PATRIOODID JA EESTLASED Lõimumiskava koolitus Vihula mõis, 12. märts, 2010

1. PATRIOODID JA EESTLASED Lõimumiskava koolitus Vihula mõis, 12. märts, 2010 Raivo Vetik, Tallinn Ülikool

2. Mis on riigiidentiteet? • See on national identity, mitte state identity. • Identiteeti iseloomustab mitmekihilisus: a) etniline identiteet b) riigiidentiteet c) riigiülene identiteet

3. Oluline on eelkõige riigiidentiteedi ja etnilise identiteedi seos: a) John Berry - need inimesed, kes on kindlamad oma etnilise ja kultuurilise identiteedi turvalisuses on avatumad ka teise grupi kaasamisele ühiskonna avalikku sfääri. b) Robert Putnam – siduv (bounding) ja sildav (bridging) sotsiaalne kapital on sageli vastuolus. • eriti tõenäone on nimetatud vastuolu siis, kui eri gruppide riigiülesed identiteedid vastanduvad.

4. Eesti riigiidentiteedi käsitlused: • Aune Valk – riigiidentiteet tähendab kuuluvus- ja uhkustunnet seoses Eesti riigi, maa ja kultuuriga • Juhan Kivirähk - meie-tunnetus e. arusaam, et ollakse osaline Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus ning seotud positiivse emotsionaalse kuuluvustundega Eesti rahva ja territooriumiga.

5. Monitooring 2008 • Eestivenelaste riigiidentiteet (EVRI) on kollektiivne meie-tunne, mida iseloomustavad Eesti riiki kuulumise positiivne tähtsustamine ning selle põhiväärtuste ja sümbolite jagamine. EVRI indeksi elemendid: • Mitte kusagil maailmas ei tunne ma end nii koduselt kui Eestis • Tunnen uhkust, nähes lehvimas Eesti lippu • Kuivõrd oluline on Teie arvates ka edaspidi Eesti rahvastikupoliitikas taotleda Eesti keele omandamist venekeelse elanikkonna poolt

7. Kivirähk http://www.tallinn.ee/est/g6210s41569 • Valk http://www.mitteformaalne.ee/index.php?file=164 Vetik http://www.kul.ee/webeditor/files/integratsioon/Riigiidentiteet_ja_avaliku_sf_ri_sidusus.pdf

8. Miks on ühine riigiidentiteet vajalik? • seob erinevad sotsiaalsed grupid terviklikuks ühiskonnaks, • kindlustab ühiskonna sisemist stabiilsust ja julgeolekut, • loob usaldust riigi ja kodanike vahel, • vajalik globaalses konkurentsis ajude, tööjõu ja kapitali pärast.

9. Kas riigiidentiteeti saab riigi poolt konkreetsete meetmetega kujundada? Saab küll, kuid siin tuleb eristada sisendi- ja väljundipoliitikat: • esimest teevad ühiskonna huvigrupid, parteid ja parlament, • teist aga täidesaatvad institutsioonid.

10. Probleem - väljundipoliitika (näiteks teavitamised, tseremooniad jmt) võivad olla väga hästi läbimõeldud, kuid sisendipoliitika tasemel on just rahvustunnus kujunenud parteipoliitilise võitluse üheks põhijooneks. • Sisendipoliitika – näiteks massiline kodakondsusetus taastoodab eestivenelaste negatiivset hoiakut Eesti riiki – juriidiline versus inimlik järjepidevus.

11. See palju arutatud integratsioon tegi kurja nalja – need mehed, kes selle programmi välja töötasid, lõid sellise skeemi, mille alusel jätsid joone taha terve osa elanikkonnast, öeldes – teie ei ole meie ühiskonda integreerunud, hakkame teid integreerima. See kunstlik jaotamine tegi lõpu loomulikule rahvustevahelisele suhtlemisele. (FG3v, mees(b) Narvast)

12. Keda peetakse uuringutes Eesti rahvaks põhiseaduse mõttes? • Venekeelsete intervjueeritute poolt pakuti vastuseks nii ainult eestlasi, kõiki kodanikke kui ka kõiki inimesi, kes Eestis elavad, vaatamata nende rahvusele. • Eestlaste arvates koosneb Eesti rahvas eeskätt etnilistest eestlastest. Ka väliseestlastele ja ka Eesti kodanikele ollakse valmis eesti rahva mõistet laiendama, kuid venekeelseid elanikke peetakse valdavalt siiski vene rahvaks Eestis.

