MAIMIK

1. ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS TAH - 12 MAIMIK Koostaja: MerilynMerisaluJuhendaja: EveTorv 2013

2. Maimik õpib kõigest mida näeb, kuuleb, puudutab, maitseb või nuusutab.Lapstajub välisilma omadusimeeltekaudu. Laps on selles eas väga uudishimulik, elav, püsimatu. Liikumisest tunneb laps suurt rõõmu. Väikelapse motivatsioon paraneb ja tema võimed arenevad, kui liikumine annab positiivseid elamusi. Regulaarne mängimine ja harjutamine aitab lapsel omandada keerukamaid võtteid, mis nõuavad täpsemat kontrolli. Kõik, mida lapsele õpetad, selle omandab ta kiiresti. Mida rohkem last harida, seda osavamaks ta saab. Väikelapseiga iseloomustab rida kehalisi ja vaimseid iseärasusi, mis suurendavad vigastuse saamise ohtu ja teevad lapse vigastustele vastuvõtlikumaks.

3. 1 – 2 AASTANE LAPS Mida oskab: • Tõuseb iseseisvalt püsti (kätega toetudes või niisama) • Oskab kõndida. Kuigi kõndimine ei pruugi veel kindel olla, siis üritab millegi kättesaamiseks hoopis käpuli asendis kohale jõuda • Suudab madalast trepist käpuli üles ronida • Oskab ise lusikaga toitu suhu panna • Oskab end natuke sõnadega väljendada • Oskab palli visata ja veeretada • Oskab pliiatsit käes hoida ja sellega tõmmata paberile jooni

4. Ohud: • Oskus pöörata, roomata, keerata, kõndida asetab lapse tihti ohtu, kuna ta ei oska veel ohtu tajuda. Ta katsub, tirib ja lükkab esemeid, proovib nende peale või alla ronida. Näiteks võib ta kukkuda diivanilt või voodilt, tõmmata rippuma jäetud triikraua juhtmest endale triikraua peale jne • Tähelepanu tuleb pöörata elektrilöögi kõrvaldamisele ruumides, kus laps viibib. Ümbruskonnaga tutvumisel pistavad väikesed lapsed oma näppe ja esemeid igasugustesse avaustesse. Ohtlikuks võivad saada pistikupesad • Motoorsete oskuste paranemisel suudab väikelaps avada kemikaali pudeleid ja ravimituube ning võib ennast mürgitada • Suur pea suhteliselt väikese keha juures suurendab peavigastuse ohtu (võib peaga kuhugi kinni jääda) • Hingamisteede kitsus suurendab lämbumisohtu (mänguasja, nööbi jne suhu toppides) • Kõrguste vale hindamine (trepist käpuli alla tulles)

5. 2 – 2,5 AASTANE LAPS Mida oskab: • Käib ilma toeta (kõnnib õiget ja tagurpidi, külgsuunas, kikivarvul) • Laskub kükki ja tõuseb püsti • Oskab joosta • Ronib ise toolile ja sealt alla • Käibisetrepistülesse-allahoideskinnipiiretest • Oskab redelist üles-alla ronida • Visates palli või seda jalaga lüües ei kuku • Võib olla kade jagamaks oma mänguasju kellegi teisega • Saab aru, mida ütled. Täidab lihtsamaid korraldusi • Ütleb küllalt palju sõnu (peaks oskama öelda juba vähemalt kahe-kolme sõnalisi lauseid)

6. Kasutab sõna „anna”, „otsas” pärast millegi lõpetamist (söömise lõpetamine) • Hakkabkasutamaeitust (ei juua) • Oskab matkida loomade häälitsusi • Matkib vanemate tegemisi • Hoiab pliiatsit kindlalt käes ja tõmbab jooni paberile • Oskab kujundeid õigetesse aukudesse panna (katsetamise teel) • Oskab klotse üksteise otsa laduda ja seda väga osavalt • Oskab lihtsamaid puzzlesid kokku panna • Oma soovide väljendamisel hakkab oma nime kasutama. Näiteks “Mart tahab!” • Väntab kolmerattalise jalgratta pedaale • Oskab ise süüa ja joob kruusist • Käib ise potil • Võtab iseseisvalt riidest lahti

