233 milj. • Ülekaalulisuse haiguskoormus -783 milj. ;otsene kulu 387 milj.

11. TEENUSE KVALITEET JA EFEKTIIVSUS-probleemid? • Kalli tehnoloogia ostude vähene põhjendatus – CT koguvõimsusest kasutatakse ära 33%, probleem eelkõige maakonna haiglad • Statsionaarse ravi sisemine tasakaalustamatus – järel-,taastus-ja hooldusravi voodikohtade vähesus

12. Tervishoiusüsteemiga seotud tegurid - med.tehnoloogia areng, ravimitööstuse areng, uued ravimeetodid, patsientide nõudmine uute võimaluste järele,jne. Demograafiaga seotud tegurid – rahvastiku vananemine, jne. TERVISHOIUKULUTUSTE KASV

13. TULUDE JA KULUDE VAHE SKP-S 2030.A. VÕRRELDUNA MITTEMIDAGI TEGEMISE STSENAARIUMIGA • Vananemise stsenaarium – 0,4 % • Konvergentsi stsenaarium – 1,0 % • Kasutuse kasvu stsenaarium – 1,4 %

14. TERVISHOIU AVALIKU SEKTORI TULUDE JAOTUS EESTIS, 2007.a. • Tööjõumaksud 88% • Tarbimismaksud 10% • Kapitalimaksud 1% • Muud maksud 1%

15. EESTI RIIGI TULUDE STRUKTUUR, 2007.a. • Tööjõumaksud (sots. ja tulumaks) 52% • Tarbimismaksud(aktsiis ja KM) 38% • Kapitalimaksud(tulumaks dividendidelt ja maamaks) 8% • Muud maksud 2%

16. RAVIKINDLUSTUSE RAHA SOTSIAALMAKSUST, NII POSITIIVSET KUI NEGATIIVSET • “märgistatud raha” s.t. HK eelarve ei ole igaaastase poliitilise debati teema • Tänu eraldiseisvale administreerimisele (HK) on rahade liikumine läbipaistvam ja selgem • Poliitilise otsusena on vähendatud hindu ja majandusliku kriisi üleelamiseks ette nähtud reserve on kasutusele võetud piiratud hulgal • Ravikindlustuse rahaga on kindlustatud eurot

17. Andrus Ansip 17. oktoober 2008.a. “Äripäev” “ Kogu aeg räägitakse , et riik on haige. Seepärast võtame riigi ravimiseks just haigekassa raha.”

18. TERVISHOIUS KULUDE-TULUDE TASAKAALU VÕIMALUSED • AVALIKU SEKTORI TULUBAASI LAIENDAMINE • KINDLUSTUSKAITSE ULATUSE MUUTMINE (HÜVITISTE VALIK,OMAOSALUS,KINDLSUTATUS) • EELARVE VAHENDITE TÕHUSAM JUHTIMINE • TERVISESKTORI STRATEEGLISE JUHTIMISE TUGEVDAMINE

19. AVALIKU SEKTORI TULUBAASI LAIENDAMINE • Säilivad senise süsteemi põhielemandid-sihtotstarbeline maks,keskne juhtimine,üks HK • Eraldised riigieelarvest(näiteks hetkel kiirabi) teiste maksude arvelt. Eelkõige tarbimismaksude ja varandusmaksude arvelt(IMF,OECD). Peab olema selge valem eraldiste arvutamiseks. • Riik maksab pensionäride eest sots. maksu • Dividendide maksustamine sots. maksuga

20. FINANTSKAITSE PARANDAMINE • On toimunud eelkõige vaesemate ja eakamate omaosaluse kasv, ei ole toonud kaasa vahendite ratsionaalsemat kasutamist • Omaosaluse muutmine sihipärasemaks ja lihtsamaks, eelkõige analoogravimite kasutamise motiveerimisega.Laiendada säästu arvelt soodustusi vähekindlustatutele. • Kindlustuskaitse laiendamine- täiskasvanute hambaravi

21. EELARVEVAHENDITE TÕHUSAM JUHTIMINE • Haiglavõrgu optimeerimine ( järel-,taastus- ja hooldusravi eelisarendamine), ehitiste ja kõrgtehnoloogiliste seadmete investeeringute otstarbekus • Rahvatervise programmide(eelkõige meestele) tõhustamine • Esmatasandi koordineeriva rolli tugevdamine ja keskmed. personaliga tugevdamine • Amb. ja päevaravi motiveerimine läbi rahastamise

22. STRATEEGLISE JUHTIMISE TUGEVDAMINE • Kliiniliste tulemusnäitajate ulatuslikum rakendamine haiglate lepingutes • SoM. peab rohkem ellu rakendama Tallinna harta põhimõtteid, eelkõige suhtlemises rahandusministeeriumi aga ka teiste ministeeriumitega • Ühe haigekassasüsteemi(versus eraravikindlustus) jätkamine ja HK rolli tugevdamine, killustatuse vältimine

23. TÄNAN !