TÖÖLEPINGU SEADUS - kuidas vältida töövaidlusi?

1. TÖÖLEPINGU SEADUS - kuidas vältida töövaidlusi? 27. aprillil 2010.a. Neenu Pavel Lõuna tööinspektsiooni jurist 7 366 191; 55 74 051

2. Uut seadust on vaja, et: • lepingupooled oleksid vabad lepingu sisu kujundamisel • anda seadusega ette ainult miinimumnormid seal, kus see on hädavajalik • viia tööõigus kooskõlla eraõiguse põhimõtetega Töölepinguseadus - võlaõigusseaduses käsunduslepingu regulatsioon - võlaõiguse üldosa – tsiviilõiguse üldosa Töölepinguga on tegemist siis, kui: • tööd tehakse tasu eest • töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile 01.juulist 2009 kaotasid koos TLS-iga kehtivuse ka palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadus töötajate osas

3. TÖÖLEPING ja TÖÖLEPINGU KIRJALIK DOKUMENTTLS § 4, 5, 6 • tööleping sõlmitakse kirjalikult • tingimused on kas kokkulepitavad (muudetakse kokkuleppel) või tööandjapoolselt reguleeritavad (tööandja muudab tingimusi ühepoolselt, kuid mõistlikult arvestades töötaja huvidega, töötajat teavitatakse allkirja vastu) • TLS § 5 loetleb andmed ja tingimused, millest tööandja peab töötajat teavitama • eelduslikult on kateseaeg 4 kuud; ei ole konkurentsipiirangut, ei ole kaugtöö või renditöö

4. Töökorralduse reeglid • VÕS § 7 – mõistlik on see, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud tavaliselt loeksid mõistlikuks igal konkreetsel juhul eraldi hinnatav, lähtutaks tegevuse eesmärgist, tavadest, praktikast jms asjaoludest • olemasolevad töösisekorraeeskirjad üle vaadata • tööpäeva algus ja lõpp, tööpäevasisesed vaheajad, vahetustega töötamine, tööajakava teatavaks tegemise tingimused, kuna ja kellele teatada haigestumisest,kellele teatada töötakistusest, kuidas tehakse kindlaks praak, äri- ja tootmissaladuste määratlemine, kuidas antakse vaba aega isiklikuks ärakäimiseks, lähetamise kord, päevaraha määrad ja kuna nõuda lähetuse kuludeks avanssi, kuna esitada põhipuhkuse avaldus, kuidas antakse töötajale etteteatamise tähtaja jooksul vaba aega uue töö otsimiseks, kuidas töötajaid teavitatakse vabadest töökohtadest -võimalusest töökoormust muuta

5. Tähtajaline lepingTLS § 9, 10 • määratlemise aluseks on töö ajutine iseloom, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine • sõlmitakse kuni 5 aastaks (kuni 2 lepingut järjest või 1 kord pikendamist), äraoleva töötaja asendamisel võib olla pikem • tähtaja määramine kuupäevaga või sündmuse saabumisega • kuni 8-kuulise töösuhte puhul katseaeg mitte üle poole lepingu kestusest • kui tähtajalisus seadusega vastuolus, loetakse algusest peale sõlmituks tähtajatult (eeldab vaidlustamist)

6. TÖÖTAJA KOHUSTUSEDTLS § 15 - 17 • lepingust ja seadustest tulenevad õigused ja kohustused – ametijuhend või tööülesannete kirjeldus on vaidluses määrava tähtsusega! • töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (hoolsuse määr on igas ametis erinev) • tööandja ei või anda tööülesannetest mittelähtuvaid korraldusi - töötaja ei pea neid täitma, va hädavajaduse korral • töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu, esindab töötajaid või osaleb streigis, on ajateenistuses, õppekogunemisel või on muu lepingust või seadusest tulenev õigus (nt doonor Vereseaduses)

7. Töölähetus TLS § 21 • rasedat või alla 3-aastast/puudega last kasvatavat isikut saab lähetusse saata ainult tema nõusolekul • alaealist võib lähetada ainult esindaja ja tema enda nõusolekul • lähetuskulud (kõik otsesed lähetusega seotud kulud) tuleb hüvitada • riigisisesel lähetusel päevaraha ei pea maksma, välislähetusel 350.- - 500.- krooni/päev • töötajal õigus nõuda lähetusega kaasnevate kulude hüvitamiseks avanssi mõistliku aja jooksul enne lähetust ja õigus keelduda lähetusest, kui tööandja pole ettemaksu teinud

