1 / 18

ÜLDHARIDUSE RAHASTAMINE

ÜLDHARIDUSE RAHASTAMINE. ERKKI PIISANG. Kuidas liigub raha haridusse?. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määratleb kohustuse pidaja kohustused. § 6

norina
Download Presentation

ÜLDHARIDUSE RAHASTAMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ÜLDHARIDUSE RAHASTAMINE ERKKI PIISANG

  2. Kuidas liigub raha haridusse? • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määratleb kohustuse pidaja kohustused. § 6 • (2) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

  3. Põhikooli ja gümnaasiumi seadus • Määratleb tüüpkoosseisud • Määratleb õppekoormused • Määratleb õppevahendite rahastamise • Määratleb pedagoogide palgavahendid • Määratleb täiendkoolituse vahendid

  4. Õppijad

  5. Õpilaste arv kooliastmeti üldhariduse päevases õppes 2004/05 õppeaastal ja prognoos aastateks 2005/06-2010/11

  6. Milline on koolivõrk täna? • 50 munitsipaal algkooli ja 5 põhikooli, kus on alla 25 õpilase • Õpilaste arvuga 25 kuni 60 õpilaseni on 20 munitsipaal algkooli ja 18 põhikooli • Väikseim ainult gümnaasium on 94 õppijaga • SELLINE ON REAALSUS

  7. Pearahaga toimetulek * Pearaha koefitsiendiga 1,0 tuleb toime algkool (1.-3.klass) kui igas klassis on 15 õpilast, kokku koolis 45 õpilast (liitklassi puhul on võimalik toime tulla ca 12 õpilasega koolis). • Pearaha koefitsiendiga 1,0 tuleb toime algkool (1.-6. klass) kui igas klassis on 16 õpilast, kokku koolis ca 100 õpilast. • Pearaha koefitsiendiga 1,0 tuleb toime põhikool (1.-9. klass) kui igas klassis on 17 õpilast, kokku koolis ca 150 õpilast. • Pearaha koefitsiendiga 1,0 tuleb toime gümnaasiumiosa (10.-12. klass kui igas klassis on ca 20 õpilast (32 t nädalas), kokku koolis 60 õpilast; kui igas klassis on ca 25 õpilast (41 t nädalas), kokku koolis 75 õpilast; kui igas klassis on ca 30 õpilast (50 t nädalas), kokku koolis 90 õpilast.

  8. Vajalik õpilaste arv klassiti palgamaksmise võimaldamiseks õpetajatele.

  9. Tingimused: • minimaalne võimalik tundide arv klassiti 20-23-25-25-28-30-30-32-34; • maksimaalne võimalik tundide arv klassiti 20-23-29-29-34-41-41-42-44; • õpetaja palga alammäär 7000.- kr kuus; • vanemõpetaja palga alammäär 8000.- kr kuus; • koormusnorm 22 t nädalas ja 0,15 lisa klassijuhatajana; • lisatud 3% täiendkoolitust ja 10% juhtkonna palgavahendeid; • pearaha 10 547 ( ei sisalda õpikute ja investeeringute osa); • pearaha koefitsient 1,0.

  10. Vajalik õpilaste arv klassiti palgamaksmise võimaldamiseks õpetajatele gümnaasiumiastmes. • Tingimused: • õpetaja palga alammäär 7000.- kr kuus; • vanemõpetaja palga alammäär 8000.- kr kuus; • koormusnorm 22 t nädalas ja 0,1 lisa klassijuhatajana; • lisatud 3% täiendkoolitust ja 10% juhtkonna palgavahendeid; • pearaha 10 547 ( ei sisalda õpikute ja investeeringute osa); • pearaha koefitsient 1,0.

  11. Koefitsientide tekitatud piirid 2. klassis on vajalik vähemalt 15 õpilase olemasolu, et õpetaja(d) saaksid 7000 kroonist kuupalka koefitsiendi 1,0 korral. Koefitsient 1,5 korral peab 2. klassis olema vähemalt 10 õpilast, et õpetaja(d) saaksid 7000 kroonist kuupalk. Kasutades investeeringute ja õpikute osa, siis peab 2. klassis olema vähemalt 8 õpilast. 9. Klassis on vajalik vähemalt 21 õpilase olemasolu, et õpetajad saaksid 7000 kroonist kuupalka koefitsiendi 1,0 korral. Koefitsiendi 1,5 korral peab 9. klassis olema vähemalt 14 õpilast, et õpetajad saaksid 7000 kroonist kuupalka. 10. (11.,12.) klassis on vajalik vähemalt 19 õpilase (32 t puhul), 24 õpilase (41 t puhul) või 29 õpilase (50 t puhul) olemasolu, et õpetajad saaksid 7000 kroonist kuupalka koefitsiendi 1,0 korral.

  12. Kooliastmete võimalikud kriteeriumid Algkool Põhikool Gümnaasium 1.Ligipääs 1.Kvaliteet 1.Kvaliteet 2.Kvaliteet 2.Ligipääs 2.Efektiivsus 3.Efektiivsus 3.Efektiivsus 3.Ligipääs

  13. Koefitsientide paradoksid I KOV koolides 699 õpilast, koefitsient 1,1 II KOV koolides 701 õpilast, koefitsient 1,0 Tulemus: I KOV saab 10% rohkem pearaha, ehk 12 000 kroonise pearaha puhul ca 700X1200 krooni= 840 000 krooni rohkem kui II KOV. 1,01 oleks ca 700X120 krooni = 84 000 krooni 1,001 oleks ca 700x 12 krooni = 8 400 krooni

  14. Võimalikud rahastamismudelid • Õpilaspõhine pearaha (klassiti, kooliastmeti, koefitsiendid) • Õpilaspõhine pearaha + baasraha (baasraha piiride probleemid) • Klassipõhine rahastamine (õpetaja palgakulu alusel) • Õppekavapõhine rahastamine (põhikoolis min. ja maks. variandid, gümnaasiumis 3 põhivarianti ja õppesuunad, sisuliselt makstakse antavad tunnid ja on seetõttu kõige objektiivsem) • Koolipõhine rahastamine (kulupõhine - algkoolid, erikoolid, erandid) • Mudel, kus algkool (1.-6. klass) on klassipõhine, põhikooli III aste (7.-9. klass) ja gümnaasium on õpilaspõhise pearahaga • Üleminekuajal kasutatakse üht mudelit, stabiliseerumise ajal teist mudelit. • Eriti hea ja lihtne variant

  15. Mõned otsustamist vajavad asjad • Riigi, KOV ja era õigused ja kohustused • Algkool (1.-3. kuni 1.-6. klass) kodulähedane ja vajalikult kinni makstud • Põhikooli III aste (7.-9. klass) suuremates keskustes • Gümnaasiumiosa 300 õpilasega nõuab ca 10 000 elanikku (kutseõppeasutus 500 õpilasega nõuab ca 30 000 elanikku) • Põhikooli III astme (7.-9.) miinimumnõue võiks olla 2 paralleeli a` 20 õpilast igas klassis, kokku 120 õpilast (on esialgu utoopiline) • Gümnaasiumiosas miinimumnõue võiks olla 2 paralleeli a`25 õpilast igas klassis, kokku 150 õpilast

  16. Rahastamine 2006

  17. Rahastamine 2006

More Related