Ülevaade konkurentsivõime kavast “Eesti2020”

1. Ülevaade konkurentsivõime kavast “Eesti2020” Märt Loite Riigikantselei

2. Euroopa 2020 Aprill 2011 - liikmesriikide kavad Euroopa strateegia eesmärkidele liikumiseks

4. EL taseme majanduskoordinatsioonist Stabiilsus- ja Kasvupakt Euroopa 2020 strateegia EL tasemel Euroopa Komisjoni majanduskasvu aruanne (2011 jaanuar) Konkurentsivõime kava ‘Eesti 2020’ Stabiilsusprogramm Eestis Iga-aastased majanduspoliitika suunised ja riikidele antavad soovitused (juuni)

5. Euroopa 2020 • ELi majanduskasvu strateegia eelolevaks kümnendiks • Järeltulija Lissaboni strateegiale (?) • 5 valdkonnas ambitsioonikad eesmärgid: • tööhõive, innovatsioon, haridus, sotsiaalne kaasatus ja kliima/energeetika • Iga liikmesriik võtab nimetatud valdkondades siseriiklikud eesmärgid • Strateegiat toetavad ELi ja liikmesriikide tasandi meetmed: • makromajandusliku keskkonna jälgimine • struktuurireformid • Euroopa juhtalgatused (digitaalne tegevuskava, innovatiivne liit, noorte liikuvus, ressursitõhus Euroopa, üleilmastumise aja tööstuspoliitika, töökohad/oskused, vaesuse vastane võitlus) • Ühtse turu süvendamine • Investeeringud

6. Euroopa 2020 eesmärgid 1. Tööhõive • 20–64-aatastest elanikest töötab 75% 2. Teadus- ja arendustegevus / innovatsioon • Teadus- ja arendustegevusse / innovatsiooni tuleb investeerida 3% ELi SKPst (nii riiklikud kui ka eravahendid kokku) 3. Kliimamuutused/energeetika • Kasvuhoonegaaside heitkogused 20% (või kui tingimused on selleks sobilikud, isegi 30%) võrra väiksemad võrreldes 1990. aastaga • 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest • 20% suurem energiatõhusus 4. Haridus • Koolist väljalangemise vähendamine nii, et see oleks alla 10% • Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab kolmanda tasandi hariduse 5. Vaesus / sotsiaalne tõrjutus • vähendada vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad

7. Eesti2020 • Euroopa semestri raames iga riigi konkurentsivõime reformid ja eesmärgid fikseeriv strateegia • Esitatakse koos Stabiilsusprogrammiga Euroopa Komisjonile • Strateegias: • seatakse konkurentsivõime tõstmise eesmärgid 2015 ja 2020 aastaks • otsustakse olulisemad konkurentsivõimega seotud reformid • fikseeritakse kohustused, mille iga riik võtab laiendatud euroala pakti elluviimiseks (12 kuu jooksul ellu viidavad konkreetsed muutused/reformid)

8. Euro Plus Pact • Valitsusjuhtide kokkulepe 2011. aasta 24.-25. märtsi Ülemkogul • liikmesriikides läbi viia konkreetsed reformid konkurentsivõime tõstmiseks järgmistes valdkondades: • majanduse konkurentsivõime kasv • tööhõive kasv • riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tugevdamine • finantsstabiilsuse tagamine • riigid annavad teada ja lisavad riiklikele reformikavadele reformidest, mis 1 aasta jooksul läbi viiakse (juuniks 2012)

9. Eesti senine kavade kontekst • Majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007 • iga-aastased aruanded • Majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011 • makromajandus ja fiskaalpoliitika • ettevõtluskeskkond ning teadus- ja arendustegevus • haridus ja tööturg • Eesti konkurentsivõime kava 2009–2011 • koostati majanduskasvu ja tööhõive kava täiendamiseks, kuna majanduskeskkond oluliselt muutus • Konvergentsiprogramm (euroala riikidel stabiilsusprogramm) • kirjeldab Eesti fiskaalpoliitika seisu ja eesmärke • uuendatud kord aastas alates 2004. aastast