8. Konkurentsipiirang TLS § 23 - 27 • kaitsta tööandja erilisi majanduslikke huve töösuhte ajal või pärast seda kuni 12 kuuks • peab olema kirjalik kokkulepe, mille võib sõlmida töösuhte mistahes etapis • selgelt ja äratuntavalt piiritletud - ese, aeg, ruum • töösuhte ajal katab töötasukokkulepe piirangu kohustuse, eritasu maksma ei pea • pärast töösuhte lõppu tuleb maksta mõistliku suurusega tasu • piirangu rikkumise juhuks lubatud kokku leppida leppetrahv

9. TÖÖANDJA on kohustatud TLS § 28I • tagab töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja, peab tööajaarvestust • tagab tööandja ettevõtluse huvidest lähtuvalt töötaja koolituse, kannab koolituskulud ja maksab koolituse ajal keskmist töötasu • teavitab vabadest tähtajatutest töökohtadest, võimalusest muuta töökoormust • annab töötaja nõudmisel talle andmeid arvutatud ja maksmisele kuuluva töötasu kohta • austab töötaja privaatsust ja kontrollib töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi

10. Töötasu maksmineTLS § 29 – 34I • eeldatakse, et töötasu suuruses on kokku lepitud (brutosumma) • kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või seda ei suudeta tõendada, on vaidluse korral töötasu suuruseks sarnase töö eest tavaliselt makstav tasu • töötasu makstakse rahas, muud kokkulepitud hüved antaksegi hüvedena, st töötajal ei ole õigus nõuda neid rahas • töötasu makstakse vähemalt kord kuus, eeldatavalt ülekandega pangakontole

11. Töötasu maksmineII • pooled võivad kokku leppida: - tasu maksmises majandustulemustelt - tasu maksmises tehingutelt • töötasu puutumatuse põhimõte: kinni pidada ehk tasaarveldada saab ainult konkreetsel juhul kokkuleppel, etteantud nõusolek kehtib ainult limiitide kohta • lisaks mõistlikele kulutustele töötaja koolitamiseks tehtud täiendavate kulude hüvitamiseks võib sõlmida kirjaliku kokkuleppe siduvusajaga kuni 3 aastat

12. Töötasu vähendamine töö mitteandmiselTLS § 37I • tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude esinemisel, kui töötajat ei saa kindlustada tööga kokkulepitud mahus, võib töötasu vähendada kuni 3 kuuks 12 kuu jooksul • on kohustus maksta vähemalt töötasu alammäära, kui kokkulepitud tasu maksmine on ebamõistlikult koormav • tunnipalgalisel väheneb ainult tööaeg, mitte tunnipalgamäär või tükitööhinded • võimalusel peab enne vähendamist pakkuma töötajale teist tööd • töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega

13. Töötasu vähendamine töö mitteandmiselII • tööandja peab teatama töötasu vähendamisest töötajate esindajale või töötajatele ette vähemalt 14 kalendripäeva • töötaja annab oma arvamuse 7 päeva jooksul • töötasu ajutisel vähendamisel või töö mitteandmisel pole enam vaja poolte kokkulepet, tööandja otsustab seda ühepoolselt • töötajal on õigus leping üles öelda 5-tööpäevase etteteatamisega TLS § 37 lg 5 alusel, saades hüvitist nagu koondamise korral (tööandjalt 1 kuu keskmise tasu)

14. Tööaeg TLS § 43, 44 • eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul = täistööaeg • lühendatud täistööaeg on alaealistel ja haridustöötajatel • pooled võivad kokku leppida ületunnitöö tegemises • summeeritud tööajaarvestuses selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpus • tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõtetele nõuda ületunnitöö tegemist ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks

15. Töö tegemise aja piirang TLS § 46 • tööaja kestus kokku ei või olla rohkem kui keskmiselt 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta • kokkuleppel kuni 52 tundi, kui ei ole töötaja jaoks ebamõistlikult kahjustav (töötajapoolne ülesütlemine) • kuni 4-kuuline arvestusperiood • erandina võib arvestusperioodi kollektiivlepinguga pikendada kuni 12-kuuliseks põllumajanduses, turismis, tervishoius, hoolekandes • tööandja teavitab töötajat tööajakava teatavakstegemise tingimustest (kuna ja kuidas)

16. PuhkeaegTLS §47, 51I • tööpäevasisene – vähemalt 30 mininutit 6-tunnise töötamise kohta (üldjuhul tööajast väljas) • suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama töövahetuse jooksul töötajale tööajahulka arvatavad vaheajad • igapäevane katkematu puhkeaeg - vähemalt 11 tundi järjest 24-tunnise ajavahemiku jooksul • ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust • tuleb anda täiendav vaba aeg vahetult pärast tööpäeva lõppu nende tundide eest, millises ulatuses töötaja töötas üle 13 tunni – rahas ei tohi hüvitada!

17. Puhkeaeg TLS § 51, 52II • erandina saab kohaldada lühemat puhkeaega 24-tunnises ajavahemikus (st töötada pikemas vahetuses) ainult kollektiivlepinguga EN direktiivi 2003/88/EÜ art 17 lg 3 juhtudel ning tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust • igapäevast puhkeaega võib jagada osadeks töö- või kollektiivlepinguga direktiivis nimetatud juhtudel, tingimusel, et töötamine ei kahjusta tervist ja üks osa puhkeajast on vähemalt 6 tundi järjest • iganädalane katkematu puhkeaeg - 48 tundi järjestikust tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul - summeeritud tööaja arvestusel vähemalt 36 järjestikust tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul

18. Öötöö TLS §50 • kes töötab vähemalt 3 tundi igapäevasest või kolmandiku iga-aastasest tööajast ööajal on öötöötaja • tööpäeva pikkus keskmiselt 8 tundi 7 päeva kohta st mitte üle 48 tunni nädalas (x töötundi : 6 päevale) • kui öötöötaja tervist võivad mõjutada ohutegurid või töö laad, ei tohi töötada rohkem kui 8 tundi 24-tunnises ajavahemikus • erandi saab teha töö- või kollektiivlepinguga EN direktiivi 2003/88/EÜ art 17 lg 3 juhtudel

19. Hüvitamine TLS § 44, 45 • töötamise eest ööajal makstakse 1,25-kordset tasu (kui ei ole kokku lepitud, et see sisaldub töötasus – kui palju sisaldub?) või antakse vaba aeg (millal?) • riigipühadel töötamise eest makstakse 2-kordset tasu, kui ei ole kokkulepet vaba aja andmiseks • ületunnid hüvitatakse vaba aja andmisega, kui ei ole kokkulepet rahalises hüvitamises 1,5-kordselt • millal antakse vaba aeg??

20. Valveaeg TLS § 48 • poolte kokkuleppel on töötaja kättesaadav tööüleannete täitmiseks väljaspool tööaega • töötajale tuleb maksta tasu mitte vähem kui 1/10 kokkulepitud töötasust • valveaja kestuse määrab igapäevasest ja iganädalasest järjestikusest puhkeaja kestusest kinnipidamise kohustus (tööaeg – puhkeaeg –valveaeg – puhkeaeg – tööaeg – jne)

21. PUHKUSE ANDMINETLS § 54 - 71 • antakse kalendriaasta eest ja kasutatakse kalendriaasta jooksul • tööandja puhkuste ajakava teatavaks I kvartali jooksul • ajakavas märkimata puhkuse kasutamisest, samuti lapsehoolduspuhkusele jäämisest või selle katkestamisest teatab töötaja ette 14 kalendripäeva • võib kokku leppida puhkusetasu hilisemas maksmises • tööandjal õigus olulise vajaduse puhul puhkus katkestada või edasi lükata, kuid hüvitab tekkinud kahju • kasutamata põhipuhkus aegub 1 aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse

22. Puhkuse ümberarvestus I Töötaja asus tööle 01.05.1999 Puhkamata on mitmesugustel põhjustel jäänud: • 01.05.2000 – 30.04.2001 eest 14 kp • 01.05.2003 – 30.04.2004 eest 5 kp (aegunud) • 01.05.2008 – 30.04.2009 eest 7 kp • 01.05.2009 – hakkas kulgema uus tööaasta Seisuga 30.06.2009on sissenõutavaks muutunud, kuid kasutamata jäänud puhkust: perioodi 01.05.2000 – 30.04.2001 eest 14 kp perioodi 01.05.2008 – 30.04.2009 eest 7 kp perioodi 01.05.2009 - 30.06.2009 eest 5 kp Sellele 26 kp-le kohaldub 4-aastane aegumistähtaeg (aegub 01.07.2013)

23. Puhkuse ümberarvestus II • Seisuga 31.12.2009 on töötajal saada pooliku 2009. aasta ehk perioodi 01.07.2009 – 31.12.2009 eest 14 kp puhkust, mille töötaja peaks ära kasutama 2010. aasta jooksul, sest see aegub 01.01.2011. • edaspidi antakse 28 kp põhipuhkust kalendriaasta kohta kalendriaasta jooksul. Nt 2010.aasta eest kasutamata jäänud puhkus aegub 01.01.2012.

24. ÕPPEPUHKUSTLS § 67 • õppepuhkus kuni 30 kalendripäeva; sellest tasemekoolituse või tööalase koolituse korral 20 kp keskmise töötasu maksmisega • õppepuhkus tasemekoolituse lõpetamiseks – 15 kp töötasu alammääraga • välja maksta eelviimasel tööpäeval enne õppepuhkuse algust, kui pooled ei leppinud kokku teisiti • Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 5 – õppepuhkust antakse töötajatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes

25. TÖÖTAJA VASTUTUSTLS § 72 - 78 • tööandja peab töötaja süü ära tõendama, arvestades töötaja hoolsuse määra, pole hüvitamise ülempiiri • süü olemasolul töötaja ALATI vastutab kahju tekitamise eest • süü vormid(VÕS 104) - hooletus, raske hooletus, tahtlus • ei saa kohaldada ühisvastutust, kui ei saa üksiku töötaja süüd kindlaks teha • hüvitab reaalse kahju + saamatajäänud tulu, kui tööandja suudab seda tõendada • kahju hüvitamise nõue aegub 12 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 aastat pärast kahju tekkimist

26. Varalise vastutuse kokkulepeTLS § 75 • süüst sõltumatu varaline vastutus = vastava kirjaliku kokkuleppe olemasolul töötaja hüvitab kahju, ilma et tööandja peaks tõendama tema süüd • kokku on lepitud varalise vastutuse ülempiir • töötaja vastutuses olev vara täpselt ja selgelt määratletud • varale piiratud juurdepääs • tööandja maksab töötajale igakuiselt mõistlikku hüvitist

27. TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINETLS § 79 - 113 • poolte kokkuleppel võivad töötaja ja tööandja igal ajal töölepingu lõpetada • kõik töösuhtest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks töölepingu lõppemisega • ülesütlemisavaldus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis • anda töötajale Tööandja tõend kindlustatule • tööandja ei pea vormistama kirjalikult töölepingu lõppemist (kuid keelatud ei ole)

28. Tähtajalise lepingu lõpetamine TLS § 80 • lõpeb tähtaja möödumisel (tööandjal aega 5 päeva töötaja ärasaatmiseks) • kui tööandja on töölepingu üles öelnud majanduslikel põhjustel ennetähtaegselt, on tööandja kohustatud hüvitama tähtaja saabumiseni saadaoleva töötasu • töötaja ei või tähtajalist lepingut korraliselt üles öelda, va töötaja asendamiseks sõlmitud lepinu puhul

29. Korraline ülesütlemineTLS § 85, 86 • ainult töötaja võib tähtajatu lepingu igal ajal üles öelda, teatades ette 30 kalendripäeva, ei pea põhjendama • katseajal võib tähtajalise ja tähtajatu lepingu üles öelda nii töötaja kui tööandja (etteteatamine 15 kalendripäeva) • tööandja võib katseajal lepingu üles öelda ainult katseaja eesmärgist lähtuval põhjusel

30. Erakorraline ülesütlemine töötaja pooltTLS § 91 I • TLS § 91 lg 1 - mõjuvatel, töötaja isikust tulenevatel tervislikel või perekondlikel põhjustel • töötaja peab ülesütlemist põhjendama (eriti tähtajalise lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel) • ei eelda pikemat etteteatamist, kui asjaolusid arvestades ei ole mõistlik nõuda töösuhte jätkumist

