Märts 2004

1. Riigiseire – Valitsus, Riigikogu, Euroopa Liit Märts 2004

2. Aruande struktuur • Sissejuhatus • Uuringu eesmärk • Uuringu metoodika ja analüüsi sihtrühmad • Kommentaarid • Joonised • Toetus valitsusele • Toetus erakondadele • Toetus Euroopa Liidule • Uuringu töörühm

3. Sissejuhatus • Ajavahemikul 03.03-10.03 ja 17.03-24.03.04 viis AS Emor Omnibuss-küsitluse raames läbi uuringu 1004 15–74-aastase Eesti elaniku seas. Nendest 728 vastajat ehk 73% olid valimisealised kodanikud. • Uuringu tellija on Riigikantselei. Uuringu tulemuste kasutusõigus kuulub uuringu tellijale ja omandiõigus TNS Emorile. Tellijal pole õigust andmeid avaldada seda TNS Emoriga eelnevalt kooskõlastamata • Uuringu eesmärk oli mõõta: • Toetust EV Valitsusele (mõõdetuna keskväärtustena 10-pallisel skaalal) • Toetust Eesti suurematele erakondadele • Toetust Euroopa Liidule

4. SissejuhatusUuringu metoodika ja analüüsi sihtrühmad • Uuringu metoodika • AS Emor poolt läbiviidavate Omnibuss-tüüpi uuringute üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74 aastat (seisuga 01.01.2003.a. kokku 1 047 818 inimest). • Valimi suurus, st ühe uuringuperioodiga hõlmatud küsitletavate hulk, on 500 inimest.Ühes kuus küsitletakse kahe uuringuperioodi peale kokku umbes 1000 inimest. • Valim on moodustatud “isekaaluvana”, st kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. • Küsitleti arvuti abil tehtavate personaalintervjuude (CAPI) meetodil. • Analüüsi sihtrühmad • Toetust EV Valitsuse tegevusele on analüüsitud kõigi vastajate seas • Toetust erakondadele ning Euroopa Liidule on analüüsitud valimisealiste EV kodanike hulgas

5. Kommentaarid (1)Valitsus • Toetus valitsuse tegevusele on hakanud tasapisi tõusma (märtsis oli see 5,28), ent jääb siiski veel pisut alla praeguse valitsuse keskmise taseme. • Nagu märtsis küsitud lisaküsimuse tulemused näitavad (vt ka tabel), lähtuvad negatiivsed hinnangud valitsuse tegevusele ennekõike tundest, et valitsus ja poliitikud üldse mõtlevad vaid omakasule ja lihtne inimene ei huvita kedagi ehk siis ei teha midagi, et parandada tema olukorda ja elujärge. Teiseks tunnevad inimesed, et valitsus annab vaid lubadusi ning teeb suuri sõnu samas kui reaalselt ei muutu midagi. Negatiivset suhtumist põhjustab ka see, et inimesed leiavad, et endiselt on palgad, pensionid ja sotsiaaltoetused madalad, aga ka rahulolematus konkreetsete poliitikatega. Viimaste seas mainiti kõige sagedamini kodakondsuspoliitikat aga ka hariduspoliitikat. Kõik need ülalmainitud aspektid on inimese igapäevaeluga nii tihedalt seotud, et tekitavad tugeva negatiivse meelestatuse, mida siis üksiksündmused negatiivsete uudiste ja skandaalide näol võivad veelgi süvendada. • Teisalt tõid need, kes valitsuse tegevust pigem toetasid (ehk hindasid seda 7-10 palliga) välja seda, et üldiselt elu paraneb ja ühiskond areneb positiivses suunas. Ühe konkreetse positiivse aspektina toodi välja just vanemapalga kehtestamist. Samas mainis ka suur osa neist, kes üldiselt valitsuse suhtes olid positiivselt meelestatud, riigi viletsat sotsiaalpoliitikat.

6. Kommentaarid (2)Erakonnad • Toetus enamusele erakondadest on märtsis jäänud samaks. Välja võib tuua vaid Res Publica jätkuva languse alates aasta algusest (19%14%) ning Rahvaliidu toetuse tõusu (7% 10%). • Toetus Res Publicale on langenud eelkõige keskmises vanusegrupis (35-50 aastat) ning kõrgema sissetulekuga inimeste seas (üle 3000 krooni kuus pereliikme kohta) mille arvelt just Rahvaliit on endale toetajaid juurde võitnud.

7. Kommentaarid (3)Euroopa Liit • Toetus Euroopa Liidule on võrreldes veebruariga langenud (62%57%). • Toetus on langenud peaaegu kõigis sotsiaaldemograafilistes rühmades. Langus on eelkõige toimunud • eestlaste seas • kuni 35 vanuste noorte hulgas • keskmises sissetulekurühmas (2001-3000 krooni pereliikme kohta kuus) • Üldiselt võib toetuse languse taga näha positiivse informatsiooni puudumist Euroopa Liidu kohta. Ka eelnevad perioodi on näidanud, et toetuse püsimiseks on vajalikud positiivsed EL-i puudutavad uudised.

8. Joonis 1.ToetusValitsusele (kõik vastajad) Partsi valitsuse keskmine tase Kallase valitsuse keskmine tase Laari valitsuse keskmine tase

9. Miks vastajad andsid valitsuse tegevusele just sellise hinnangu? Spontaansed vastused: Küsitlusperiood: 17.03-24.03.04

10. Joonis 1.1. Toetus Valitsusele soo, rahvuse ja vanuse lõikes (kõik vastajad, kaks uuringuperioodi kokku)

11. Joonis 1.2. Toetus Valitsusele hariduse ja sissetuleku lõikes (kõik vastajad, kaks uuringuperioodi kokku)

12. Joonis 1.3. Toetus Valitsusele regionaalses lõikes (kõik vastajad, kaks uuringuperioodi kokku)

13. Joonis 2. Toetus erakondadele (valimisealised kodanikud, kaks uuringuperioodi kokku)

14. Joonis 2.1 Toetus erakondadele rahvuse lõikes (valimisealised kodanikud, kaks uuringuperioodi kokku)

15. Joonis 2.2 Toetus erakondadele vanuse lõikes (valimisealised kodanikud, kaks uuringuperioodi kokku)

16. Joonis 2.3 Toetus erakondadele sissetuleku lõikes (valimisealised kodanikud, kaks uuringuperioodi kokku) Sissetulek pereliikme kohta kuus

17. Joonis 2.1 Toetus erakondadele regionaalses lõikes (kvartaalne, I kvartal 2004, n=2228)

18. Joonis 3. Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga (% valimisealistest kodanikest, kaks uuringuperioodi kokku)

19. Joonis 3.1. Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga soo ja rahvuse lõikes (% valimisealistest kodanikest) 2004 2003

20. Joonis 3.2. Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga vanuse lõikes (% valimisealistest kodanikest) 2004 2003

21. Joonis 3.3. Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga sissetuleku lõikes (% valimisealistest kodanikest) 2004 2003

22. Uuringu töörühm Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: • Tellijapoolne kontaktisik: Kristi Liiva • Uuringu kava ja aruande koostaja: Aivar Voog, Jaanika Hämmal • Valimi koostaja: Katre Seema • Ankeedi programmeerija: Mare Lepik • Ankeedi tõlge vene keelde: Maria Repkina • Küsitlustöö koordineerija: Kaja Ruuben • Tabeltöötlus: Aivar Felding • Graafilised tööd: Jaanika Hämmal