NAKid tegutsevad! (Noored aktiivsed kodanikud tegutsevad)

1. NAKid tegutsevad!(Noored aktiivsed kodanikud tegutsevad) Sillamäe Lastekaitse Ühing koostöös Peace Child Eestiga

2. Projekt • Projekti nimi: Noored Aktiivsed Kodanikud (NAKid) tegutsevad! • Projekti looja: Sillamäe Lastekaitse Ühing • Projekti põhipartnerid: Peace Child Eesti ja Lastekaitse Liit • Projekti toetajad: Integratsiooni Sihtasutus, Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond. • Projekti sihtgrupp: 16-25 aastased erinevast rahvusest, erineva kultuurilise ja sotsiaalse taustaga noored (eestlased ja eestivenelased, kodakondsusega ja kodakondsuseta noored, vähemkindlustatud noored ja paremal elujärjel noored). Projekti rahastab: Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa Kolmandate Riikide kodanike Integreerimise Fond ja Haridus -ja Teadusministeerium

3. Projekti eesmärgid • Projekt NAKid Tegutsevad – Noored Aktiivsed Kodanikud Tegutsevad toob kokku erineva taustaga erinevast rahvusest noori, et ühiselt käsitleda noore inimese rolli ühiskonnas. Tutvustada noortele nende võimalusi nii oma kogukonna kui ka kogu riigi tegevuses kaasarääkimises ning õpetada ja julgustada noori oma ideid täiustama ja ellu viima. • Projektil on ka oluline kultuuriline väljund, seda eelkõige läbi Ida-Virumaal planeeritava eelkõige kaks-keelse kultuurifestivali, mille eesmärgiks on kokku tuua Eestis elavad nii eesti keelt, vene keelt kui ka teisi keeli kõnelevad noored ja kutsuda ka väliskülalisi ning rõhutada kultuuridevahelisi ühisjooni mitte erinevusi ja seeläbi arendada omavahelist sallivust Projekti rahastab: Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa Kolmandate Riikide kodanike Integreerimise Fond ja Haridus -ja Teadusministeerium

4. Projekti tegevused • 4 Seminari/Koolitust Eesti erinevates maakondades (Ida-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa, Harjumaa) (osalejate arv 100 ). • 3-päevane Noortelaager (osalejate arv 60) • 3-päevane Kultuurifestival Ida-Virumaal (noored esinejad kuni 80) • 2-päevane Rahvusvaheline konverents (osalejate arv 80 ) Projekti rahastab: Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa Kolmandate Riikide kodanike Integreerimise Fond ja Haridus -ja Teadusministeerium

5. Esialgne ajakava • Koolitused neljas erinevas maakonnas (Ida-Virumaa, Taru, Pärnu ja Tallinn) Mai-Juuli 2009 • Noortelaagri toimumisaeg: 07-10.08.2009, koht Toila või Remniku • Kultuurifestival 18.-20.09.2009 täpsem programm ja koht on paikapanemisel. • Rahvusvaheline konverents – sügis, eeldatavalt oktoobri lõpp. Projekti rahastab: Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa Kolmandate Riikide kodanike Integreerimise Fond ja Haridus -ja Teadusministeerium

6. Kodakondsus

7. Kodakondsuse tähendus • Seisund, mis põhimõtteliselt varustab inimesed poliitilises koosluses võrdsete õiguste ja kohustustega, vabaduste ja piirangutega, pädevuse ja vastutusega (Held 1995: 66) • Ajalooliselt on toimunud kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad (subjects)teisenevad kodanikeks (citizens) (Turner 1990: 208). • Heater 1990: 163: kodakondsus sisaldab mitmeid erinevaid tähendusvarjundeid: määratletud õiguslik või sotsiaalne seisund, poliitilise enesemääratluse (identiteedi) vahend, lojaalsuskese, kohustuste nõudmine, õiguste ootus ja hea sotsiaalse käitumise mõõdupuu

8. Kodakondsuse tunnusjooned 1 • Liikmelisus: eesõigustatus väljasolijatega võrreldes, va teoreetiline maailmakodakondsus. Võimaldab sotsiaalset sulgust kõigi selle kaasmõjudega. • Seisundilisus: Kodakondsuse aluseks jätkuvalt sünnipära, va uued juurde-tulijad, kellel võivad olla eksamid, vandeandmine (leping), jõukustest jne. Õigustest ja kohustustest praktiliselt võimatu loobuda, va väljaränne (siis teise riigi kodanikuks)

9. Kodakondsuse tunnusjooned 2 • Õigused ja kohustused. Marshalli mudel: tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused (17., 18. ja 19. saj). Sõjalised kohustused. Läänes tööotsimiskohustusega. Aktiivsuskohustus vs vabadusruum ja lahkumine • Aktiivne osalus: normatiivne vabariiklik lähenemine. Mure lambistumise pärast. Rõhk kodanikukohustuste täitmisele, kodanikuvaimule, kogukonnaelule, osalus-demokraatiale. • Võrdsus: üldine põhimõtteline võrdsus seaduse ees ja inimesena tunnustamisele.

