GLOBALISEERUMINE ja RVE d

1. GLOBALISEERUMINE ja RVEd

2. 1945 – uue majandusajastu algus • Üleminekuperiood riigikapitalismile. Põhja majanduslik seisak, sisetülid ja killunemine Esimeseks ning Teiseks Maailmaks. Kolmas maailm kui äärmiselt heterogeenne suurvõimude huvide katselava. • Bretton Woodsi konverents 1944 New Hampshires  otsustati luua IMF ja Maailmapank • IMF algselt mõeldud Euroopa ülesehitamiseks, kuid hiljem hakkas see tegelema peamiselt arengumaadega • 1947 loodi GATT – General Agreement on Trade and Tariffs – vähendamaks tollibarjääre ja kaitsmaks liikmeid kaubandusdiskrimineerimise eest

3. Kasvav rahvusvahelistumine • Hilisindustriaalse ühiskonnasektori tekkimine, laienemine ja tugevnemine, selle pretensioonid majanduslikule ja poliitilisele iseseisvusele. • 1948-53 kaubanduse kasv 6,7% • 1958-63 kaubanduse kasv 7,4% • 1963-68 kaubanduse kasv 8,6% • 1994-2000 pärast kriise taas ca 8% • Kaubandus kasvab kiiremini kui majandus  rahvusvahelistumise tulemus

4. Kaubandus ja tootmine maailmas

5. Tööstustootmine

6. Tööstustoodangu muutus

7. Teenuste maht

8. Teenuste kasv

9. Kaubandus

10. 2004 suurimad kaubandusmaad

11. Teenuste kaubandus

13. % VOIst

14. Arengumaade VOI osakaal

15. Välisotseinvesteeringud mill $

16. Ettevõtete tüpoloogia

17. Rahvusvahelised (hiid)ettevõtted (RVE). • Definitsioon. • Multinatsionaalse kapitali huvid ja tegevusvaldkonnad (3). • RVE tähtsus maailma majanduses. • RVE-de põlvkonnad (5) • RVE käitumine majandusharu ja emamaa järgi (USA, ÜK, Saksamaa, Jaapani (keiretsu), Korea ja Taiwani, Põhjamaade RVE-d). • RVE-de organisatoorse struktuuri tüübid (4). • RVE-de tootmis- ja turustusüksuste paigutus • RVE ja korporatiivsed R&D üksused. • Globaalsed alliansid. • RVE-de tulevik ja peakorterite geograafia.

18. Definitsioon: RVE • RVE (1) osaleb majandustegevuses enam kui ühes riigis, • (2) kasutab maade ja regioonide vahelisi geograafilisi erinevusi, • (3) on geograafiliselt paindlik, nihutades ressursse ja eri operatsioone erinevate maailma kohtade vahel.

19. Neli RVE organisatsioonilist tüüpi • Mitmerahvuseline ettevõte- iseseisvate ettevõtete ühendusena, mis teeb koostööd teatud strateegilise eelise (turustamisel, toorme hankel) saavutamisel. • Rahvusvaheline ettevõte on keskselt koordineeritud kooslus, mille allüksused on küll kohtadel suure iseotsustamisõigusega, kuid järgib keskkontori otsuseid. • Klassikaline globaalne kontsern on keskselt ja jäigalt kontrollitud “globaalse toote” turustusvõrk. Näiteks Ford, Coca-Cola. • Kompleksne globaalne kontsern moodustub enamasti uue ja/või teenindusmajanduse harudesse, kus on oluline kõrge loovus ja/või kultuuriliste eripärade arvestamine, kuid samas ka tootmise või teatud operatsioonide juures. Näiteks on siin Rootsi-Šveitsi kontsern ABB, mille hüüdlause kõlab “the art of being local worldwide”.

