KRIMINAALMENETLUS

1. KRIMINAALMENETLUS Lektor Tanel Järvet SKA Politsei- ja piirivalvekolledž Karistus- ja menetlusõiguse õppetool tanel.jarvet@sisekaitse.ee

2. Allteemade jaotus • Kriminaalmenetuse allikad ja põhimõtted. • Menetluse alustamine; subjektid ja tõendamise protseduur; • Tõendamistoimingud (ülekuulamine; vaatlus; läbiotsimine; ekspertiis). • Kriminaalmenetluse lõpetamine või lõpuleviimine.

3. Õigusaktid • Kriminaalmenetluse seadustik • Kriminaalasja kohtueelse menetluse dokumentide vormide kehtestamine. www.riigiteataja.ee • Kohtuekspertiisiseadus. www.riigiteataja.ee • Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord. www.riigiteataja.ee

4. Õpik • E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Kirjastus Juura, 2006

5. Kriminaalmenetlusõiguse allikad • 1) Eesti Vabariigi Põhiseadus; • 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; /NB! Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid mõnedes kriminaalmenetluse üldistes küsimustes/ • 3) KrMS ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid;4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. /KrMS § 2/

6. Kriminaalmenetlusõiguse allikad 2 • KrMS § 3 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. • § 213 lg 5--Riigi peaprokurör võib kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks anda oma määrusega prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid korraldusi. Kaudselt ka--Riigiprokuratuuri kommentaarid KrMS kohaldamisel

7. Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud KrMS § 199 lg 1 p 1-5 1) puudub kriminaalmenetluse alus; (kuriteo sündmus, süüteo koosseis, süülisus) 2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud; (KarS §-s 81 aegumise tähtajad) 3) amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud; 5) samas süüdistuses on sama isik süüdi mõistetud või tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud. • ne bis in idem põhimõte

8. Kahekordse karistamise keeld • Ne bis in idem põhimõte (PS § 23 lg 3). Sama tegu ja tegija. Ideaalkonkurents. Reaalkonkurents. Väärteokaristus sama teo eest välistab kriminaalmenetluse.

9. Kriminaalmenetluse alustamine • Kriminaalmenetlust alustab esimese uurimis- või muu menetlustoimingugauurimisasutus võiprokuratuur. Peavad olema: • ajend, • alus ning, • puuduma § 199 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. /§ 193/

10. Ajend kuriteoteade • suuline või kirjalik; [suuline teade protokollitakse ja telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse] • Kuriteokaebus - teade milles isikut süüstatakse kuriteos; • NB! Kohustus teatada uurimisasutusele või prokuratuurile - kui on alust oletada, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel

11. Ajend 2 • kuriteole viitav muu teave: • prokuratuuri või uurimisasutuse sedastatud teabelevis avaldatud kuriteole viitav teave; • kuriteole viitav teave, mille on sedastanud uurimisasutus või prokuratuur oma ülesandeid täites. Alus: • kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. • S.t. et tegu võib olla esmaste andmete põhjal: • süüteokooseisule vastav, • õigusvastane ja • süüline.

12. Valekaebuse tagajärg • KarS § 319 ei nõua valekaebuse esitamise eest vastutusele võtmiseks isiku eelnevat hoiatamist. • Küll aga võib hoiatada ilmselt põhjendamatute kaebuste puhul järgmistes punktides: 1).    valekaebuse tagajärjed KarS § 319 järgi; 2).    menetluskulude hüvitamine § 184 järgi; 3).    krim.menetluse alustamata jätmisest teatatakse ka isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud. /KrMS § 198 lg 2/.

13. Mis on esimeseks menetlustoiminguks • Nõudekirja/päringkirja, ka kutse saatmine on menetlustoiming. • Näit. prokuratuuri poolt kriminaalasja uurimisalluvusse saatmine on esimene menetlustoiming. • Taustinfo kogumine, 3.isikutelt midagi nõudmata, ei too kaasa kriminaalmenetluse alustamist (dokumentidega tutvumine). Kriminaalmenetluse alustamine sisestatakseMIS-i (menetluse infosüsteemi).