10. Kodakondsuse saamine • Ius sanguinis e. vereõigus (Saksa jt) – kodakondsus vere või päritolu kaudu: • Isa on kodanik • Vähemalt üks vanematest on kodanik • Kuulumine rahvusriigi põhirahvusesse • Ius soli e. maaõigus (ÜK, Prantsusmaa jt) – kodakondsus sünnikoha alusel: • Riigis sündinud teadmata vanematega laps • Ükskõik missugune riigis sündinud laps • Segapõhimõte (Eesti): nii kodanike lapsed kui maa-alal sündinud

11. Naturalisatsiooninõuded Eestis • Vanus vähemalt 15 aastat, viibimine Eestis alalise elamisloa alusel vähemalt 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsustaotluse sisseandmist • Eesti keele (kuulamine, rääkimine, lugemine, kirjutamine), põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmine • Enda ja ülalpeetavate toimetuleku tagava pideva alalise sissetuleku omamine • Ustavus Eesti riigile, vanne: „Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale.”

12. Eesti kodaniku eriõigused • Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata või takistada Eestisse asumast (§ 36) • Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda, välja arvatud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimustel ja korras vabariigi valitsuse otsusel (§ 36) • Ainult Eesti kodanikud võivad kuuluda poliitilistesse erakondadesse (§ 48) • Teovõimeline Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks, saab õiguse osaleda Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel (§ 57, 60)

13. Näiteid Eesti kodanikele reserveeritud ametikohtadest • President, õiguskantsler, riigikogu liige, presidendi valimiskogu liige • Ülikooli või rakenduskõrgkooli rektor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik • Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, valla- ja linnasekretärid • Politsei-, piirivalve- ja kaitseväeteenistujad • Kohtunikud, prokurörid, kohtutäiturid, notarid, advokaadid (osaliselt avatud EL-i kodanikele) • Eesti Panga president ja nõukogu liige, Eesti Raadio ja Televisiooni nõukogu liige

14. Eesti kodaniku erikohustused • Eesti kodanik peab olema ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, võib ta osutada omaalgatuslikku vastupanu. (§ 54) • Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras.Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. (§ 124)

15. „Hea kodanik”, Eesti 2003 (a) • tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad • aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid • astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu • teeb tööd ja õpib kogu elu • austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades

16. „Hea kodanik”, Eesti 2003 (b) • tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks • austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev • hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele • tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri • on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast

17. Euroopa Kodakondsus

18. Euroopa kodakondsus- müüt või tegelikkus? • Euroopa Kodakondsusest on viimastel aastatel saanud laialt kasutatav märksõna, aga kontseptiooni edendamine on olnud Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu pikaajaline prioriteet. • Eesti kodanikud on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanikud, kellel on õigus vabalt Euroopa Liidu liikmesriikides elada, töötada, õppida ning reisida. • “Euroopa Kodakondsus on ühiskonna indiviidide aktiivne liikmelisus ja osalemine, kellel on õigused ja kohustused ja võime mõjutada poliitikat. Kodakondsus on enamat kui poliitiline ja juriidiline staatus; see on ka sotsiaalne roll.” (Cesar Birzea in June 2002 at the 2nd Pilot Course on European Citizenship)

19. Euroopa dimensioon • Euroopa element kontseptsioonis: • Mitte vaid maailmajagu või kollektsioon riike • Jagatud kogukond – inimesed ja nende ühiskonnad, regioonid ja riigid • Jagatud ajalugu – ja ühised väärtused, mis põhinevad ühisel ajalool • Jagatud perspektiivid poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse arengu kohta.

20. Euroopa kodakondsus • Vabatahtlikult valitud Euroopa identiteet • Komplementaarne kohalike identiteetide ja kodakondsustega. • Avatud kõigile, kes soovivad Euroopa konstrueerimisel osaleda. • Praktiseeritav erinevatel rikastavatel ja mitmekesistel viisidel • Euroopa tema kodanike poolt ja kodanike jaoks • Kooseksisteerimine ja koostöö teiste kodanikega • Euroopa teemast hoolimine ja Euroopa väärtuste edendamine: rahu, inimõigused, demokraatia, arvestamine, vähemuste kaasamine, austus kultuuripärandi vastu ja selle kaitsmine, mitmekesisuse hindamine • Aktiivne poliitiline roll – demokraatlike struktuuride parandamine ja uuendamine. • Arendamine ja võimendamine läbi kodanikuühiskonna: kohalik praktika ja jätkuv kollektiivne töö