Martti Mandel Rahandusministeeriumi halduspoliitika osakond 23.05.2008

1. PSI direktiivi rakendamise halduskorralduslik aspekt ning finantsiline mõju – hind, maksustamine ja mõju riigieelarvele Martti Mandel Rahandusministeeriumi halduspoliitika osakond 23.05.2008

2. PSI direktiiv • Võeti vastu 2003. aastal. • Direktiivi eesmärk on avaliku teabe kättesaadavuse osas harmoniseerida EL-i siseseid erinevusi, tagamaks kodanikele ja ettevõtetele üle Euroopa võrdsed võimalused ning vaba konkurents. • Teabenõudele vastamise aeg peab olema mõistliku pikkusega. • Avaliku teabe taaskasutuse parendamiseks peab olema võimalik edastada andmeid ka digitaalsel kujul. • Avaliku teabe taaskasutuse tingimused peavad olema potentsiaalsele kasutajale selged.

3. PSI direktiiv • Kui teabe taaskasutuse eest küsitakse tasu, siis ei tohiks sellelt laekuv tulu ületada andmete kogumise, töötlemise, paljundamise ja levitamisega seotud kulusid ning lisaks investeeritud vahendite mõistlikku tootlust. • Direktiivi seatud ülemine piir ei tähenda, et liikmesriigid ei võiks andmeid edastada väiksema tasuga või üldse tasuta. • Direktiiv kutsub liikmesriike julgustama avaliku teabe valdajaid mitte küsima teabe taaskasutuse eest suuremat tasu kui andmete paljundamise ja levitamisega kaasnevad kulud.

4. PSI direktiiv • Teabe kasutaja soovi korral peab avaliku teabe haldaja esitama andmete kasutamise tasu arvutamise põhimõtted. • Tuleb järgida vaba konkurentsi põhimõtteid. Teabe valdaja peab vältima olukorda, kus tema ja eraõigusliku isiku vahel on eksklusiivne leping, mille alusel viimane saab teavet eritingimustel.

5. Halduskorralduslik aspekt • Halduskorraldus – kes mida teeb ja mille eest vastutab. • Andmekogu vastutav töötleja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes korraldab andmete kasutusele võtmist, andmekogu pidamist ja andmete töötlemist. • Andmekogu vastutav töötleja võib volitada andmete töötlemise ja andmekogu majutamise halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule. • Halduskorraldus peab teenima kodaniku huve – avalik teave peab olema kodanikule või ettevõttele mõisliku ajaga ning mõistliku tasu eest kättesaadav. • Direktiivi rakendamine ei eelda seniste asutustevaheliste funktsioonide ja töökorraldusemuutmist.

6. Halduskorralduslik aspekt – võimalikud eesmärgid • Avaliku teabe kasutajagruppide halduskoormuse vähendamine. Peame alustama halduskoormuse mõõtmisest. • Andmekogud teenusepõhisteks: andmete kasutaja vajadused tähtsamaks ametkondlikest vajadustest. Nõuab ka infoühiskonna arengukava 2013. • Andmekogude harmoniseerimine ja integreerimine. X-Tee näol suuresti realiseerunud.

7. Finantsiline mõju – registrite päringutasud • Eestis on nii tasulisi kui ka tasuta registreid. • Teenustepõhised registrid on enamasti tasulised – näiteks äriregister, kinnistusraamat, rahvastikuregister. Tasu suurus sõltub soovitud teenusest. • Äriregistris ettevõtja üldandmete päring maksab 10 krooni, majandusaasta aruande või põhikirja päring 25 krooni. • Päring on teenus ning see on maksustatav käibemaksuga.

8. Finantsiline mõju – registrite päringutasud • Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teenustasud on arvestatud kulupõhiselt – päringutasu kogutulu ei ületa registri pidamise kogukulusid. • Enim kasutatavate registrite päringutasude on valdavalt PSI direktiiviga kooskõlas – tasu ei ületa märkimisväärselt registriandmete paljundamise ja levitamise kulu.

9. Finantsiline mõju – riigilõivud • Registritest dokumentide väljastamist maksustatakse riigilõivuga. • Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). • Näiteks äriregistrist registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni. • Taimetervise registri väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga A4 lehekülje eest.

10. Finantsiline mõju – riigilõivud • Registrikannete väljavõtete eest küsitavad riigilõivud on valdavalt mõistku suurusega ning ei tohiks direktiiviga olulisel määral vastuolus olla. • Registrikannete tegemise ning registriandmete muutmisel on eri registrite puhul riigilõivu määrad erinevad. • Samas nende teenuste seos PSI direktiivi ehk avaliku teabe taaskasutamisega on küsitav. Siin on pigem tegu avaliku teenusega.

11. Direktiivi mõju riigieelarvele • Kuna enamiku registrite päringutasud ning andmete väljatrüki eest küsitavad riigilõivud on valdavalt direktiivi nõutud tasemega kooskõlas, siis PSI direktiivi rakendamine ilmselt ei mõjuta olulisel määral riigieelarve tulusid. • Avaliku sektori tööprotsesside muutmine nõuab alati kulusid. • Direktiivi nõuete täitmiseks on suur osa tööst tehtud, seega edasised kulud ei tohiks olla ületamatult suured. • Kokkuvõttes ei oma PSI direktiivi rakendamine ilmselt Eesti riigieelarvele suurt mõju.

12. TÄNAN! Martti Mandel Rahandusministeeriumi halduspoliitika osakond 23.05.2008