1 / 24

2005

Globaalne soojenemine. 2005. 1. Mis on globaalne soojenemine?. See on Maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõusmine. Viimase sajandi jooksul on temperatuur tõusnud 0,6 ° C. Kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Svante Arhhenius.

paley
Download Presentation

2005

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Globaalne soojenemine 2005 1

  2. Mis on globaalne soojenemine? • See on Maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõusmine. • Viimase sajandi jooksul on temperatuur tõusnud 0,6°C

  3. Kasvuhooneefekt • Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Svante Arhhenius. • Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, mis põhjustabki atmosfääri täiendava soojenemise.

  4. Globaalse soojenemise peamine põhjus on kasvuhooneefekt! • Kasvuhooneefekti võib võrrelda toimuvaga tavalises kasvuhoones. • Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhooneklaasile ehk siis laseb läbi lühilainelist valguskiirgust, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. • Peamiseks soojuskiirguse neelajateks õhus on: veeaur, süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, osoon O3

  5. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. • Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32°külmem, kui ta praegu on. • Seega on kasvuhooneefekt tegelikult normaalne eluks vajalik nähtus. • Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustavadki temperatuuri tõusu.

  6. Tekkepõhjused: • Kasvuhooneefekti tugevnemine • Süsihappegaasi hulga suurenemine kütuste põletamise ja metsade raie tõttu. • Teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris inimtegevuse tulemusena (tehased, aerosoolid). • Looduslikel põhjustel (Vulkanism) • Päikese aktiivsuse suurenemine

  7. Kasvuhoonegaasid • Süsihappegaas: eraldub fossiilsete kütuste põlemisel. • Metaan: eraldub maagaasi põletamisel, märgaladest, koduloomade väljaheidetest, prügilatest. • Lämmastikoksiidid: eraldub sisepõlemismootoritest. • Freoonid: eralduvad aerosoolide külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel.

  8. Kasvuhoonegaasid • Süsihappegaasi ja metaani hulga pidev suurenemine 20-ndal sajandil.

  9. Probleem? • Kasvuhoonegaaside hulka on õhus raske stabiliseerida, kuna kliima soojenemine soodustab süsihappegaasi eritumist. • Näiteks: • Kliima soojenemisel igikelts sulab. Jääse seotud süsihappegaas vabaneb, kiirendades veelgi jää sulamist. • Soode kuivendamisel suureneb süsihappegaasi hulk, lagunemine intensiivistub

  10. Mõned faktid: • 20.sajandi algusest on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,6°C. • Nii kiiret soojenemist pole olnud viimase 500 aasta jooksul. • Seitse kümnest 20. sajandi soojemast aastast olid 1990-ndatel. • Liustikud sulavad kiirelt. • Viimase saja aasta jooksul on merepinna tase tõusnud rohkem kui eelneva 3000 aasta jooksul. • On täheldatud muutusi taimede ja loomade levikuareaalides, mis on nende reaktsioon muutunud kliimale.

  11. Tagajärjed loodusele: • Jää sulamine poolustel veetaseme tõus, saared ja madalikud üleujutatud. • Kliimavöötmete muutumine • Ekstreemsed ilmastiku tingimused (üleujutused, põuad, tsunamid ja orkaanid)

  12. Kliimavöötmete muutumine • Arktika alad muutuvad soisteks. • Parasvööde soojeneb. • Troopika alad kõrbestuvad.  • Paljud liigid ei kannata temperatuuri muutust ja surevad välja. • Teised kohastuvad uute tingimustega/vahetavad elukohta.

  13. Orkaanid • 20 aastaga on temperatuur mere pinnal tõusnud 0.5°C, mille tõttu suureneb orkaanide intensiivsus. • Augusti lõpus laastas orkaan Katrina Atlandi ookeani läänerannikut. Hukkus tuhandeid inimesi.

  14. Tagajärjed inimestele: • Näljahädad • Soojenemine süvendab allergiaid • Troopiliste viiruste levik (malaaria, kollatõbi) • Majanduslik langus (põllumaa vähenemine)

  15. Näljahädad • Põllumaaks sobivaid alasid jääb vähemaks • Temperatuuri tõus vähendab kuivades piirkondades vihma hulka  toimub kõrbestumine. • Aafrika liustike sulamine –väheneb veehulk jõgedes • Veetaseme tõus muudab madalamad alad soisteks. • Suured tormid hävitavad põllusaadusi.

  16. Tagajärjed Eestis • Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel. • Lüheneb või kaob hoopis lumekate. • Suureneb talviste tormide ja udude sagedus. • Seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid üle. • Osad liigid võivad välja surra.

  17. Võimalikud lahendused: • Kasutada taastuvaid energialiike. • Piirata fossiilsete kütuste kasutamist. • Töötada välja õhku mittesaastav kütus. • Tuumaenergia arendamine • Vähenda aerosoolide sattumist õhku. • Peatada metsade maharaiumine. • Istutada uusi metsi.

  18. Mida saad sina teha?(1) • Vähendada energia tarbimist, näiteks kõndides jala ning sõites rohkem jalgrataste ja ühistranspordiga, sõites vähem autoga või kasutada säästlikumat autot. • Kasutada taastuvaid energiaallikaid.

  19. Mida sina saad teha?(2) • Eelistada kodumaal toodetud kaupu, vähendades nii transpordile kulunud energiat ja raha. • Eelistada tooteid, mis ei sisalda kasvuhoonegaasina ja osoonikihi lagundajana tuntud freoone. • Toetada ümbertöötlemist ja piirata tarbimist.

  20. Kyoto protokoll Kyoto protokolli eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid riikide seas aastatel 2008-2012 5% Eesmärgi saavutamiseks on esitatud kolm paindlikku mehhanismi:  • Ühisrakendus; • puhta arengu mehhanism; • heitkogustega kauplemine;

  21. Kyoto protokoll • ÜRO Kliimamuutuste raamkonventsioon sõlmiti 1992. aastal. • Konventsiooni eesmärk oli stabiliseerida kasvuhoonegaaside tase aastaks 2000 samale tasemele, mis 1990. aastal. • Selle eesmärgiks on heitegaaside ja jäätmete vähendamine ja energiasäästlik tarbimine. • Euroopa Liit ratifitseeris lepingu 2001. aastal.

  22. Kasutatud allikad • http://www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/ • http://yosemite.epa.gov/oar/globalwarming.nsf/content/index.html • http://www.greengate.ee • http://europa.eu.int/eur-lex/lex/LexUriServ/site/et/com/2005/com2005_0615et01.pdf

More Related