1 / 20

Loodusvööndid

Loodusvööndid. Maili Jaaska 8. Klass Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium. Mis on loodusvööndid?. Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest

peigi
Download Presentation

Loodusvööndid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Loodusvööndid Maili Jaaska 8. Klass Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium

  2. Mis on loodusvööndid? • Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad • Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest • Oluline on erinevus sademete hulgas • Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne • Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. • Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad.

  3. Kus asuvad loodusvööndid?

  4. Miks loodusvööndid tekivad? • Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesuguse • Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril • Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja rannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused • Omal kohal on ka pinnavormide mõju

  5. Jää- ja külmakõrbed

  6. Paiknevad pooluste ümbruses • Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe • Polaaröö- ja päeva vaheldumine • Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed • Liigivaene elustik, peamiselt meredes • Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub • Kõige vähem saastatud piirkond

  7. Tundra ja metsatundra

  8. Asuvad ainult põhjapoolkeral • Esineb igikelts ja polügonaalpinnas • Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe • Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu • Soostunud mullad, keltsmullad • Loomadest põhjapõder, lemming, polaarrebane, linnud • Kidur taimestik (samblad, samblikud, kanarbik, kääbuskask, pajud) • Maavarade kaevandamine, mereloomade küttimine, kalapüük, põhjapõdrakasvatus • Keskkonnaprobleemideks on pinnase reostus ja pinnase hävimine, looduse aeglane taastumine

  9. Parasvöötmemetsad

  10. Suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias • Parasvöötme põhjaosas - taiga; Euroopas Läänemere ja Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses - segametsad; Euroopakeskosas – lehtmetsad • Kliima valdavalt mandriline, kujunenud 4 aastaaega • Tihe sisevetevõrgustik • Väheviljakad leetmullad • Inimmõju lõunapoolsetes lehtmetsades • Keskkonnaprobleemid kohalikkupäritolu • Okasmetsad: Kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasis; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerika; araukaaria L.-Ameerikas • Segametsad: kuusk, kask, pärn haab; Kaug-Idas amuuri korgipuu, korea seedermänd, amuuri pärn jne • Lehtmetasd: kask, paju, jalakas, vaher, pöök, tulbipuu, suhkruvaher jne

  11. Rohtlad

  12. asuvad parasvöötme soojemas osas • Rohtlate vööndit piirab ühelt poolt metsavöönd ja teiselt poolt poolkõrbete ja kõrbete vöönd • Suvel on sooja 15°C kuni 25°C, talvel -5°C kuni5°C • Rohtlaalade maastikku iseloomustavad kuivalembesed ja lühikese kasvuperioodiga rohttaimed • Rohtlad ei moodusta ümber maakera pidevat vööndit, kuna nende levikut mõjutavad mäestikud ja maailmameri • sajab aastas 200-400 mm • Rohtlates elab palju taimetoidulisi loomi, kes omakorda meelitavad kohale kiskjad • üsnaliigirikas, palju on närilisi ja putukaid • Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja-Ameerikas preeria;Lõuna-Ameerikas pampa;Lõuna-Aafrikas veld

  13. Kõrbed ja poolkõrbed

  14. katavad umbes 1/5 maakera pinnast • Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd • Suurem osa kõrbeid on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel •  Osa kõrbeid on tekkinud nn. vihmavarju efekti läbi – tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub • Pinnakatte järgi jagatakse kõrbeid : Liivakõrbed, soolakõrbed, klibukõrbed, savikõrbed, kivikõrbed, lössikõrbed • taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil (paar nädalat), ülejäänud ajal peavad elama väga kokkuhoidlikult • Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed • maapinnalähedane juurestik • Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine • Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe

  15. Vahemerelised alad

  16. Levivad 30. ja 40. laiuskraadi vahel mõlemal poolkeral, kõige rohkem Euroopas • Lähistroopiline kliima • Jõgedevõrk on hõre • Huumusrikkad pruunmullad • Kõvalehine igihaljas taimkate (tamm, loorber, pistaatsia, piinia, korgitamm jne.) • Tihe asustus, istandused - viinamarjad, oliivid, tsitruselised jm., puhkemajandus ja turism • Keskkonnaprobleemid seostuvad erosiooniga ja tiheda asustusega • Loomi vähe

  17. Savannid

  18. levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas • Enamik maailma savannidestasubAafrikas ja Lõuna-Ameerikas • kliimatiseloomustabkaheaastaaja - kuiva ja vihmase– vaheldumine • suvelkui ka talvel on ööpäevanekeskmineõhutemperatuur 20°C kuni30°C • Savannideslevivadpruun-, punakaspruun- ja pruunmullad • Savannimullad on tavaliseltüsnaviljakad • Kõrrelised • Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha • leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid • Kiskjatest on lõvid, leopardid, �šaakalid, hüäänid ning gepard.

  19. Vihmametsad

  20. laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias • Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju • mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud • sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a) • vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid • Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega • Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi • Metsadehävitaminekutsubesile ka maapinnaärauhtumise– erosiooni • Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid • Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks • Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks

More Related