10. Ettevalmistamise protsess • Arutelud alates 2010. aasta jaanuarist • 2010.a mais eelanalüüs EL2020 ja Eesti 2020 eesmärkide seadmiseks ja 10 aasta poliitikaprioriteetide aruteluks • 2011. aasta sügis – Eesti2020 eelnõu (eesmärgid, peamised väljakutsed ja tegevussuunad) • arutelud valitsuses, Riigikogu komisjonides, partneritega • Euroopa Komisjoni esimene hinnang meie plaanidele • Pärast seda põhjalikud arutelud ekspertide ja ministeeriumitega • konkreetsed tegevused ja meetmed (tegevuskava 2011-2015) • eesmärgid 2015 aastaks

11. Eesti2020 väljakutsed “Eesti 2020” neli väljakutsete valdkonda: • Haritud rahvas ja sidus ühiskond - hariduse kvaliteet ja kättesaadavus ning tööjõu pakkumine; • Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond - ettevõtete pikaajalist konkurentsivõime kasvu soodustav poliitika, loomemajandus, teadus- ja arendustegevuse rahvusvaheline konkurentsivõime, ettevõtlust toetav taristu; • Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika - energiasääst ja ressursisääst; • Jätkusuutlik ja kohanduv riik - riigirahanduse jätkusuutlikkus, võime reageerida muutuvatele oludele ja tasakaalustamatustele, majanduse arengut toetav maksupoliitika ja valitsemissektori kaasajastamine.

12. Demograafiline eelis kaob kiirestitööealise elanikkonna osakaal on hakanud vähenema

14. Tootlikkuse madal tase on seotud nii väikese koguteguritootlikkuse kui kapitalimahukusega. • ettevõtted vähe investeerinud, kasutatakse palju inimressurssi, valmistatakse suhteliselt odavat toodangut ning osutatakse madala lisandväärtusega teenuseid • Edasise kasvu väljavaadete kontekstis kaks keskset väljakutset: • saavutada tootlikkuse kiire kasv nii suurema kapitalimahukuse kui kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu • taastadamajanduskriisi eelnekõrge tööhõive tase

15. Tootlikkuse kasvuks on ruumi

16. Teine keskne väljakutse on tööhõive suurendamine

17. Haritud rahvas ja sidus ühiskond • Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ja kohandumine demograafiliste muutustega • Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine tööturu vajadustega ning kutse- ja kõrghariduse tasandil erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine • Kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine • Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ja rahastamise jätkusuutlikkus • Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise

18. Meie lähtekoht hariduses on hea

19. Suureks väljakutseks on professionaalse haridusega inimeste osakaalu suurendamine

20. Koolist väljalangevus peab vähenema

21. Täiskasvanuhariduses osalejate arv on kasvanud, kuid põhjamaade tase on veel kaugel

22. Haridus- ja tööturupoliitika peab aitama kaasa ka suhtelise vaesuse vähenemisele

23. Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond • Ettevõtete pikaajalist rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu soodustava poliitika kujundamine • Keskkonna loomine senisest suuremas mahus ekspordipotentsiaaliga ja suurema lisandväärtusega sektoritesse suunatud otseste välisinvesteeringute Eestisse toomiseks • Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks • Loomemajanduse, IKT ja teiste võtmetehnoloogiate potentsiaali laiem kasutamine teiste sektorite lisandväärtuse tõstmisel • Teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippspetsialistide juurdekasvu tagamine • Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele

24. TA kulude kasv peab tulema erasektori investeeringutest

25. Eesti ekspordi osakaal maailmas peab veelgi kasvama

26. Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika • Energeetika pikaajaliste struktuursete muutuste elluviimine kooskõlas Eesti energiajulgeoleku ja energiasäästu eesmärkidega • Majanduse üldise ressursimahukuse sh energiamahukuse vähendamine energiaefektiivsuse tõstmise kaudu