14. Kuriteoteate lahendamise aeg • 10 päeva jooksul peab uurimisasutus või prokuratuur teatama kuriteoteate esitajale alustamata jätmisest. Kannatanu õigus kaevata—alustamata jätmise teatisele/ lõpetamise määrusele. • 10 päeva jooksul alustamata jätmise teatise saamisest. • kaebus prokuratuuri, kus lahendada seda aega kuni 15 päeva.

15. Menetlusosalised • kannatanu • kahtlustatav või süüdistatav; • kahtlustatava/süüdistatava kaitsja; • tsiviilkostja; • kannatanu/tsiviilkostja esindaja. /§ 16/ Tunnistaja ei ole menetlusosaline!

16. Kannatanu • KrMS § 37 lg 1--- Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud • füüsilist, • varalist või, • moraalset kahju.

17. Kannatanul on õigus 1) vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine §-des 207 ja 208 sätestatud korras; /ei saa vaidlustada otstarbekuse korral lõpetamist § 202, § 203 korras/ 2) esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või linnakohtus;3) anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest KrMS §-des 71–73 sätestatud alustel;4) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega §-s 224 sätestatud korras /kui taotleb seda/;/§ 38/ • Kui on juriidilisest isikust kannatanu, siis nähtub see kannatanu seadusliku esindaja ülekuulamise protokollist. Üle saab kuulata juhatuse või muu juhtorgani liiget.

18. Kahtlustatav Kahtlustatav on: • isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud. /§ 217/ • isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. /näit. kahtlustatavana ülekuulamine; isiku läbivaatus §-s 88/ Kahtlustatava õigused ning kohustused on §-s 34. • Jälitustoimiguga allutamine ei anna veel kahtlustatava staatust.

19. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine • Tõkendi eelne toiming. • Kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Kinnipidamise kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll. /§ 217/

20. Nõuded kinnipidamisele • Kahtlustatavana kinnipeetud isik tuleb viivitamata üle kuulata. • Kui kokkuleppel kaitsja ei saabu mõistliku aja jooksul (näit. 12 tundi, siis saab KrMS § 43 lg 2 p 2 alusel menetleja määrata uue kaitsja. • Alati ei ole võimalik viivitamatuse nõuet järgida (nt. kui isik on purjus). • Kahtlustatavana kinnipeetule antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedasele menetleja kaudu. • Kui teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib prokuratuuri loal teatamisest keelduda.

21. KAHTLUSTATAVA õigused Kahtlustataval on õigus (KrMS § 34 lg 1): • Teada milles teda kahtlustatakse; • Anda ütlusi kahtlustuse kohta (ei ole kohustust); • Esitada omapoolseid taotlusi ja tõendeid; • Tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse (vaid need toimingud, kus kahtlustatav osaleb).

22. Kahtlustatava ülekuulamine • KrMS § 76 lg 1 p 3 nõuab, et kahtlustatava ülekuulamise alguses märgitakse protokolli kahtlustuse sisu (kuriteo asjaolud + kvalifikatsioon) ning kahtlustatavat saab üle kuulata ainult kahtlustuse aluseks oleva kuriteo asjaolude kohta (§ 75 lg 3). • Võib ette tulla aga olukord, kus kahtlustatav ülekuulamise käigus soovib lisaks protokollis märgitud tegudele (§ 76 lg 1 p 3) rääkida veel teistest kuriteoepisoodidest, mida ta on toime pannud. • Sellisel juhul tuleb enne nende kohta ütluste andmist kahtlustuse sisu laiendada.

