Download
1 / 24
250 likes | 613 Views
Tervislikud eluviisid. Getter, Anu, Birgit, Anna-Kaisa. Probleemülesanne õpilastele: mida saame oma tervise heaks teha? Kuidas hoida oma tervist? Millised on tervislikud eluviisid? Kuidas on hea tervis seotud eluviisiga?
E N D
Tervislikud eluviisid Getter, Anu, Birgit, Anna-Kaisa
Probleemülesanne õpilastele: mida saame oma tervise heaks teha? Kuidas hoida oma tervist? Millised on tervislikud eluviisid? Kuidas on hea tervis seotud eluviisiga? Vajalik tehnoloogia ja tarkvara: Internet, materjalide paljundamine, esitluste näitamise võimalus, projektor, CD mängija
Projekti teema: tervislike eluviiside tutvustamine koolis Projekti kestvus: 4 päeva Kooliaste: I kooliastme õpilased Autorid: Anu Üksküla, Birgit Nurmik, Getter Joosing, Anna-Kaisa Laurand
Projekti üldeesmärgid • Tutvustada õpilastele tervisliku eluviisi olulisust ja erinevaid praktilisi võimalusi, kuidas igapäevast elu tervislikumaks muuta. • Laiendada õpilaste silmaringi.
Saavutatavad pädevused ja õpitulemused Õpilane: • teab tervisliku toitumise põhitõdesid; • on füüsiliselt aktiivne; • teab, kuidas planeerida aega; • tunneb mõistet optimism ja sellega seonduvat; • suudab kirjeldada oma tundeid; • on üldiselt kursis tervisliku eluviisiga.
Käsitletavad õppeained • Eesti keel • Inimeseõpetus • Muusika • Kunst • Kehaline kasvatus • Tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus
Projekti kirjeldus päevade kaupa 1. päev - tervislik toitumine • Õpilased kuulavad loengut tervisliku toitumise põhitõdedest. • Pärast kuulamist toimub klassisisene arutelu teemal, kuidas on toitumine seotud tervisega ning kui tervislikult on õpilased siiani toitunud.
Tervislik toitumine (2) • Õpilased jagatakse kahte rühma. • Esimene rühm peab koostama nende meelest tervisliku päevamenüü. Teine rühm peab koostama ebatervisliku päevamenüü. • Mõlemad rühmad peavad vastavalt töölehele märkima toiduained, mida menüüs olevad toidud sisaldavad. Võimaluse korral märkida toidu kalorsus.
Tervislik toitumine (3) • Hiljem saavad õpilased ülesandeks esitada enda menüüsid, põhjendada, mis ja miks on tehtud just sellised valikud. • Õpetaja arutab õpilastega mõlema menüü positiivseid/negatiivseid külgi. • Toimub klassisisene arutelu.
Tervislik toitumine (4) Tööleht õpilaste koostatud päevamenüüde jaoks:
Tervislik toitumine (5) • Lapsed näevad multikat tervislikust toitumisest ja taldrikureeglist siit. • Lapsevanemad näevad infot laste tervislikust toitumisest siit.
Liikumine 2. päev - liikumine • Õpilased kuulavad loengut liikumise ja spordi põhitõdedest ja vajalikkusest. http://et.wikipedia.org/wiki/Liikumine • Pärast kuulamist toimub klassisisene arutelu teemal, kuidas on liikumine seotud meie tervisega ning kui palju on õpilased siiani liikumisele ja spordile aega kulutanud.
Liikumine (2) • Õpilased jagatakse rühmadesse • Kõik rühmad saavad ülesandeks koostada nimekiri lihtsalt sooritatavatest liikumisvõimalustest siseruumides ja välistingimustes • Rühmad võrdlevad saadud tulemusi • Ühiselt valitakse välja 3 parimat näidet siseruumide võimalustest ja 3 välitingimustest
Liikumine (3) • Toimub praktiline 6 valitud liikumisvõimaluse läbiviimine (siseruumides ja välistingimustes) • Peale tegevuste lõppu käiakse pesemas (võimaluse korral nt saunas) http://www.saunabuss.ee
Liikumine (4) • Hiljem saadakse kokku ja vahetatakse muljeid ning loodetavasti avastatakse enda jaoks uued meeldivad liikumisvõimalused
Puhkus 3. päev - puhkus • Õpilased kuulavad loengut puhkuse ja une tähtsusest. • Toimub arutelu une vajalikkusest, päevarütmist, puhkeaja ja õppimise tasakaalustamisest.
Puhkus (2) Grupitöö: • Koostada õpilase päevaplaan, milles oleks arvestatud muude tegevuste kõrval ka puhkeajaga. • Grupid esitavad oma töö klassis.
Puhkus (3) Ülesanne: • Õpilased jälgivad ühe päeva jooksul oma päevarütmi ning panevad kirja oma päevaplaani. Seejärel võrdlevad nad seda grupis koostatud päevaplaaniga ning analüüsivad selle alusel puhkuse ja muude tegevuste tasakaalustatust oma päevaplaanis.
Elurõõm ja tunded 4. päev - elurõõm ja tunded • Õpetaja eeskujul ja abiga toimub arvutiklassis internetist info otsimine. • Otsitakse tähendused ja tutvutakse mõistetega: optimism ja pessimism, positiivsus ja negatiivsus. • Loetakse internetis erinevaid artikleid elurõõmu ja positiivse ellusuhtumise teemadel ning nende vajalikkusest.
Elurõõm ja tunded (2) • Leitud materjalid salvestatakse copy-paste meetodil MS Word'i ning prinditakse välja (umbes 1 lk.). • Üheskoos arutletakse leitud info põhjal, miks on hea ja kasulik omada positiivset ellusuhtumist, olla elurõõmus ning osata väljendada oma tundeid. • Prinditud paber pannakse oma eesti keele materjalide hulka.
Elurõõm ja tunded (3) • Minu tundeid väljendava kolme pildi joonistamine klassikalise muusika saatel. 1) Rõõmsameelne muusika. 2) Kurb muusika. 3) "Keskmine/segane" muusika. • Õpetaja juhendab õpilasi, küsib täpsustavaid küsimus (nt. "Kuidas see muusika sind ennast tundma paneb - rõõmus, kurb, õnnelik, kartlik, hirmutav jne).
Elurõõm ja tunded (4) • Loodud piltidest pannakse klassi üles näitus. • Mõned õpilased saavad võimaluse kirjeldada oma pilti (mida pilt väljendab, millised tunded teda pilti joonistades valdasid jne).
Elurõõm ja tunded • Positiivse ellusuhtumisega seotud jutu lugemine ja üheskoos selle üle arutlemine. • Õpilased jagatakse 3 rühma. • Rühmad peavad jutu põhjal looma umbes 10-minutilise näidendi. • Näidendid esitatakse üksteisele.
