1 / 15

Majutus- ja toitlustussektor MaSu tingimustes ja uue kasvu ootel.

Majutus- ja toitlustussektor MaSu tingimustes ja uue kasvu ootel. Feliks Mägus Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Nordic Hotels OÜ Juhatuse esimees Roosta, 26. august 2009. Majutus- ja toitlustussektor Eesti majanduses. Suhteliselt väike majandusharu; Väga tööjõumahukas ;

Download Presentation

Majutus- ja toitlustussektor MaSu tingimustes ja uue kasvu ootel.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Majutus- ja toitlustussektor MaSu tingimustes ja uue kasvu ootel. Feliks MägusEesti Hotellide ja Restoranide Liit, Nordic Hotels OÜ Juhatuse esimees Roosta, 26. august 2009

  2. Majutus- ja toitlustussektor Eesti majanduses • Suhteliselt väike majandusharu; • Väga tööjõumahukas; • 2,4% tööjõukuludest (palk+sots.maks); • 3,5% hõivest – ca 23 000 töötajat; • 1,0% hõivest majutus – 6500 töötajat; • Madala lisandväärtuse ja selle kasvupotentsiaaliga; • 1,5% lisandväärtusest (SKT-st); • 0,4% kasumitest (4 kv keskmine); • Madal keskmine palk • Palk 64% keskmisest (kõige madalam). • Soomes 77% (ka kõige madalam) • Kaubanduslikult, regionaalselt ja sotsiaalselt positiivse mõjuga. • Siiski väga ekspordivõimeline;

  3. Majutusteenus on turismi on oluline osa • Majutus ja toitlustus, rahvusvaheline transport , teenuste ja kaupade müük välismaalastele – turismieksport; • 17 615 000 000 krooni eest eksporditi turismiteenust 2008; • See on 32,4% teenuste ekspordist; • Turismitulud kokku moodustavad ligikaudu 10% SKT-st

  4. Majutus on oluline turismi osa • 1,43 milj. ööbivat välisturisti (2008) • 0,944 milj. ööbivat siseturisti • Kokku 2,37 milj. ööbijat • Majutusteenuse müük 2 256 000 000 kr; • Välisturistide osakaal ööbimistes 64 %; • Välisturisti ööbimishind u 30% üle keskmise; • Majutuse eksport u. 1 805 000 000 kr; • 80% majutusest; • 3,3% kogu riigi teenuste ekspordist; • Ei sisalda importi! >>

  5. Regionaal–sotsiaalne aspekt • 70% tubadest väljaspool Tallinna; • 50% tubadest Lääne- ja Lõuna-Eestis; • Pakub paljudele võimetekohast tööd väljaspool pealinna. • Vähese kvalifikatsiooniga töötajatele tööhõive pakkumine • Väga palju väike-ettevõtteid, suhteliselt lihtne ettevõtlusega alustada

  6. Hotellid, restoranid, catering • ettevõtteidsektoriskokku1929 (ca 4% kõikidest Eesti ettevõtetest) • majutussektoris 959 ettevõtet (ca 2% kõikidest Eesti ettevõtetest) • Külastajate käsutuses on • 19 100 tuba • 43 300 voodikohta • EHRL-i liikmed esindavad kokku • - 39 % kogu tubade arvust, • - 57 % hotellitubadest • - 68 % Tallinna hotellitubadest • - 43 % kogu majutatute arvust • - 67,9 % Tallinnas majutatud turistidest • - 56,4 % välisturistidest

  7. Viimased arengud I • 2005 – 2007 väga suur uute tubade juurdekasv (Tallinnas 23%, Eestis 23%) • 2009 lisandunud veel 300 tuba (aasta lõpus veel 50) • Ööbimiste arv langenud 2004. aasta tasemele; • Majutusettevõteteteenuseidkasutas 2009. aastaI poolaastal 922 000 turisti, mis on 13% vähemkuieelmiseaastasamalajal, • rohkem kui 500 000 välismaalast ööbis, peaaegu 60% • ÖöpäevmajutusettevõttesmaksisI poolaastal keskmiselt 449 krooni, misoli 47 krooni (9%) odavamkuieelmiseaasta I poolaastalningseitsekrooniodavamkui 2005. aasta I poolel • Ettevõtete müügitulud on vähenenud kuni 40%;

