1 / 26

Eesti õppetunnid PISA-uuringust

Eesti õppetunnid PISA-uuringust. Maie Kitsing nõunik, HTM maie.kitsing@hm.ee. Osapoolte panus õpilaste tulemustesse. Barber , M., Whelan , F. jt. Capturing the leadership premium : How the world’s top school systems are building leadership capacity for future.

marina
Download Presentation

Eesti õppetunnid PISA-uuringust

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti õppetunnid PISA-uuringust Maie Kitsing nõunik, HTM maie.kitsing@hm.ee Valga, august, 2011

  2. Osapoolte panus õpilaste tulemustesse Barber, M., Whelan, F. jt. Capturingtheleadershippremium: Howtheworld’stopschoolsystems are buildingleadershipcapacityforfuture Valga, august, 2011

  3. Küsimus ei ole, mitmendal kohal Eesti paikneb riikide pingereas, vaid kas meie lastel on kaasaegses ühiskonnas toimetulekuks ja iseenda ning Eesti riigi arendamiseks vajalikud oskused … Valga, august, 2011

  4. PISA eesmärgid PISA aitab valitsustel ette valmistada õpilasi, kes: • peavad hakkama saama väga kiirete muutustega; • peavad töötama ametikohtadel, mida pole veel loodud; • peavad kasutama tehnoloogiaid, mida pole veel rakendatud; • peavad lahendama probleeme, mis pole veel meie teada üles kerkinud. Andreas Schleicher Valga, august, 2011

  5. Mida on meil õppida PISA uuringust? • PISA-s kirjeldatud nn kirjaoskused – elus toimetulekuks ja majanduse/ühiskonna/iseenda arendamiseks vajalike oskuste kirjeldused - vt REKK-i kodulehte: http://uuringud.ekk.edu.ee/est/pisa/ • Saavutustasemete loogika ja ülesannete kirjeldus raskusastmeti • Tulemused Valga, august, 2011

  6. Uuringus osales: 65 riiki (34 OECD ja 31 partnerriiki) Vanusegrupp: 15 aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud Valimis ca 470 000 õpilast Osalevate riikide arv kasvas 57-lt 65-le EESTIS: Kogu vanusegrupp 14160 õpilast Valimis 4727 õpilast: 2297 olid tütarlapsed ja 2430 poisslapsed 3841 eesti ja 886 vene õppekeelega koolide õpilased. 138 eesti õppekeelega kooli, 31 vene õppekeelega kooli ja 6 sega õppekeelega kooli, kokku 175 kooli Tartumaalt: 7 maakooli, 9 linnakooli (+2) Eesti õpilaste valim PISA 2009 Valga, august, 2011

  7. Eesti õpilaste tulemused funktsionaalses lugemises Valga, august, 2011

  8. Tulemuste tõlgendamise erinevad fookused Valga, august, 2011

  9. Vene õppekeelega kool: f. lug 476 Õpilaste ettevalmistus ja edasised võimalused oma eluga toime tulla, osaleda elukestvas õppes ja anda oma panus ühiskonna arendamisse. Vahe 31 p Eesti õppekeelega kool: f. lug 507 Õpetajatest, koolijuhist Koolisisesed erisused 3 kirjaoskuste omandatuse vahel kuni 86 p Kooli õppe-keelest Gümnaasiumi keskmine: f. lug 505,3 Õpilane Kooli tüübist/ elupaigast Vahe 86p Vahe 27,2 Soost Põhikooli keskmine: 478,1 Koolist Poiste keskmine: f. lug 480 Kooli min tulemus 405,9 Tüdrukute keskmine: f. lug 523 Kooli max tulemus 766,1 p (644,3) Vahe 44 p Vahe 360,2 p Valga, august, 2011

  10. PISA ja Valgamaa Valga, august, 2011

  11. Matemaatilise kirjaoskuse tulemused 39 p on ekvivalentne 1 õppeaasta tööga 13,2 p 117,5 p Valga, august, 2011

  12. Funktsionaalse lugemisoskuse tulemused 39 p on ekvivalentne 1 õppeaasta tööga 0,3 p 129,9 p Valga, august, 2011

  13. Loodusteadusliku kirjaoskuse tulemused 39 p on ekvivalentne 1 õppeaasta tööga 6,9 p 109,4 p Valga, august, 2011

  14. Valgamaa 6 kooli üldises pildis Keskmiste punktide põhjal: • Üle Eesti keskmise - 1 Valgamaa kool (matem.) • Statistiliselt märkimisväärselt oli allpool Eesti keskmist: • Matemaatikas 4 kooli • Funktsionaalses lugemises 4 kooli • Loodusteaduslikus kirjaoskuses 3 kooli Valga, august, 2011

