1 / 15

Happe-leelis tasakaal organismis

Happe-leelis tasakaal organismis. Jelizaveta Kruglova Alissa Kolomiets Britta Sellik Brit Helen Riisenberg Andrei Gukov Tartu 2012. Happed ja leelised. Happed – ained, mis lahuses vesinikioone ära annavad (prootonite doonorid)

karan
Download Presentation

Happe-leelis tasakaal organismis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Happe-leelistasakaalorganismis JelizavetaKruglova AlissaKolomiets Britta Sellik Brit Helen Riisenberg Andrei Gukov Tartu 2012

  2. Happed jaleelised • Happed – ained, mis lahuses vesinikioone ära annavad (prootonite doonorid) • Leelised – ained, mis vesinikioone seovad (prootonite aktseptorid) Organismi vedelikes (nt. vereplasma)valitseb happeliste ja aluselisteainete tasakaal

  3. Happe-leelis tasakaalu iseloomustavad parameetrid (1) • pH = -log[H+] 2. PCO2 • IntratsellulaarnepH 6.9...7.0 Arteriaalses veres 35…45 mmHg Venoossesveres40...60 mmHg • Venoosse vere pHmadalam • Arteriaalse vere pH ja vereplasma 7,37...7,43 Hingamisest sõltuv CO2 osarõhk, mis määrab puhvri happelise komponendi H2CO3 Happesuse astet näitav arv, misoleneb olemasolevate vabade H+ ioonide konts

  4. Vere pH • Inimese veri on nõrgalt leelisese reaktsiooniga: pH= 7,3...7,4. • Veri = puhversüsteem: vesinikkarbonaatpuhver, fosfaatpuhver, valkpuhver (vereplasma valgud) + hemoglobiin • Vere absoluutne pH hoitakse väga täpselt konstantsena

  5. Happe-leelis tasakaalu iseloomustavad parameetrid (2) • [HCO3- ] Bikarbonaadi sisaldus veres, mille osamäärab puhvri aluselise komponendi Normaalselt 18...26mmol/l. • 4. BE BaseExcesse. puhveraluste hälve: kõrvale-kaldumine puhverleeliste kontsentratsiooni normväärtusest Terve inimese arteriaalse vere BE väärtus 0 • Norm → BE = -2,5…2,5 • Positiivne väärtus ↑ → alkaloos • Negatiivne väärtus ↓ → atsidoos

  6. Happe-leeliseseisunditmõjutavadprotsessidorganismis • Hingamiseosavõtt pH regulatsioonist Hingamise üheks ülesandeks CO2 väljaviimine Puhkeolekus 230 ml CO2/min,15 000 mmol/päev H+↑ → ventilatsioon↑ H+↓ → ventilatsioon ↓, CO2 ja H+↑

  7. Organismi puhversüsteemid • Vesinikkarbonaatpuhversüsteem(CO2+H2O ⇄H2CO3⇄H++HCO3-) • Fosfaatpuhversüsteem (H2PO4-ja HPO42-) • Valkpuhversüsteem (plasmavalgud + HEMOGLOBIIN) • Puhverleelised

  8. Ioonide kontsentratsioon plasmas, erütrotsüütides ja koguveres. X- - Kõikide mittepuhveromadustega tugevate hapete anioonid v.a. Cl- B+ - katioonid

  9. Neerud • Eritavadigapäevumbes 50mmolmittelenduvathapeturiinigaammooniuminavõikombinatsioonisfosfaadiga (HPO42- ja NH3) • Uriini pH vahemikus 5...6, eritatav päevanekogus 1...1,5 l • pH↓, renaalne H+ eritus ↑ • pH↑, renaalne H+ eritus ↓

  10. Happe-leelis tasakaal ja ainevahetus H+ aktiivsus on üheks homeostaasi füüsikalis-keemiliseks põhiparameetriks, kuna viimasest sõltub: • Valkude konformatsioon • Ensüümsüsteemide aktiivsus • Elektrolüütide ionisatsioon • Signaalmolekulide ja ravimite seostumine transportvalkude ning retseptoritega

  11. Metaboolneatsidoos • Primaarne muutus on [HCO3-]↓ • Põhjused: • HCO3- kaotus seedetrakti ja neerude kaudu) • HCO3- kulu mittelenduvate hapete puhverdamiseks • Kliinilisedsümptomid pH langusest: * nõrkus, väsimus, peavalu, stuupor * anoreksia, iiveldus, oksendamine * arütmiad, müokardi tundlikkuse ↓ katehhoolamiinidele

  12. Metaboolnealkaloos • Primaarne muutus on [HCO3-]↑ Sageli kaasneb ETV mahu↓ ja hüpokaleemia • Põhjused: a)H+ ja kloori kadu ETV-st - prootonite kadu seedetraktist (oksendamine; kloriidi kaoga diarröa) - renaalsed kaod (lingudiureetikumid; mineralokortikoidide liig) b) HCO3- lisamine ETV-le (n. liigne manustamine, suure koguse konservvere ülekanded)

  13. Kokkuvõtte • Organismi vedelikkudes on happe-leelis tasakaal • On mitu parameetrit, mille alusel saab määrata kehavedelikude keskkonna (pH, BE, [HCO3- ], Pco2) • Veri = puhversüsteem • Organismi happe-leelis tasakaalu mõjutavad hingamine, neerude eritusvõime ja ainevahetusprotsessid, mille käigus tekivad aluselise ja happelise reaktsiooniga ained • Metabolismi häired põhjustavad happe-leelis tasakaalu nihet: alkaloos, atsidoos

  14. Aitäh kuulamast!

  15. Kasutatud kirjandus: • R.F.Schmidt, G. Thews. Inimese füsioloogia. Tartu 1997 • Peet-Henn Kingisepp. Inimese füsioloogia. Tartu 2006

More Related