23. Kaitsja • Kaitsja kutsutakse uurimistoimingust osa võtma vaid kahtlustatava kirjaliku taotluse alusel. ( KrMS § 34 lg. 1 p.3, § 45 lg. 1) • Kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest KrMS § 45 lg. 2 alusel ei ole kohustuslik ja kahtlustatav ei ole selgelt väljendanud oma tahet ning esitanud vormikohast taotlust kaitsja osavõtuks, siis kaitsjat uurimistoimingu tegemise juurde ei kutsuta. • Selleks, et kaitsja uurimistoimingu juurde kutsuda, peab kahtlustatav vastavalt riigi õigusabi seaduse § 9 lg. 1 ja § 10 lg. 4 esitama §-s 12 sätestatud kirjaliku taotluse.

24. Kaitsja 2 Kaitsjana saab osaleda: 1)      Lepinguline kaitsja: §        *advokaat (Eesti Advokatuuri liige); §        *teised isikud menetleja loal (üksnes õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava täitnud isik), 2) Määratud kaitsja (üksnes advokaat, s.t. Eesti Advokatuuri liige).

25. Advokatuuriseaduse § 57-1. Advokaadi volitus. • Õigusteenuse osutamise käigus kliendi esindamisel või kaitsmisel kolmandate isikute ees piisab advokaadi kinnitusest, et ta on kliendi esindaja või kaitsja ning vastava volituse olemasolu eeldatakse(volituse eeldus). Advokaatide nimekiri ja kontaktandmed www.advokatuur.ee • Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord (Justiitsministri määrus).

26. Määrus a) menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus, mis lisatakse kriminaaltoimikusse; •  Sisu- ja vorminõuded määrusele on toodud §-s 145.  Määrust tutvustatakse KrMS-s sätestatud juhtudel menetlusosalisele (tõkendi määrus; läbiotsimsie määrus jne, s.t. määrused mis toovad õiguslikke tagajärgi menetlusosalisele) ning talle selgitatakse tema õigusi ja kohustusi, mille kohta võetakse allkiri (§ 145 lg 6). • Menetleja määrust tema menetluses olevas kriminaalasjas on kohustatud täitma kõik isikud (§ 145 lg 7). • Määruse tühistamise õigus ka menetlejal endal, kellel oli määruse koostamise õigus. • Kui ei olnud tegemist prokuröri loaga määrusega.

27. Protokoll Mõiste annab § 146, mille kohaselt on protokoll: 1) uurimis- või muu menetlustoimingu kohta; 2) kajastab toimingu tingimusi, käiku ja tulemusi; 3) vormistatud masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas. •  Käsikirjaline protokoll on loomulik, kui ülekuulamine toimub sündmuskohal, kinnipidamisasutuses või teistes välioludes. • Uurimisasutus ja prokuratuur võivad menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste protokollimisel kasutada protokollija abi (§ 147). • Protokoll /s.t. menetlusdokument/ koostatakse eesti keeles. /§ 144/

28. Tõlkimine • Menetlusdokument koostatakse eesti keeles. • Juhul kui menetlusdokument on koostatud mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge toimikusse. /§ 144/ • § 10 lg 1: Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. Kuid materjalid tuleb tõlkida.

29. Tõlkimine 2 • Tõlgi kaasamine on vajalik juhul kui: a) on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või b) menetlusosaline ei valda eesti keelt. • Tõlk on erialakeelt oskav või tumma või kurti vahendav isik. Tõlgi ülesannet ei või täita kriminaalmenetluse muu subjekt. • Vannutamata tõlki hoiatatakse, et teadvalt valesti tõlkimise eest võib teda karistada kriminaalkorras. • Tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming on tema puudumise korral õigustühine. • Tõlgil on õigus tõlke õigsuse huvides esitada menetlusosalisele küsimusi, tutvuda menetlustoimingu protokolliga ja teha selle kohta avaldusi, mis protokollitakse. /On oluline, et küsimused ei väljuks tõlke täpsustamise raamidest, vastasel juhul peab uurija sekkuma./

30. Vaatluse eesmärk • koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, • avastada kuriteojäljed ja, • võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära.