  8. Viimased arengud II • Tulude oluline vähenemine on toonud kaasa tõsise likviidsuskriisi • Raskused maksude maksmisega, laenude teenindamise ja muude kohustuste täitmisega • Kasumite maht langenud üle tegevusalade keskmise (SA, 2008) -44% (majutus ja toitlustus) • Ebapiisavad vahendid investeeringuteks toodete kvaliteedi parandamisse ja töötajate koolitusse • Töötajate koondamine, palkade vähendamine, töötajate viimine osalisele koormusele • Sügis-talvised müügiprognoosid vägatagasihoidlikud • Pankrotid???

  9. TÖÖHÕIVE MAJUTUS-JA TOITLUSTUSSEKTORIS • Tööhõive sektoris ebakindel: • Keskmine palk väike, nõutakse väga suurt paindlikkust ja mobiilsust, • tööjõud on väga voolav, (viimased 6 kuud stabiilsem) • palju on mitteametlikke töölepinguid, suureneb ümbrikupalkade osakaal • palgatakse oskusteta (odavamat) tööjõudu, • Suur sõltuvus sesoonsusest. • Hotellindusealast ettevalmistust aktsepteeritakse ka teistes sektorites, sest selles valdkonnas omandatakse palju ristoskusi. • Kehtib ka vastupidine: teistest sektoritest tulijatel on alal küllalt lihtne toime tulla – mitmed ametid ei nõua spetsiifilisi oskusi

  10. SEKTORI HUVI KUTSEÕPPEASUTUSTE SUHTES • Järelkasvu saamine • Praktikabaaside pakkumine • hooajaliste töötajate saamine • Võimalus anda tagasisidet kutseõppeasutustele ja vastupidi • Koostöö kutsekvalifikatsiooni standardite kehtestamisel • Koostöö kutsevõistluste korraldamisel ja sektori maine tõstmisel

  11. TÖÖVÄLJAVAATED • Statistikaameti andmetel on Eestis 2009.a I poolaastal kokku 1929majutus- ja toitlustusteenust pakkuvat ettevõtet, neis on hõivatud ca 22 000 inimest. • Teenindussektori taustaga inimeste osakaal töötute hulgas on suur • 16.augustil 2009 on Töötukassa kaudu pakkuda 59 turismisektori põhist töökohta.  • Uusi majutusasutusi lähiaastatel ei avata, seega ei looda ka uusi töökohti • Olemasolevaid töötajaid rakendatakse erinevates osakondades, • Panus pannakse pigem efektiivsuse tõstmisele, kui uute töötajate töölevõtmisele • Uue majanduskasvu järel võtab uute töökohtade loomine aega

  12. TÖÖANDJATE OOTUSED TÖÖTAJATELE • Huvi antud valdkonna vastu • Õige suhtumine on kõige olulisem • Oskused on õpitavad • Kutse omandamine õppeasutuses ja kutsekvalifikatsioon on olulised • Õppimine annab lisaks oskustele reeglina ka harituse • Töötajad peavad olema paindlikud, valmis töötama erinevates osakondades ja paindliku graafiku järgi • Oluline on oskus ja tahe vastutada • Võõrkeelteoskused peaksid olema paremad

  13. SOOVITUSED PRAKTIKANTIDELE Mis tööandjale tähtis: • Suhtumine • põhioskused, • tahe töötada • valmisolek õppimiseks • eelkõige huvi antud eriala vastu

  14. Kokkuvõte • sektor on jätkusuutlik ja enamus ettevõtteid on kohandunud ning elab MaSu üle • Sektor pakub kindlasti tööhõivet ka edaspidi ning loob pikemas perspektiivis uusi töökohti • Koostöös ettevõtetega, liiduga ja õppeasutustega on võimalik sektorisse saada haritud töötajaid, kellega loome Eestist kõrge teeninduskultuuriga reisisihtkoha

  15. TÄNAN Feliks Mägus

More Related