1 / 15

Kunstiajalugu

Kunstiajalugu. XVI teema Barokk. Barokk ja rokokoo. Rocaille – pr. k. merekarp. Barocco – it. k. eriskummaline. 1600-1750 – Barokk 1730-1780 – Rokokoo. Barokis eristatakse kolme oluliselt erinevat piirkonda:

johnda
Download Presentation

Kunstiajalugu

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kunstiajalugu XVI teema Barokk

  2. Barokk ja rokokoo Rocaille –pr. k. merekarp Barocco –it. k. eriskummaline 1600-1750 – Barokk 1730-1780 – Rokokoo • Barokis eristatakse kolme oluliselt erinevat piirkonda: • Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Flandria – maad, kus ka reformatsiooni järel säilus katoliku kirik – PÄRISBAROKK. • Prantsusmaa ja Inglismaa, kus kunst polnud mitte sedavõrd usu vaid riigivõimu teenistuses – VANAKLASSITSISM. • Holland, Skandinaavia maad, Eesti, Läti, kus valitses pro-testantism ning kunst teenis 3. seisuse huvisid – BAROKNE REALISM. • Rokokoo on baroki edasiarendus, mis kujunes 18. saj. Prant-susmaal, seda on nimetatud ka Louis XIV stiiliks.

  3. Pärisbaroki arhitektuur Tähtsamad arhitektid: Carlo Maderna (1556-1629) – Santa Susanna kirik (Rooma) Francesco Borromini (1599-1667) – San Carlo alle Quattro Fontane kirik (Rooma) Lorenzo Bernini (1598-1680) – Püha Peetruse katedraal (Rooma)

  4. Barokkarhitektuuri iseloomulikud jooned • Renessansiajastu harmoonia asendub disharmooniaga; • Ehitiste põhiplaanid sageli kõverjoonelised, moodustudes omavahelpõimunud ovaalidest; • Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, mis oli täis kuhjatud dekoori elemente: • poolsambad ja pilastrid, sageli paaridena koos, kusjuures üks neist sageli eendub; • petikaknad ja niššid, millesse olid paigutatud skulptuurid; • mitmevärviliste ehituskivide kasutamine; • Esimene korrus laiem, teine kitsam,korruseid seob voluut. Arhitektuuris taotleti maalilisust, valguse ja varju mängu saavu-tamist erinevate dekoori elementide vahel.

  5. Carlo Maderna – Santa Susanna kirik

  6. Giovanni Lorenzo Bernini – Püha Peetruse katedraal (kolonnaad ja fassaad).

  7. Francesco Borromini – San Carlo kirik

  8. Balthasar Neumann – Vierzehnheiligeni kirik Bambergi lähedal

  9. Keisrisaal Würzburgi piiskopilossis

  10. Belvedere loss Viinis

  11. Matthaus Daniel Pöppelmann – Zwinger Dresdenis.

  12. Elamu Würzburgis, Saksamaal

  13. Andrea del Pozzo -Püha Ignatius Loyola apoteoos (San Ignazio kirik,Rooma)

  14. Vanaklassitsism

  15. Barokk Venemaal ja Eestis

More Related