27. Energiaintensiivsus on vähenenud

28. Kuid ruumi energiatõhususe suurendamiseks on veel

29. Majanduse energiatarbimine peab jääma tänasele tasemele

30. Aastaks 2013 ülejäägiga valitsussektori eelarvepositsioonini jõudmine ning selle säilitamine pikas perspektiivis • Avaliku sektori sotsiaalkulutuste jätkusuutlikkuse parandamine tööealise elanikkonna vähenemise ja vanemaealiste osakaalu suurenemise tingimustes • Konkurentsivõimet toetava eelarvepoliitikaga (kõrge tootlike kulude tase, eelarve paindlikkuse suurendamine, avaliku sektori palgakulude ohjamine) jätkamine • Töötamise ja kasumi teenimise maksude vähendamisega ning tarbimise ja keskkonna koormamise maksude suurendamisega jätkamine Jätkusuutlik ja kohanduv riik

31. Riigieelarve peegeldab valitsuse prioriteete ja peab toetama konkurentsivõimet

32. Eelarvetasakaalu saavutamine on jätkuvalt suur väljakutse

33. Eesti2020 eesmärgid • Kaks peamist eesmärki Võrreldes Rahandusministeeriumi kevadprognoosiga on Eesti2020 eesmärkide täitmise positiivne mõju majanduskasvule 2013 ja 2014 0,1%, 2015 0,2% ja 2020 0,5%

34. Eesti2020 eesmärgid • Haridus ja sidus ühiskond * prognoos

35. Eesti2020 eesmärgid • Haridus ja sidus ühiskond

36. Eesti2020 eesmärgid • Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond

37. Eesti2020 eesmärgid • Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika

38. Eesti2020 eesmärgid • Jätkusuutlik ja kohanduv riik

39. Laiendatud euroala pakti reformid • Reformid ja tegevused, mis saavad ellu viidud 2012. aasta juuni lõpuks • Selleks ajaks peaks olema vastu võetud eelnõu Riigikogus või tehtud valitsuse/ministri otsus • Teiste riikide praktika on väga erinev: Prantsusmaal 4 meedet, Hispaanial 8, Saksamaal mitukümmend • Eesti – peamised reformid valitsusliidu programmist mis aitavad euroala pakti eesmärkide saavutamisele kaasa • Kokku 9 tegevust

40. Konkurentsivõime suurendamine • Avaliku teenistuse hüvede reform ja palgasüsteemi läbipaistvuse suurendamine Vastutaja: justiitsminister • Kõrgharidusreformi käivitamine Vastutaja: haridus- ja teadusminister • Start-up programmi käivitamine uuenduslike ettevõtete sünni toetamiseks Vastutaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister

41. Tööhõive suurendamine • Eelnõu vastuvõtmine üksikisiku tulumaksumäära vähendamiseks 2015. aastast Vastutaja: rahandusminister • Tööga seotud tasemehariduse erisoodustusmaksust vabastamine Vastutaja: rahandusminister

42. Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse suurendamine • Tulumaksusoodustuse ülempiiri langetamine 1920 euroni. Vastutaja: rahandusminister • Eripensionide reformi esimese etapi läbiviimine Vastutaja: sotsiaalminister • Eelarve tasakaalu saavutamine 2013. aastal Vastutaja: rahandusminister • Tasakaalu nõude sisseviimine riigieelarve baasseadusesse Vastutaja: rahandusminister

43. Eesti2020 tegevuskava 2011-2015 • Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused on ära toodud strateegia tegevuskavas • Sisaldab juba käimasolevaid tegevusi ja uusi tegevusi, mis on võimalik rahaliste vahenditega katta • On kooskõlas valitsuse tegevusprogrammiga • Kava koostamise käigus ettevalmistatud uued meetmed, mille elluviimiseks vahendeid pole arutatakse läbi SF 2007-2013 vahehindamise ning SF 2014+ planeerimise käigus, võimalusel tegevuskava täiendatakse ja vaadatakse ümber ka eesmärke

44. Eesti2020 ellurakendamine • Euroopa Komisjoni hinnang mais • Juuni Euroopa Ülemkogul riigipõhised suunised kavade korrigeerimiseks ja/või täiendamiseks • Suur osa tegevusi on seotud punktidega valitsuse tegevusprogrammis (kvartalite lõikes tähtaegadega plaan) • Iga-aastane rakendumise ülevaade koostatakse ja vastavalt muudetakse kava ja/või tegevusplaani aprillis