31. Vaatluse objektid • 1) sündmuskoht;2) laip;3) dokument, muu objekt või asitõend;4) läbivaatuse toimetamise korral isik ning posti- või telegraafisaadetis. /§ 83/ • Sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. /§ 84/

32. Sündmuskoha vaatlus • Objektiivselt kajastada nähtavat situatsiooni. • Mitte teha järeldusi--- seadme rikkiminek on toimunud A.A. süül. • Kindlasti vajalikud fotod (NB! Fototabeli võib koostada hiljem kontoris). • Ka SKV protokolli koostamise võib lõpetada enda kabinetis. • Joonis, skeem on väga abiks!

33. Arvuti vaatlus • Kui on äravõetud arvuti, siis vaatluse teostamisel: • Salvestatakse väärteo asja jaoks oluline info CD-le või DVD-le, mis lisatakse protokollile ja toimikusse. • Väiksema mahuga failidel veel lisaks ka väljatrükid.

34. Võrdlusmaterjali võtmine ekspertiisiks KrMS § 100 (1) Võrdlusmaterjali võtmise eesmärk on koguda ekspertiisiks vajalikke võrdlusjälgi ja proove. (2) Võrdlusmaterjali võtmise määrus on vajalik, kui:1) Isik keeldub võrdlusmaterjali andmisest ja menetlustoimingu eesmärki on võimalik saavutada sunniga;2) võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust;3) juriidiliselt isikult nõutakse võrdlusmaterjalina dokumente. (3) Võrdlusmaterjali võtmise määruses märgitakse:1) kellelt võrdlusmaterjali võetakse;2) võrdlusmaterjali liik;3) menetlustoimingu põhjendus. NB! Koostada ekspertiisimaterjali võtmise protokoll, kuhu kantakse:1) võetud võrdlusjälgede ja proovide nimetused;2) ekspertiisimaterjali võtmise viis ja tingimused;3) ekspertiisimaterjali hulk või kogus.

35. Vaatluse alternatiivid • Kriminaalasja lahendamiseks vajalikke dokumente saab nõuda ka nõudekirjaga - § 32 lg 2 ja § 215 lg 1; • Kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatlus. /§ 124/

36. Sündmuskoha vaatlus • Kui otsitav ese asub avalikus kohas või kui see nt tuuakse uurimisasutusse, siis võetakse see kriminaalasja juurde vaatlusega vastavalt §-le 83. • Kui eseme leidmise kohal on mingi tõenduslik väärtus, tuleb seda teha koos sündmuskoha vaatluse protokolliga, kui aga mitte, siis võib teha üksnes „dokumendi, muu objekti või asitõendi“ vaatluse vastavalt §-le 86 ja märkida vaatlusprotokolli vastava eseme saamise asjaolud (neid võib käsitleda § 87 lg 1 p 5 alusel „muude vaatlusandmetena“).

37. Vabatahtlik valduse vaatlus • kui võõra hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala seaduslik valdaja nõustub menetlejate sisenemisega ning ei ole vaja teostada ka objekti otsinguid: (nt isik ise annab need vabatahtlikult välja), siis läbiotsimist ei ole vaja ja objekti äravõtmiseks piisab vaatluse teostamisest. • NB! Vaatlusprotokolli võtta isiku allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud õigust keelata ilma läbiotsimismääruseta menetlejate sisenemine ja objekti üleandmine ja seda tuleb teha juba enne sisenemist.

38. Dokumendi vaatlus • Dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina. • Kui asitõendina ära võetud dokumenti, asja või muud objekti on vaja täiendavalt uurida, tehakse asitõendi vaatlus. /§ 86/ • Vaatluse protokoll vaid uurija allkirjaga.

39. Läbiotsimise eesmärk KrMS § 91 lg 1 tulenevalt leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt: • asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, • kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või, • kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või, • laip või tabada tagaotsitav.

40. LO alused • Läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel. • Edasilükkamatutel juhtudel võib uurimisasutus läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma prokuratuuri loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuurile, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise.

41. LO määruse sisu • Läbiotsimismääruses märgitakse: 1) läbiotsimise eesmärk (mida otsitakse); 2) läbiotsimise põhjendus (miks on alust arvata, et need objektid või isik võib asuda just seal).

