Loomsed rakud ja koed

1. Loomsed rakud ja koed Koostas M.Agasild

2. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD • Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid prokarüootideks ja eukarüootideks. • Rakke saab juurde ainult olemasolevate rakkude jagunemisel • Rakkude ehitus ja talitlus on seotud.

3. Loomne rakk

4. Miks on ühe organismi rakud erinevad, kuigi neis on olemas kogu organismi pärilikusmaterjal ?

5. Organism koosneb rakkudest ning rakuvaheainest, mis on rakuprodukt. Arvatakse, et inimrakke on umbes 1014 Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel.

6. Koed http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/imagepages/8682.htm

7. Epiteelkude Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. • Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. • Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.

8. Epiteelkoed : http://en.wikipedia.org/wiki/Epithelium

9. Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Need kiled võivad koosneda ühest või mitmest rakukihist. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Ripsepiteel esineb peaaegu kõigis loomarühmades ja etendab tähtsat osa liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises. Mõned epiteelkoe rakud võivad olla spetsialiseerunud ka mitmesuguste teiste ülesannete täitmisele: nad võivad vastu võtta välisäritusi, toodavad piima, (imetajatel), eritavad higi, vaha, rasu ja muid aineid.

10. Epiteelkoe(st) väljakasvud kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed, küüned jne. juuksekarv

11. Lihaskude • Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmbe mehhanism on kõikide loomade lihasrakkudes põhimõtteliselt ühesugune. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöötlihaskude.

12. Silelihaskude • koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a. süda).

13. Vöötlihaskude • koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased.

14. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad liikuda. Skeletilihaste kontraktsioon toimub kiiremini kui silelihaskoes. Skeletilihased on iseloomulikud selgroogsetele loomadele. Selgrootutest loomadest esineb skeletilihaseid põhiliselt lülijalgsetel, mõnedel rõngasussidel ja osaliselt limustel. Südamelihaste rakud on väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Südamelihased töötavad rütmiliselt kuni looma surmani. Südamelihased on võimelised tekitama ja juhtima närvisignaale, mis tagavad kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbe. Nii pumpab terve süda alati täie jõuga. VÖÖTLIHASKUDE

15. Närvikude • Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest.

16. NÄRVIKUDE http://www.squidoo.com/tissues#module10621558

17. neuron • Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked – neuriidid – juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. • Erutusi juhitakse närviimpulssidena – elektriliste signaalidena. (närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus).

18. Sidekude • Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). • Sidekoe hulka kuuluvad väga erisugused koeliigid: • kohev sidekude, • rasvkude, • fibrillaarne sidekude (sidemed ja kõõlused), • kõhrkude, • luukude, • veri

19. on rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja sidemeid, mis hoiavad skeletti koos. Fibrillarses sidekoes

20. Kohev sidekude - täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid paigal

21. moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea jne KÕHRKUDE

22. Luukude • on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumisooladega, mis muudab luud jäigaks ja tugevaks. • Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisena (mineraalsoolade ladestumine) • Aineliselt ca 25% vesi, kuivainest neljandik orgaanika, sellest 97% kollageen, ülejääk mineraalaine, sellest peamine kaltsiumirikas hüdroksiapatiit

23. Osteoblastid – noored luurakud Küps, vanem luukude sidekude luuümbrises

24. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Vere peamised ülesanded on ainete transport ühest keha osast teise ja immuunsuse tagamine. VERI

25. Rasvkoe • rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada.

26. Ülal: rasvkude suurendatult a – rasvaga täidetud rasvarakud b – rasvaraku tuum c – sidekude rasvkoe sees d – veresoon All: rasvaraku moodustumine sidekoe rakust1 – rasvata sidekoerakk 2 – sidekoeraku protoplasmasse hakkab kogunema rasvatilkasid 3 – sidekoeraku protoplasmas on moodustunud suur rasvatilk 4 – rakk on üleni täidetud rasvaga ja rakutuum on surutud ühte serva RASVKUDE http://akadeemialpg.ee/?&pageid=69

27. Kasutatud materjal • http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?SISSEJUHATUS • “INIMESE KOED “ – Saima Kaarna