1 / 21

Kaugküttekatlamaja kavandamine ja põletustehnoloogiate valik

Kaugküttekatlamaja kavandamine ja põletustehnoloogiate valik. Villu Vares Tallinna Tehnikaülikool, Soojustehnika instituut TTÜ STI. Planeerimine: Kaugküttekatlamaja koormuste kestuskõver. Baaskoormus Tahkekütusekatlad Tööstuse heitsoojus Elektri ja soojuse koostootmise seadmed. Tippkoormus

melodie-clark
Download Presentation

Kaugküttekatlamaja kavandamine ja põletustehnoloogiate valik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kaugküttekatlamaja kavandamine ja põletustehnoloogiate valik Villu VaresTallinna Tehnikaülikool, Soojustehnika instituut TTÜ STI Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  2. Planeerimine: Kaugküttekatlamaja koormuste kestuskõver Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  3. Baaskoormus Tahkekütusekatlad Tööstuse heitsoojus Elektri ja soojusekoostootmise seadmed Tippkoormus Gaasikatlad Vedelkütusekatlad Elektrikatlad KAUGKÜTTE SOOJUSALLIKAD Iseloomustavad näitajad • Seadmete kõrge hind • Kütuse madal hind • Halb manööverdusvõime • Aeglane käivitamine Iseloomustavad näitajad • Madalam seadmete hind • Kõrgem kütuse hind • Hea manööverdusvõime • Kiire käivitamine Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  4. Niiske biokütuse põlemistsoonid kaldrestil: • kuivamine • pürolüüs • C-põlemine Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  5. Suitsugaaside retsirkulkalatsiooni mõju kütusekihi ja leegi temperatuuridele Võimalikud endotermilised reaktsioonid restil • CO2 + C = 2 CO – 160,7 kJ • H2O + C = CO + H2 – 126,7 kJ Vingugaasi ja vesiniku tekkimiseks restil kulutatud soojushulk vabaneb kolderuumis • H2 + ½ O2 = H2O + 241 kJ • 3 CO + 1½ O2 = 3 CO2 + 849,8 kJ Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  6. Hakkpuidu ja õlgede tuha sulamiskarakteristikud Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  7. Tüüpilised võimsused eri põletusviiside korral Soomes Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  8. Kaheosalise restiga kolle, Hotab, Rootsi Liikumatu koonilise altsöötmisega restiga kolle, Sermet, Soome Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  9. Malekorras liigutatavate elementidegarest Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  10. Wärtsilä patenteeritud koonilise restiga altsöötmisega kolle BioGrate Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  11. Jahutatav või jahutuseta kolle? • Jahutatavate seintega (küttepindadega) kolle sobib kuiva kütuse põletamiseks • Ilma jahutuseta kollevõimaldab niiske kütuse põletamist • Suitsugaaside retsirkulatsiooni abil saab restil paikneva kütusekihi temperatuuri reguleerida (alandada) ja vahelduvate omaduste kütuseid samas koldes põletada Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  12. Mulliv ja tsirkuleeriv keevkiht Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  13. Miks keevkiht • Keevkihttehnoloogiate üha laialdasema leviku põhjuseks on võimalus vähendada kahjulikke atmosfääriheitmeid ja kasutada erinevaid madala kvaliteediga kütuseid samas koldes. Keevkihis on temperatuur suhteliselt madal, umbes 850°C, mille tõttu pole karta tuha sulamist ja kolde šlakkumist. Samuti vähenevad sellise temperatuuri korral lämmastikuheitmed ja väävlirikka kütuse korral on võimalik sorbendi (lubjakivi) lisamise teel siduda väävel tuhaga. Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  14. Mulliva liivakihiga keevkihhtkatla näide1 – 5 MW, Putkimaa OY, Soome Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  15. Soome firma Condens OY gaasistusreaktor Novel võimsusega 1 – 10 MW Gaasistamist kasutatakse: • madalakvaliteedilise kütuse kasutamiseks keemiatööstuses • erivajadusteks puhta kütuse tootmiseks • olemasoleva lihtsa vedelkütusekatla üleviimiseks tülikate omadustega kütusele Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  16. Tervete põhupallide põletusseadmed „Sigar”-tüüpi põletusviis põhupallide järjestikuse söötmisega Üksiku põhupalli põletamine Tsükliline põlemine, kolde jahtumine ja uue palli koldesse söötmine Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  17. Pelletite põletussüsteemi lahendusi Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  18. Erinevad võimalused pelletite söötmiseks põletisse Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  19. Tallinna Tehnikaülikoolis väljatöötatud tahkekütuse põletite skeemid Kuivale (ülemine) ja niiskele (alumine) kütusele Arimax BioJet tahkekütuse­põleti võimusega 60 – 500 kW (Thermia OY, Soome) Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  20. Ülemise, alumise ja pöördpõlemisega väikekatlad Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

  21. Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn, 2005 Villu Vares TTÜ STI

More Related