14. Usaldusindeksi väärtus Eestlane Teisest rahvusest Eesti kodanik Kodakondsuseta Vene kodanik Väheusaldav (0-1) 18 54 53 48 Teataval määral usaldav (2-4) 33 31 35 35 Küllatki usaldav (5-7) 31 9 7 10 Väga usaldav (8-9) 17 6 4 7 Venekeelse elanikkonna usaldus Eesti riigi ja tema institutsioonide vastu on kolm korda madalam kui eestlastel, kodakondsusest sõltumata

15. KAS OLEKSITE VALMIS OSALEMA KAITSETEGEVUSES?/detsember 2006/

16. Eesti kodakondsusideoloogia eeldab, et Eesti kodakondsuse omandajad näitavad oma eestimeelsust ja ülejäänud peaksid tegema sama. • Uuringuandmed aga kinnitavad, et erineva juriidilise staatusega eestivenelased on meelsus- ja väärtushoiakutes pigem sarnased. • Siit tulenebpõhimõtteline järeldus senise kodakondsuspoliitika kohta: meie kodakondsuspoliitika ei erista mitte erinevate väärtushoiakutega inimesi, vaid eesti keele oskajad ja mitteoskajad.

17. Kuna eesti keele mitteoskamise põhjuste hulgas on levinumad vanus, kehvem majanduslik olukord ja eestikeelse elukeskkonna puudumine, siis tuleb välja, et riik karistab halli passiga neid, kes pole teistega võrreldes mitte vähem lojaalsed, vaid vanuseliselt, majanduslikult ja regionaalselt kehvemas olukorras. • Seega, kodakondsuspoliitika on kujunenud sisuliselt karistusvahendiks, kusjuures inimesi karistatakse asjade eest, mis olulisel määral neist isiklikult ei sõltu. • See tekitab kriitilist hoiakut Eesti riigi suhtes ka kodanikest eestivenelastes, nõrgendades nende riigiidentiteeti.

18. Kolm analüüsi taset: • Inimeste huvid – eestlaste hoiakud sisemiselt jaotunud. • Parteipoliitilised huvid – kodakondsuse teema on julgeolekustatud, Venemaaga hirmutamine, status quo püsimine. • Eesti riiklikud huvid – iseseisvus ja eesti kultuuriruumi jätkusuutlikkus, majandusareng, sisepoliitiline stabiilsus jne. – vajalik kodakondsusetuse probleemi lahendamine. • Vahendid riiklike huvide saavutamiseks sõltuvad kontekstist, ka kodakondsuse institutsioon peab olema instrument riiklike huvide realiseerimiseks.

19. Kuna eestlaseks olemist ei peeta jagatavaks, siis tõlgendavad venelased integratsioonipoliitikat enda assimilatsiooni või kõrvaletõrjumisena – vt. http://htk.tlu.ee/stss/wp-content/uploads/2009/12/STSS_Kruusvall_ Vetik_Berry.pdf Seega, • Ilma riigiidentiteedita ei ole lõimumine võimalik, • kuideestlaste riigiidentiteet ei ole avatud, mille ka eestivenelased saaksid omaks võtta.

20. Indrek Teder – põhiseaduspatriotismi ja rahvusriikluse pinge, riigiidentiteedi tugevnemine eeldab ühiste väärtuste olemasolu.

21. Quo vadis? Eestlased: • Olgem eestlased, aga saagem ka patriootideks (mitte kroonu, vaid põhiseaduse mõttes)! Eestivenelased: • Säilitagem oma kultuur, aga saagem ka eestlasteks!