  15. Ülesannete raskustasemed – õpilaste jaotus saavutustasemeti • Ülesanded jaotusid raskus- astmelt. • Raskemad ülesanded nõudsid enam teadmiste kasutamise oskust, loogiliste seoste leidmist, järelduste tegemist, loovat lähenemist jne. • Tulemusena näidati õpilaste jaotust kuue saavutustaseme lõikes. Valga, august, 2011

  16. Saavutustasemed Kõrgemad tasemed Üldine baastase Arenenud maade toimetulekutase ÜLESANDED LIHTSAMAST KEERULISEMAKS Valga, august, 2011

  17. Valgamaa ja Võrumaa koolide jaotus: alla teist, alla kolmandat ja 5. ning 6. tase kokku; õpilaste jaotus %-des Sic! Valga, august, 2011

  18. Kõrgemate saavutustasemete osakaal meil ja meist paremini sooritanud riikides Funktsionaalne lugemine Eesti valimis olnud koolidest saavutas Soomega keskmisega vähemalt sama taseme 8,5% (15 kooli 175-st) Eesti valimis olnud koolidest saavutas Soomega keskmisega vähemalt sama taseme 14% (24 kooli 175-st) Valga, august, 2011

  19. Järeldused kooli- ja haridussüsteemi tasandil PISA uuringu tulemuste järgi: • Haridusse rohkem investeerivad süsteemid kalduvad saama paremaid tulemusi. • Mida vähem õpilaste segregeerimist nii sotsiaalmajandusliku tausta, käitumise kui võimekuse järgi, seda paremad tulemused. • Õpilaste klassikursuse kordamine ei paranda õpilaste tulemusi, pigem halvendab. • Õpilaste väike arv klassis ei seostu tulemusega. Valga, august, 2011

  20. Järeldused funktsionaalsest lugemisoskusest • Õppimist toetavate strateegiate omandamine ja laialdane lugemus on vajalik, et õpilastest saaksid vilunud lugejad. • Tütarlaste tulemused on kõikides riikides paremad. • INTERNETis lugemine ja omavaheline suhtlemine aitab kaasa lugemisvilumuse kujunemisele. • Õpioskused • Lugemishuvi • Poisid • INTERNET Valga, august, 2011

  21. Järeldused kahe uuringu põhjal • Baastaseme omandavad meie õpilased jätkuvalt hästi kõigis kolmes kirjaoskuses – töö vähemvõimekamate õpilastega on hea. • Kõrgeimatele tasemetele jõudnud õpilaste osakaal on madal, eriti funktsionaalses lugemises ja matemaatilises kirjaoskuses – õppeprotsessis on väiksem tähelepanu sügavamat mõtlemist arendavale tegevusele ja loovusele ning võimekamate õpilaste arengupotentsiaali väljaarendamisele. Valga, august, 2011

  22. PISA uuringu tulemused kinnitavad • Vajalikud on universaalsed haridusstandardid ja personaalne lähenemine igale õpilasele. • Vajalik selge teadvustamine ja väljaütlemine, et õpetaja vastutab õpilase arengupotentsiaali väljaarendamise eest koolis. Valga, august, 2011

  23. Väljakutsed edaspidiseks PISA 2012 uuringu kontekstis • Finantsalane kirjaoskus • Meeskondlik probleemilahendus • Elektrooniline test Finantsalase kirjaoskuse kujundamine Probleemülesannete lahendamine töörühmades Ülesannete lahendamine e-keskkonnas Valga, august, 2011

  24. PISA 2009 uuringu tulemuste põhjal Eesti kuulub koos Soome, Rootsi, Jaapani, Norra, Islandi ja Hongkongiga edukate koolisüsteemide hulka – tulemused on üle keskmise ja sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus alla keskmise. Valga, august, 2011

  25. Selle maa laste hariduse pärast muretseme ainult meie … Valga, august, 2011

  26. Suur tänu kuulamast! Jaksu uueks õppeaastaks! Valga, august, 2011

More Related