1 / 13

EGIPTUSE KUNST

EGIPTUSE KUNST. KUNSTIAJALUGU. Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e Kr , lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a.

kanoa
Download Presentation

EGIPTUSE KUNST

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. EGIPTUSE KUNST KUNSTIAJALUGU

  2. Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal eKr, lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. • Vaatamata sellele vanade egiptlaste loodud kultuur oli väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. • Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1.Vana Riik - 2850-2052 eKr - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Džoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2.Keskmine Riik - 2052-1570 eKr 3.Uus Riik - 1570-715 eKr - Egiptuse suurima võimsuse aeg.

  3. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. • Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. • Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki.

  4. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. • Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see religioossete vajaduste täitmiseks. • Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse .

  5. Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. • Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale – vaaraole. • Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja –elusid. • Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes 4500 aastat tagasi vaarao Džoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos.

  6. Egiptuse ehituskunsti suurteosed - püramiidid • kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. • Esimene püramiid ehitati vaarao Džoserile. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. • Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. • Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge.

  7. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. • Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved “surnute linnad” , mida valvasid sfinksid – inimese pea ja lõvi kehaga kujud.

  8. Tutanchamoni sarkofaagi sisemine kest Tutanchamoni sarkofaagi väline kest

  9. Egiptuse templid. • Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise – kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. • Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. • Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi – papüürust, lootost ja palme. • Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil eKr. • Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. 

  10. Thutmosis I (u.1493-1479 eKr) obelisk Karnakis.

  11. Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. • Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana • Kuigi idealiseeritud, annavad kujud edasi inimeste erijooni. • Rohkem kui valitseja kujud väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed. • Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid.

  12. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt – jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega.

More Related