27. Kalleimad kaubamärgid 2010, muutus Allikas: Interbrand

30. Lääne-Euroopast • on pärit vanimad RVEd. Hiljem lisandusid Saksa, Šveitsi, veel hiljem Prantsuse, Itaalia ja Põhjamaade päritolu ettevõtted, mujalt on neid veel vähe. • RVE kogukapitalist on Euroopa päritoluga 30% ringis. Euroopa RVEd on kõige mitmekesisemad, nende hulgas on veel arvukalt teise põlvkonna omi, kes tegutsesid peamiselt kolooniates ja sõltuvates maades. • Nii leidub Euroopa ettevõtete osakondi kõikjal maailmas, näiteks Mustas Aafrikas, mis on üldjuhul väljaspool RVE huve-, tegutsevad praegugi üksnes Euroopa ettevõtted. Peamiseks tegevuspiirkonnaks on siiski teised Euroopa riigid, USA ja vahemeremaad, sakslastel ka Ladina-Ameerika. Viimasel ajal ka Aasia.

31. Saksamaa • … alates 1960-test, mil tema välisinvesteeringud on kasvasid 2-2,5 korda kiiremini (1960-73). 70% Saksa ettevõtted on keskendunud keemia (38%), elektrimasiaehituse (17%) ja autode (16%) valdkonda. Kolm kuuest Saksa suuremast kontsernist on keemiaettvõtted (Hoechst, BASF ja Bayern), VW autoehituses, Siemens elektroonikas ja Deutsche Bank rahanduses. •  Saksamaa RVE organisatoorse kultuuri eripäraks on nende konservatiivsus ja finantsiline alalhoidlikkus, mistõttu Saksa ettevõtted on majanduskriisides märksa stabiilsemad. • Saksa ettevõtete eripäraks on ka ühistulisus (regionaalsed kommertskojad) ja riigi (Land) oluline osakaal omanike ringis, mistõttu püütakse hoida tegevust ettevõtte sisesena ja välditakse allhankeid. Saksa ettevõtted kasutavad palju pangalaene, mistõttu nende ettevõtmised on suhteliselt kitsalt fokuseeritud ja arendusrahade osakaal on tagasihoidlik.

32. Põhjamaade • (va. Taani, mille ettevõtete organisatsioon meenutab pigem hiina võrgustikke), RVE mudel on Aasia maadega võrreldes, kus inimesed on pigem vahendid ettevõtete eesmärkide saavutamisel, pea vastupidine. • Inimene on Põhjamaades riikliku hoolitsuse keskmes, kusjuures väga jõulised ametiühingud on suutnud luua reaalse sotsiaaldemokraatia, sotsialismi, kus kuni 60% rahvatulust jaotatakse läbi riigisektori solidaarsusprintsiipi arvestades ümber. • Nii on Põhjamaade heaoluühiskondadele iseloomulik riigi veelgi suurem roll, seda küll ennekõike elanike hariduse (!) ja sotsiaalse heaolu korraldamisel.

33. Edukas sotsialism • Põhjamaade tänased globaalsed ettevõtted alustasid toorme, ennekõike puidu ja metalli hankimise ja töötlemisega. • Nendes valdkondades koguti kapital. Nii kuuluvad maailma puidu-paberiettevõtete tippu just Soome-Rootsi RVEd. • Hiljem lisandus tänu riiklikele arendus-, tehnoloogia- ja hariduspoliitikatele mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinev tootmine. • Igatahes on ka Põhjamaade “sotsialistlik” majandusmudel osutunud ülimalt edukaks, viies need veel 1960ndail küllalt vaesed maad maailma tehnoarengu liidriteks.

34. JaapaniRVK-d • Jaapani ettevõtted rahvusvahelistusid alates 1970ndaist, kuid kasvasid siis ja 1980ndail rahvusvahelistel turgudel väga kiiresti, nende osa maailma välisotseinvesteeringuis tõusis üle 10%. • Jaapani ettevõtted tegutsesid algul Ida-Aasias, Kagu-Aasias ja Austraalias, 1980-ndatel rajasid kaubanduskompaniide (sogo šoša) võrgustikuUSA-s ja Euroopas ja kui turg kasvas või kui sihtmaa seda nõudis, siis rajati hiljem ka koostehased. • Jaapani ettevõtted ei taha kodust lahkuda: välismaal töötab kõigest 2-3% Jaapani ettevõtete tööjõust ja needki peamiselt turunduses ja monteerimises. • Jaapani ettevõtete välisinvesteeringutest on vaid neljandik tööstuses (Saksamaal näiteks 90%, Euroopas 76% ja Ameerikas 64%).  