7. Ohud: • Lapse väikeste mõõtmete tõttu märkavad sõidukijuhud teda harvemini ja on oht liiklusõnnetustesse sattuda • Riietuses muutuvad ohtlikuks paelseosed, need võivad mänguhoos või ronides kuhugi kinni jääda ja põhjustada kukkumise, rippuma jäämise või isegi lämbumise • Järelvalveta vanni või veekogu äärde jätmine on äärmiselt ohtlik, kuna väikelaps võib uppuda isegi vaid 10 cm sügavuses vees (ehmudes kukkumisest või vettevajumisest võib tekkida järsk sissehingamisliigutus, millega tõmmatakse vesi kitsastesse hingamisteedesse – tagajärjeks on lämbumine • Ohtlikud võivad olla ka täispuhutavad rõngad, madratsid (õhu kaotamisel võib laps sattuda vettevajumise ohtu)

8. 2,5 – 3 AASTANE LAPS Mida oskab: • Lapseliikuminemuutub vabaks, koordinatsioonheaks, oskab juhtida oma keha, kaovad liigsed liigutused, suudab muuta kõnnil tempot • Ületab takistusi, suudab käia mööda kitsast lauda, peatuda, pöörata • Õpib sõitma kolmerattalisel jalgrattal • Tunneb värve ja oskab joonistada ringi • Oskabmoodustadalauseid, osaleb vestlustes ja vastabküsimustelekes?mis? • Palli õhku visata ja seda käsi laiali ajades kinni püüda • Tunneb lõbu muusika taktis marssimisest

9. Ohud: • Kõik võõrad inimesed ei tarvitse olla lapsele ohutud. Varakult tuleb lapsele hakata selgitama, et ta kunagi ei läheks kaasa võõra inimesega ega võtaks vastu võõra poolt pakutud või maast leitud maiustusi • Sportlike tegevuste juures tuleb laps varustada selleks otstarbeks konstrueeritud turvavahenditega (kaitsekiiver, põlvekaitsmed jms) • Terariistadega käsitlemisel terariistavigastuste oht (nt noaga või kääridega lõikamisel jne)

10. SITUATSIOONID I Olin kolme aastane, kui vanaema mind üksi koju jättis ja ise poodi läks. Koju jõudes, ei leidnud ta mind kusagilt. Otsis ning otsis, kuid last pole. Vanaema haaras telefoni, et politseisse helistada, aga järsku märkas memm, et elutoa diivanilaua katte on „iseeneslikult“ laua alla saanud ja, et laua alt paistavad jalad. Vanaema tõstis lina üles ja seal ma tukastasingi. Olin osanud endale isegi „teki“ peale panna. Vanaema võttis mu sülle ja viis voodisse.

11. II Oma esimese sõna ütlesin aastaselt. Isa tuli elutuppa telekat vaatama ja võileiba sööma. Mõnda aega teda uudishimulikult jälginud, ütlesin oma esimese sõna: „anna.“ Isa jäi mulle otsa vaatama, kuid kui ta lõpuks mõistis, mida ma olin soovinud, võttis ta mu sülle ja andis võileiva mulle. Edaspidi said teised vaid köögis süüa.

12. III Olin kolme aastane ning olin koos emaga Pärnu Sanatooriumis ravil. Puhkepausi ajal läks ema linna ja mina jäin mängutuppa koos raamatuga „Mõmmi aabits“. Kui ema tagasi jõudis, tuli üks naine tema juurde ja ütles: „Teie laps oskab lugeda!“ Tegelikult olid raamatust kuuldud lood mulle lihtsalt väga hästi meelde jäänud.

13. IV Olin kahene, kui ema ja isa ühel päeval välja läksid. Mind jäeti üksi madratsile televiisorit vaatama. Koju jõudes, avastasid vanemad, et uks ei avane, miski oleks justkui ukse ees. Kuna ma ilmselt pidasin oma tegu naljakaks, siis kuulsid nad mu naeru ja käskisid mul ukse eest ära tulla. Sõnakuuleliku lapsena tulin ukse eest ära ning vanemad said tuppa tulla.

14. V Olin pooleteise aastane ning mulle meeldis väga kritseldada. Ühel päeval, kui ema köögis õhtusööki valmistas, kostus elutoast kisa. Iseenda suureks ehmatuseks, olin ka oma käele paar kritseldust lisanud. Kuid pärast hoolikat pesu vee ja seebiga, olid joonistused kadunud.

15. KASUTATUD KIRJANDUS • http://www.hopsti.ee/vaikelapse-areng • http://www.puigala.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=90&Itemid=50 • http://www.kliinikum.ee/attachments/114_lapse-areng.pdf • http://www.slideshare.net/orumaa/maimik • http://cmsimple.e-uni.ee/napumangud/lhike_levaade_lapse_motoorika_arengust.html • http://www.kliinikum.ee/attachments/114_imikute_ja_vaikelaste_vigastuste_valtimine.pdf

16. TÄNAN VAATAMAST JA KUULAMAST! http://heathersanimations.com/childrenfive.html