PLII TÖÖ- JA ELUKESKKONNAS, SELLEST TULENEVAD TERVISERISKID JA NENDE VÄLTIMINE

1. PLII TÖÖ- JA ELUKESKKONNAS, SELLEST TULENEVAD TERVISERISKID JA NENDE VÄLTIMINE Anna Vesselova 3.Kursus 1.Rühm

2. Sissejuhatus • Plii kuulub nende elementide hulka, mille mass Maal kogu aeg suureneb. See on tingitud radioaktiivsete ainete - uraani ja tooriumi, raadiumi, radooni, polooniumi jt. elementide lagunemisest. • Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Türgis – 8,5 tuhat • Plii on mürkmetall, ainult Hg ja Cd on Pb mürgisemad.

3. Sissejuhatus Pliid kasutatakse: • Akumulaatorite • kaablikatete toodangus, • keemiatööstuses (torud ja aparatuur) • kaitseekraanide kiirgustekaitse jaoks tootmiseks, • konteinerite tootmiseks; • värvide-, klaasi- ja emailitööstuses.

4. Plii keskkonnasVesi • Peamisteks pliiallikateks joogivee saastumisel on vanade torustike liitekohad, kus on kasutatud pliisulameid. • Pehme, kergelthappeline vesi on väga hea pliiühendite lahusti. • Lubatud plii kontsentratsioon on10 μg/l

5. Plii keskkonnasÕhusaaste • Tööstusettevõtted • Keemiatehased • Autokütus

6. Plii keskonnasPinnas • Lubatud pliikontsentratsiooni elutsooni pinnases 50–300 mg/kg • tööstustsooni pinnases kuni 600 mg/kg • Pinnases sisalduva plii hulk sõltub õhus sisalduvast pliist ja sademete hulgast. • Kõrgemat pliisisaldust on leitud pinnases metallitoodete tehaste kõrval, Rootsis (920 mg/kg), Hiinas(991 mg/kg),Saksamaal, Prantsusmaal

7. Olukord Eestis • Eestis on suuremateks õhusaastajatekssoojuselektrijaamad jaKunda Tsemenditehas,nimetatud ettevotted paiskavad tolmuga õhku 32 700 kgpliid aastas (Karblane jt, 2000) • Meie muldade pliisisaldus on suhteliselt väike, ületades harva 20 mg/kg(Kiipli ja Orlova, 1996) • Tartu ja Tallinna pinnases on oluliselt kõrgempliisisaldus kui hõredama liiklustihedusegamaapiirkondades.

8. Plii organismis ja selle mõju • Plii ja pliiühendid mõjutavad organismi nii sissehingamisel, seedimisel kui nahakontaktil. • Imendub umbes 20% • Sellest omakorda kuni 95% ladestub luukoes. • Lastel ja rasedatel naistel võibimenduda kuni 70% organismi sattunud pliist. • Pliiimendumistorganismissuurendabkaltsiumi, raua,tsingijateisteeluksvajalikekahevalentsetemetallidevaegusorganismis

9. Plii mõju erinevatele organsüsteemidele

10. Plii mõju lapse käitumisele • Ameerika teadlased püüdsid välja selgitada kuidas suurenenud pliisisaldus lapse veres mõjutab tema käitumist. • Nadvõtsid vaatluse alla 250 rasedat naist, kes elasid Ohio osariigi Cincinnati linna vaeses ja suure pliisaastega piirkonnas. • Naistelt võeti vereproove ja vereproove võeti mitu korda aastas ka neil sündinud lastelt, kuni seitsmeaastaseks saamiseni. • Selgus, et kui kellelgi oli lapsena pliisisaldus olnud viie mikrogrammi võrra detsiliitris kõrgem kui mõnel teisel, siis oli tal 26 protsenti suurem tõenäosus saada arreteeritud mõne vägivaldse teo eest.

11. Riskirühmad • inimesed, kestööalaseltpuutuvadpiigakokku (nt. patareitehases, keevitajad, klaasitööstus) • inimesed, kes elavad tööstuslikes piirkondades, kus vabaneb palju pliid keskkonda. • inimesed, kes elavad plii värvidega viimistletud kodus, mis on hakanud seinalt kooruma • lapsed, rasedad

12. Terviseriski vältimine • Pliivärvidemittekasutaminesiseruumideviimistlusel. • Plii kütuse keelamine • Tööstusted, kus inimesed võivad kokku puutuda pliiga, peavad pidevalt kontrollima plii tased tööruumides ja töötajate veres. • Töötandja peab tagama oma töötajatele vastava kaitserieetust, riietusruume ja igapäevast pesemise võimalust. • Peab olema tagatud hea tööruumide ventilatsioon • Söömise jaoks peavad olema eraldi ruumid • Tööandja peab informeerimapliikahjulikust toimesttervisele, kaasaarvatudlootele.

13. Terviseriski vältimine • EestiVabariigis on 2000. aastalvastuvõetudmäärus nr. 193 “Pliijaselleioonseteühenditekasutamisetöötervishoiujatööohutusenõuded”. • Õhu pliisisaldust tuleb määrata vähemalt üks kord kolme kuu jooksul • Töötervishoiuarst kontrollib pliiga kokkupuutuva töötaja tervist enne tööga alustamis ja töötamise ajal üks kord aastas.

14. Kokkuvõte • Viimaste aastakümnendite jooksul on plii piirnormide väärtused väga palju vähenenud. Aga siiski, teades plii kahjulikku toimet tervisele, tuleb veel uurida kuidas sellised väikesed kontsentratsioonid pika aja jooksul tervist mõjutavad. • Samuti on vaja rohkem informeerida inimesi plii kahjulikust toimes, et nad püüjaksid teadlikult hindama olukorda oma kodudes, valida paremaid renoveerimis materjale ja üldse elamiskoha paigutust. • Samuti, kuna plii on lapse organismile eriti ohtlik, on vaja informeerida vanemaid kuidas oma lapsi paremini kaitsta.

15. Kasutatud kirjandus • Professor Ülo Mander Tartu ülikooli Geograafia Instituut. Professor Tõnu Oja Tartu ülikooli Geograafia Instituudi juhataja KESKKONNA- JA SOTSIAALMAJANDUSLIKE MÕJUDE HINDAMISE ARUANNE • Plii (Pb) ja selle toime keskkonnale.http://miksike.com/docs/referaadid2006/plii_kerdakeevend.htm • Keemilised riskitegurid (B, nitraadid, Pb, Ni, Fe, sulfaadid) vees,nende päritolu ja mõju tervisele. Kulliki Siilak, Tartu Tervisekaitsetalituse direktor. www.terviseamet.ee • Lead exposure and Human Health. Sharon Martin. 1999 • Jürgenson, M. Plii toime käitumisele ja aju neurogeneesile. Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut, Tartu. 2005 • Alison Motluk, New Scientist. Childhood lead exposure can predict criminality, 2008 • Eesti Vabariigi valitsuse 2000. a määrus nr 193. Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Elektrooniline riigi teataja.

16. Aitäh tähelepanu eest!