42. LO ettevalmistamine • Eelinfo kogumine andmebaasidest (väljatrükk) • Fotod isikutest • Sidevahendid (raadiosaatjad- sageduse kontroll, akud). • Uurija kohver, kummikindad, taskulamp • Fotoaparaat, ja videokaamera. • Relv ja erivahendid, kuulivest—turvataktika • Kui suuremate asjade äravõtmine, siis kuhu hiljem ladustada. • Mis kell ja mis kohtades alustada.

43. LO rakendamine LO-t rakendades: • 1) tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või juriidilise isiku või riigi või KOV asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust, mille kohta võetakse määrusele allkiri. Vastava isiku või esindaja puudumisel peab kaasama KOV esindaja. • 2) tehakse ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objekt. Kui ettepanek jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud osaliselt, toimetatakse otsinguid.

44. LO erisused • Läbiotsimismääruseta võib läbi otsida isiku: 1) kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral; 2) kelle kohta on alust arvata, et ta läbiotsimiskohal varjab otsitavat objekti.

45. Läbiotsimisprotokoll(KrMS § 92) Läbiotsimisprotokolli kantakse:1) ettepanek välja anda otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava asukoht;2) vabatahtlikult väljaantud objekti nimetus;3) otsingute tingimused, käik ja tulemused;4) leitud objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks;5) tabatud tagaotsitava isikuandmed.

46. Asitõend • kuriteo objektiks olnud asi, • kuriteo toimepanemise vahend, • kuriteojäljega asi, • kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või, • kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel ja mille kohta on koostatud asitõendiks tunnistamise määrus.

47. Asitõendite äravõtmine • Vaatluste käigus ära võtta asitõendid /§ 83 lg 1 järgi/. märgitakse vaatluse protokolli, mida võeti. • Isiku läbivaatuse käigus tema juurest ära võtta asitõenditena kasutatavad asjad. /§ 88 lg 1 p 4/. märgitakse läbivaatuse protokolli mida võeti. • Muu objekti, dokumendi, asitõendi vaatlus, mille protokolliga ka objekt/dokument ära võetakse. /§ 86/ • Vabatahtlik esemete, dokumentide üleandmine uurija nõudel /nõuded tõendite üleandmiseks on kohustuslikud/. Vormistada üleandmise vastuvõtu aktina või ülekuulamise protokolli lisana, kui anti peale ülekuulamist üle.

48. ASITÕENDITE HOIDMISEST • § 124 lg 3 alusel saab asitõendi tagastada ilma lepinguta omanikule või õiguspärasele valdajale siis, kui ei ole vajalik tagada asitõendi tingimusteta säilimist kriminaalmenetluse lõpuni - nt seetõttu, et selle asitõendi enda füüsiline kasutamine hilisemas kriminaalmenetluses ei ole enam vajalik (asitõend on piisavalt vaatlusprotokolliga fikseeritud ja vastavate asitõendite enda füüsilist uurimist kohtus nagunii üldjuhul ei teostata).

49. Asitõendi suhtes võetavad meetmed • hoitakse kriminaaltoimikus; • hoitakse menetleja asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis või valvataval territooriumil; • hoitakse ekspertiisiasutuses; • vara suhtes, mille seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud---- kohaldada konfiskeerimist. (prokuratuuri määruse alusel ja kohtu loal) • kiiresti riknev asitõend, mida ei ole võimalik tagastada seaduslikule valdajale, antakse tasuta riigi või KOV tervishoiu- või hoolekandeasutusele, võõrandatakse või hävitatakse kriminaalmenetluse käigus menetleja määruse alusel. (Müügist saadud raha kantakse riigituludesse.)

50. Asitõendi suhtes võetavad meetmed 2 • asitõend mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; /kui omandisuhe ei ole selge, otsustab AT suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel kirjalikus menetluses. § 126 lg 4/ • kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; • kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks.