1 / 16

Ludwigi angiin

Ludwigi angiin. Jekaterina Tkats STOM- III 2. rühm. Ludwigi angiin. Suupõhja gangrenoosne ehk roiskflegmoon Suupõhja pehmete kudede kahepoolne turse Kiireloomuline ja raske kuluga Antibiootikumide eelsel perioodil oli suremus 54% Ilma ravita letaalne lõpp.

liona
Download Presentation

Ludwigi angiin

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ludwigi angiin Jekaterina Tkats STOM- III 2. rühm

  2. Ludwigi angiin • Suupõhja gangrenoosne ehk roiskflegmoon • Suupõhja pehmete kudede kahepoolne turse • Kiireloomuline ja raske kuluga • Antibiootikumide eelsel perioodil oli suremus 54% • Ilma ravita letaalne lõpp. • Haigus kirjeldatud 1836. aastal W.F. Ludwigi poolt.

  3. Etioloogia • Anaeroobne infektsioon: Bac.histolyticus, Bac. oedematiens, Bac. perfringens, Vibrio Septicus, Spirochaeta buccalis, anaeroobsed streptokokid ja stafülokokid, • Peptostreptokokid, peptokokid, Fusobacterium nucleatum,spiroheedid. • Gram-negatiivsed: Neisseria catarrhalis, Pseudomonas aeruginosa, Haemophilus influenzae. • Alfa-hemolüütilised streptokokkid. • Anaeroobsed streptokokid on sümbioosis stafülokokkidega ja E. coli´ga • Gaasgangreeni põhjustajad Cl. Perfingens, Cl. Oedomatiens, Cl. Septicum.

  4. Etioloogia - II • Karioossed hambad • Alumiste tarkustehammaste perikoroniidid • Suupõhja pehmete kudede traumad. • Stomatiidid • Vahel angiinid. • Hiljutine hambaravi • Hamba ekstraktsioon • Langenud immuunsus • Keele piercing

  5. Kliiniline kulg • Infektsioon tungib hammastest lihastesse ja levib kogu suupõhjale. • 3-4 päeva pärast võib lõppeda letaalselt. • Suupõhjalihased paksenevad ja nekrotiseeruvad. • Submentaalne ja submandibulaarne piirkond on täidetud infiltraadiga, mis levib kaelale. • Infiltraat tihke ja vähe valulik. • Nahaaluskoes võib sedastada gaasi krudinat. • Gaasgangreeni tõttu lihased kärbuvad, nad on haavas hallikad, elutud, kuivad. • Veritsus haavast vähene. • Kolde avamisel mäda puudub, kuid eritub haisev gaasiline vedelik. • Hiljem võib haavast erituda mäda ja kärbunud koetükke. • Mäda võib mööda kaela suuri veresooni levida koljuõõnde ja rindkereõõnde. • Intoksikatsiooni ja hüpoksia tõttu võib saabuda surm.

  6. M. mylohyoideus jaotab submandibulaarse ruumi kaheks: ülalpool sublingvaalseks, allpool submaksillaarseks. • Infektsioonilevik on eespool piiratud mandibula poolt. • Infektsioon levib üles- ja tahapoole, tõstes keelt. • Keeleluu takistab infektsiooni levikut allapoole ja turse levib kaelal ettepoole, põhjustades „härjakaela“.

  7. Suupõhja lihased • M. geniohyoideus: o.- spina mentalis mandibulae. i.- corpus ossis hyoidei. Fn.-n: neelamine, suu avamine. • M. mylohyoideus (“diaphragma oris” - moodustab suupõhja): o.- linea mylohyoidea mandibulae. i.- corpus ossis hyoidei. Fn.-n: sarnane eelmisele, kuid efekt on nõrgem. • M. digastricus: 2 osa – venter anterior ja venter posterior. o.- incisura mastoidea ossis temporalis, i.- fossa digastrica mandibulae. Fn.-n: sarnane esimesele. • M. stylohyoideus: o.- processus styloideus ossis temporalis. i.- cornu majus ossis hyoidei. Fn.-n: tõstab keeleluud ja kõri taha üles.

  8. Kaebuste selgitamine • Põhiline info kliinilise pildi alusel: vaatlus, palpatsioon. • Gaasgangreeni kindlakstegemine bakterioloogilise uuringuga. • Cl. Perfingens, Cl. Oedomatiens, Cl. Septicum

  9. Sümptomid • Äge algus, kiire intoksikatsioon. • Kiire turse levik ülemistele hingamisteedele. • Palavik 39-40 C ja vappekülm. • Tahhükardia, pulss nõrk, suureneb järsult130-140-ni. • Vererõhk langeb 90/60 mmHg. • Tuhmid südametoonid. • Silmad väljendavad hirmu lämbumisohu tõttu. • Hääl on tuhm, kähisev või kaob üldse. • Tekib eufooria, mis asendub apaatiaga. • Intoksikatsiooni tõttu peavalud, oksendamine. • Muutused verepildis: leukopeenia, lümfopeenia, Hblangus.

  10. Sümptomid - II • Uriinivähesus • 1.-3. päeval nahk kahvatu, seejärel tekivad iseloomulikud laigud pronksikarva värvi. • 5. päevast tekivad punetavad laigud. • Keel suurenenud, kuiv, surutud vastu suulage, suu on poolavatud. • Keelealune limaskest on üles kerkinud, on kaetud fibrinoosne hallika katuga. • Suuavamine võib olla raskendatud, esineb neelamis- ja hingamistakistus. • Tsüanoos • Õhupuuduse tõttu on haige sundasendis: istub, kael sirutatud ettepoole. • Haigel on hemolüüs ja metaboolneatsidoos. • Areneb sepsis. • Vahetevahel tekib profuusne higistamine

  11. Pildil on näha pehmete kudede suurenemist submandibulaarses ruumis koos gaasimullide moodustamisega.

  12. Ravi • Ravi on kompleksne. • Flegmooni avamine: kiired laiad ja sügavad lõiked submentaalses ja submandibulaarses piirkonnas. • Tuimestus: lokaalne või üldtuimestus. • Dreenimine, nekrotoomia • Oluline hapnikujuurdepääs kudedesse. • Haava loputamine 3%-lise vesinikülihapendi- ja kaaliumpermandanaadi lahusega. • Gaasgangreeni korral manustatakse gaasgangreenivastast seerumit, mis sisaldab antitoksiine gaasgangreeni põhjustavate bakterite vastu.

  13. Ravi - II • Antibakteriaalne ravi: penitsiliinid, tetratsükliinid • Düsintoksikatsioon: suurtes kodustes vedelikku sisseviimine organismi (kuni 4l/päevas) • Vereülekanded (korraga 100-150 ml) • Trahheotoomia • Füsioteraapia • Baroteraapia • Haigele on vajalik rahu, õige dieet, peab saama südameveresoonkonna ravimeid. • Oluline on suuõõne korrashoid.

  14. Kasutatud kirjandus • http://www.aafp.org/afp/1999/0701/p109.html • http://emergencymedic.blogspot.com/2009/07/ludwigs-angina.html • http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%BD%D0%B3%D0%B8%D0%BD%D0%B0_%D0%9B%D1%8E%D0%B4%D0%B2%D0%B8%D0%B3%D0%B0 • http://www.medical-enc.ru/1/angina_ludviga.shtml • „Lõualuu osteomüeliit ja osteoflegmoon“ Maie Kalnin, Tartu 1988

More Related