35. Keiretsud • Jaapani tööstustootmises on toonindvaks 7 pikkade traditsioonidega konglomeraati – horisontaalset keiretsut, mille juhtkonna paremaks ja vasakuks käeks on pank ja sogo šoša. Kolme vanimat Mitsubishi, Mitsui ja Sumitomo pärinevad ajaloolistest ettevõtlusperekondadest zaibatsudest. • Jaapani ettevõtluse korraldus stabiilne, kuid samas väga aeglaselt uuenev. Eriline on ka Jaapani finantssüsteem: iga keiretsu juurde kuuluv pank toimib pigem kui ettevõtte rahakassa. Vertikaalne keiretsu kujutab endast konglomeraatide omanduses olevat tööstusettevõtet, mis konkureerib teiste keiretsude sama sektori ettevõtetega. • Kontroll Jaapani majanduse üle on koondunud väga väikese arvu inimeste kätte, mis omakorda mõjutab avaliku poliitika teostamist: äri kontrollib Jaapani avalikku sektorit.

36. METI • Jaapan ongi ilmselge näide turumajanduslikus arendusriigist, mida iseloomustab väga tugev riiklik sekkumine majandusse. • Jaapani kurikuulus kaubandus- ja tööstusministeerium (Ministry of Economy,Trade and Industry) on teostanud pärast II Maailmasõda sihikindlat tööstus- ja arenduspoliitikat, tõstmaks Jaapani ettevõtete konkurentsivõimet ja see on toonud Jaapanile ka 1970-80ndail edu. • 1990ndail on aga Jaapani majandus sattunud kriisi, sest selle suurtööstuse korraldamisel üliedukas hierarhiline mudel ei sobi eriti infoühiskonda, mille võtmeharud vajavad pigem loovust.

38. Korea • … ettevõtete rahvusvahelistumine toimus 1980ndatest alates Jaapani mudeli järgi. • Kasutades odavama tööjõu eelist on Korea Chaebolid ujutanud maailmaturu üle odavate autode, koduelektroonika jms. toodanguga. • Koreas on riigi sekkumine majanduse arendamisse veelgi põhjalikum kui Jaapanis: kogu riigi elanikkond on massiteabevahendites teostatava ajupesu abil mobiliseeritud “püha eesmärgi” saavutamisele – jõuda Jaapanist ette.

39. Hiina (Taivani) • RVEd on omakorda hoopis teisetüübilise organisatsiooniga: valdavalt väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. • Olles vähemalt sama usinad tööinimesed kui jaapanlased-korealased, on hiinlastel enam ettevõtlikkust ja tahet end läbi ettevõtluse teostada. • Üle maailma toimivad hiina soost, õigemini hiina eri regioonide ettevõtlusvõrgustikud, mille sisesuhteid korraldavad kindlad ajalooliselt paika pandud kirjutamata reeglid ja usaldus.

40. Riik ja hariduspoliitika • Maades, kus valitsevad hiinlased ise, puna-Hiinas, kapitalistlikus Taiwanis, Hongkongis ja Singapuris on riigi roll ettevõtluse arengu planeerimisel ja ettevõtlusvõrgustike tegevuse suunamisel määrav. • Riik osaleb ettevõtluses kinnisvaraomanikuna, planeerib ja koordineerib uute majanduste arenduspoliitikat ning peab läbirääkimisi võimalike suurinvestoritega. • Aastal 1960 olid kõik nimetatud ülivaesed ja kirjaoskamatud maad. • Tänu sihikindlale haridusele panustamisele ja arenduspoliitikate teostamisele on kolm viimast saavutanud ühe inimpõlve jooksul Lääneriikide elatustaseme. • Hiina Rahvavabariik on sinna 10% ületava SKP kasvu teel.