31. Erakorraline ülesütleminetöötajapooltII • TLS § 91 lg 2 - tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige: • kui töötajat on koheldud ebaväärikalt; • tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; • töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele, heale mainele • kui põhjuseks tööandjapoolse kohustuse oluline rikkumine, maksab tööandja töötajale hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses

32. Erakorralineülesütlemine tööandjapooltI TLS § 88 – 90 Töötaja isikust tulenevatel põhjustel (§ 88 lg 1 p 1 ja 2): • töötaja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu (4 kuud) või ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse (töövõime vähenemine) tõttu • ka töövõime vähenemine (p 2) eeldab hoiatamist • võimaluse korral peab eelnevalt pakkuma teist tööd või kohandama ümber töötingimusi, kui see ei nõua tööandjalt ebamõistlikke kulutusi • järgida üldist staazist tulenevat etteteatamistähtaega

33. Erakorraline ülesütlemine tööandjapooltII Töökohustuste rikkumise tõttu ( § 88 lg 1 p 3 – 8): • töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi • on hoiatusest hoolimata viibinud joobes tööl • on toime pannud varguse või muu usaldusekaotusliku teo • on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale • on rikkunud saladuse hoidmise kohustust või konkurentsikeeldu Tööandja võib töölepingu üles öelda mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise põhjuseks olevatest asjaoludest teadasaamist

34. Erakorraline ülesütlemine tööandja pooltIII Majanduslikel põhjustel:(§ 89 lg 1 ja 2) • koondamine, tööandja tegevuse lõppemine või pankroti väljakuulutamine • enne koondamist peab pakkuma muud tööd • tööandja peab valikutes arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet • koondamisel on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja alla 3-aastast last kasvataval töötajal

35. Töölepingu ülesütlemisest etteteatamineTLS § 97, 99, 100 • Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe on kestnud (Euroopa Sotsiaalharta artikli 4.4.vaimus): • staaziga alla 1 aasta - 15 kalendripäeva • staaziga 1-5 aastat - 30 kalendripäeva • staaziga 5-10 aastat - 60 kalendripäeva • staaziga üle 10 aasta - 90 kalendripäeva • töötajale tuleb etteteatamise tähtaja jooksul anda mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks

36. Töölepingu ülesütlemise hüvitisTLS § 100 • tööandja maksab 1 keskmise kuutöötasu hüvitiseks, ülejäänu töötukassa töötuskindlustuse seaduse alusel (staaziga 5-10 a. juurde 1 kuu, staaziga üle 10 a. juurde 2 kuud) • 01.07.09 seisuga üle 20-aastase staaziga töötajatele 5-aastane üleminekuperiood, kus säilib õigus 4 kuupalga suurusele hüvitisele • tööandja teeb töötukassale vormikohase avalduse kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral 5 päeva jooksul alates töösuhte lõppemisest

37. Tööandjapoolse ülesütlemise piirangudTLS § 92 - 94 Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: • töötaja on rase või täidab olulisi perekondlikke kohustusi • tervise tõttu ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega • esindab seaduslikult teisi töötajaid • ei soovi töökoormuse muutmist • töötaja on ajateenistuses Tööinspektorilt nõusoleku asemel on nüüd pööratud tõendamiskohustus - vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ülalnimetatud asjaolud ei ole töölepingu ülesütlemise põhjuseks

38. Ülesütlemise vaidlustamineTLS § 104 - 110 Seadusest tuleneva aluseta või nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine • saab vaidlustada 30 päeva jooksul alates ülesütlemisavalduse saamisest • töövaidluskomisjoni saab pöörduda rahalise nõudega kuni 150 000 krooni • ebaseaduslikul ülesütlemisel maksab tööandja töötajale hüvitist 3 kuu töötasu ulatuses • töötaja “ennistatakse” tööle ainult siis, kui tööandja on sellega nõus, va rasedad ja töötajate esindajad, kellel õigus nõuda töösuhte jätkamist

39. TÄNAN KUULAMAST JA KAASA MÕTLEMAST NB! Ja lugege ikka seadust... Tööinspektsiooni juristi infotelefon 640 6000 esmaspäevast reedeni kell 10 – 15