Download
1 / 17
170 likes | 591 Views
Lauseehitus. Lause on grammatiliselt kujundatud ja intonatsioonilt lõpetatud keeleüksus, mis väljendab terviklikku mõtet. Lausete arv on lõpmatu, see on suurim keeleüksus, mida saab keeleliselt kirjeldada. Kontekstivabad laused – neid mõistame ilma suhtlusümbruseta.
E N D
Lauseehitus Lause on grammatiliselt kujundatud ja intonatsioonilt lõpetatud keeleüksus, mis väljendab terviklikku mõtet.
Lausete arv on lõpmatu, see on suurim keeleüksus, mida saab keeleliselt kirjeldada. • Kontekstivabad laused – neid mõistame ilma suhtlusümbruseta. • Kontekstisidusad laused – lause ümbris on suhtlemisel väga tähtis. • Funktsionaalseteks tervikuteks on lause moodustajad – üksikud sõnavormid, fraasid ja osalaused.
Väike armas valge jänu sööb ilusal vaiksel õhtul maitsavat porgandit, et olla tark ja tugev. osalause
Alus • nimisõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, mis väljendab öeldisega märgitud tegevuse sooritajat ning vastab küsimuselekes?, mis?, keda?, mida?:Poiss õpib. Mina loen.Õues jookseb (palju) lapsi. Peenral kasvab ilusaidlilli. • da-tegevusnimi – Mõtelda on mõnus. • hulgafraas – Kaks meest püüdis järvel kala. • kõrvallause – Mulle tundus, et olen oma eksimused heaks teinud.
Öeldis • pöördeline verbivorm, mis väljendab tegevuse kulgemise laadi, suhet, vaatlusketke, situatsiooni. • aspekt võib olla nii piiritlemata (nõuab osastavat käänet) kui piiritletud (nimetavat või omastavat). Ava vaikselt uks! Laps avas vaikselt ukse. Varas avab vaikselt ust.
Sihitis verbist sõltuv nimisõna(fraas) nimetavas, omastavas või osastavas käändes, mis väljendab objekti, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks. Mari loeb raamatut. Mari andis Jürile raamatu. Jürile anti uus raamat. Mari, anna need raamatud Jürile! Mari ei andnud Jürile neid raamatuid.
Öeldistäide verbist olema sõltuv käändsõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Lapsed on haiged. Ta/nadon haiged. Ta on Eesti paremaid maletajaid.
Määrus igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend. Määrus väljendab osaliste rolle lauses, tegevuse tingimusi, ruumilisi ja ajalisi situatsioonisuhteid. Kokku 23 liiki. Jüri andis Marile raamatu. Maril on raamat. Lähen tööle. Eile sadas vihma. Kell on üsna palju. Ta on väga haige.
- tegija:See ei ole minu teha. - omaja:Kinkisin talle raamatu. - kaasneja:Ta mängis koos minuga. - abinõu:Lõhkusin kirvega puid. - midagi, millele tegevus on sihitud:Ta mõtles oma õnnetu elu peale. - koht:läks linna, on linnas, tuli linnast - aeg: Olin eile kodus. kvantiteet: Nad elavad kolmekesi. (hulk, mõõt, määr) viis: Nad sõitsid kiiresti. seisund: Vend on gripis. põhjus: Kaed külmast kanged. tingimus: Suure näljaga süüakse kõike. otstarve: Raha eraldati kooli ehitamiseks. mööndus: Puid raiuti roheliste protestist hoolimata. Määruse liigid
Täiend • Omastav täiend on omastavas käändes ja näitab, kellele või millele see põhisõnaga väljendatu kuulub: venna auto, auto mürin. • Omadussõnaline täiend iseloomustab objekti: külm ilm, libedad teed. • Määruslik täiend lisab lausele informatsiooni ning on ka määrusele omases käändes: kontsert viiulile ja orkestrile, mees metsast, puust trepp, uks eluruumidesse. NB! Arv- ja asesõnaline ning omastav täiend paikneb alati esikohal. Üks ühisprojekti käivitamise eeltingimus on meil olemas. Vanaisa vanad villased valgete triipudega kulunud püksid ripuvad nagis. Kui täiend kirjeldab üht kvaliteeti, siis paneme komad, kui täiendid on erilaadsed, siis ei pane.
Lisand Eeslisand asub põhisõna ees ning moodustab põhjaga kokkukuuluva terviku. • Eeslisand võib vormilt olla • põhjaga ühilduv: minu kiisule Nurrile • nimetavas käändes: kiisu Nurrile • omastavas käändes: Tallinna linn • seestütlevas käändes: sõdurist abikaasa Ühildub põhisõnaga: Kohtasin vana sõpra Vollit. Kinkisin vanale sõbrale Vollile raamatu. Õpilasele Vollile kingiti raamat. Vennad Sõnajalad langesid rünnaku ohvriks. Ei ühildu: Professor Kasele esitati küsimus. Kohtusin sõber Volliga. Lisand on täiendita.
Lisand Järellisand asub põhisõna järel, täpsustab seda ja eraldatakse komaga. • Järellisand võib vormilt olla: • põhjaga ühilduv: Mari, minu parima sõbranna ema on müüja. • osastavas käändes: Mari ja Tuuli, meie klassi parimaid õpilasi, sõitsid preemiareisile Lapimaale. • kui-lisand:Mari kui andekas õpilane sai kiita. • olevas käändes: Mari korrapidajana täitis oma ülesanseid hästi. NB! Koma ei panda kui-, nagu- ja olevas käändes lisandi puhul
Lause üldlaiend muutumatud sõnad, mis toimivad lauses üldlaienditena (lause- ja fraasilaienditena) ning annavad edasi kõike seda, mis käib lausega väljendatava sündmuse kui terviku kohta: • tõenäolisus või modaalhinnangud:võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks; • suhtluseesmärk, s.o küsimust, käsku:kas, las; • sündmus või selle osaliste tuntus, olulisus vms: ju, siis, ka, samuti, eelkõige, veel hoopis, küll, just, kas või, juba, no, ometi, jah, vaat. Nt Võib-olla ma eksisin. Kas Tallinnas eile vihma ka sadas? Las nad tulevad parem homme. Ma ju rääkisin sulle sellest. Ka poisid kuulasid huviga. Just sellest ma tahtsingi rääkida.
Kiil, -sõna, -lause annavad lausele juurde mingi kommentaari, täpsustuse, lisavad mingit suhtumist, hinnangut või väljendavad mingit kommunikatiivset taotlust. • Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta:See poiss, räägitakse, on väga andekas. • Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause:Ühel päeval -- mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud -- avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees -- kuidas ta nimi ongi? -- paistab päris tubli olevat. • Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms:Goethe (loe: gööte) on suurimaid saksa kirjanikke. NB! Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on põimlauses pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele, nt Kui Ants rääkis isamaa-armastusest -- ja seda tegi ta väga sagedasti --, siis mõtles ta ikka oma õigustele ja eesõigustele.
Üte Üte on isik või olend, kelle poole lauses pöördutakse. Võib asetseda: • lause alguses: Poisid, jätke tüdrukud rahule! • lause keskel:Hakkame, lapsed, laulma! • lause lõpus: Mida sina sellest arvad, Kersti? NB! Ütteks võib olla ka tiitel või hinnanguline sõna: Sina, lollpea, ei tea midagi. Härra, astuge edasi!
